Näitused

Kolmapäeval 13. aprillil kell 18:00 avab Ann Mirjam Vaikla Rundumi Prooviruumis näituse ja etenduskunstide formaatide vahel balansseeriva installatsiooni “BEAUTY ON”. Näitus on avatud: 14. – 24. aprill 2016, N-P 12.00-18.00. Asukoht: Pärnu mnt. 154 (hoovimaja).

BEAUTY ON

… pommitamise jälgimine õhutõrjetornist oli võrreldamatu elamus ja ma pidin enda mõtteid pidevalt jubedasse tegelikkusesse tagasi kutsuma, et sellest pildist mitte kütkestuda: valgustuspommide lõhkemine […], plahvatusvälgatused ja neile järgnevad tulepilved, arvukad otsivad helgiheitjad ja nende põnev mäng, kui mõni lennuk valgusvihu haardesse jäi ja sellest pääseda püüdis, sekundipikkune tuleleek, kui lennuk pihta sai: apokalüpsis oli suurepärane.

. . .

Sünge atmosfäär valitses kesk seda salvavat suitsu, tahma ja leeke. Inimesi valdas kummaline hüsteeriline rõõmsameelsus, mida täheldatakse katastroofide puhul tihti.

Linna kohal laius suitsupilv umbes kuue tuhande meetri kõrgusele ja nii mattus see päise päeva ajal toimunud põrgulik stseen öisesse pimedusse.

– Albert Speer “Mälestused”

BEAUTY ON on teine osa teosele, mis valmis esmakordselt 2012. aastal Norra Teatriakadeemias toimunud grupinäituseks BEAUTY OFF. Groteski olemusele keskenduv ruumiinstallatsioon kompab tuttavliku ja tundmatu, häiriva ja nauditava, inimliku ja ebainimliku, tõelise ja fantastilise, koomilise ja jubeda, üleva ja madala piirimail.

Ann Mirjam Vaikla (s. 1990) on lõpetanud Norra Teatriakadeemia (Østfold University College) stsenograafia eriala 2015. aastal. Tema õpingud said alguse Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks täiendas ta end Vilniuse ja Läti Kunstiakadeemiates. 2013. aastal sooritas ta erialase praktika kaasaegse kunstniku Ragnar Kjartanssoni juures Reykjaviki Linnateatris. Õpingute järgselt on ta osalenud grupinäitustel 6. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaalil, 13. Praha Kvadriennaalil ning Watermilli Keskuses New Yorgis. Käesolev näitus “BEAUTY ON” on kunstniku esimene isiknäitus.

Performer: Sandra Veermets

Konstruktsioon: Silver Roostik

Heli: Tarvi Kull ja Kaspar Kalluste

Valgus: Siim Porila

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Erilsed tänud: Kulla Laas, Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Sandra Veermets, Silver Roostik, Siim Porila, Tarvi Kull, Kaspar Kalluste

Lisainfo:

www.vaiklastudio.ee/annmirjam

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace/

Neljapäeval, 14. aprillil avatakse Okupatsioonide muuseumis Eesti Kunstiakadeemia doktorandi, kunstniku Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele.

Jaanus Samma projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.

Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog „NSFW. A Chairman’s Tale”, mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.

Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini õppekaval. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).

Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja prantsuse kunstniku Orlani näituse koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008). Viola on töötanud maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).

Näituse paneb üles ja kujundab Valge Kuup.

Näitus on publikule avatud 15. aprillist 9. oktoobrini 2016.

Näitust Okupatsioonide muuseumis toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Unitas, Selver, Gurmee catering, Liviko, SA Unitas, Eesti Filmiarhiiv.

56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti.

Näituse koostööpartnerid on Allfilm, ArtPrint, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français d’Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.

Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com

Okupatsioonide muuseumi kodulehekülg www.okupatsioon.ee

KKEK kodulehekülg www.cca.ee

​

Lisainfo:

Maria Arusoo

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja

maria@cca.ee

tel 6314050

Sander Jürisson

Näituste juht

Okupatsioonide muuseum

Kistler-Ritso Eesti SA

Toompea 8, Tallinn

tel 668 0250, 5566 6691

sander@okupatsioon.ee

Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK

Olete oodatud näitusele ja kohtumisele autoritega 05.04.16 kell 17.00

Alates 28.03.16 on EKA fuajees, Estonia pst. 7 avatud näitus suureformaadilistest tekstiilitrüki teostest, mis valmisid 2. kursuse valikaine trükitud tekstiilide disain raames. Ühisnäitusel osalevad neli tekstiilidisaini ja kaks nahakunsti bakalaureuse tudengit ning kaks tekstiilidisaini eriala magistranti. Igal tudengil oli võimalik valida oma teema, millest lähtuda kavandamisel ja tehnikate valikul. Näitusel esitletavad tööd kasvasid välja läbi tööprotsessi, teostati hulgaliselt kavandeid, sellele järgnes erinevate trükitehnikate katsetamine, et saavutamada soovitud tulemus.

Autorid ja teosed:

Kadi Kibbermann MDR1 / „Kadunud sõrmkäpad“

Kristina Puz MDR1 / „Midnight garden“

Marit Nõmmik BTE3 / „Organity“

Egert Kaegas BTE2 / „Ilmarine“

Irina Pommer BTE2 / „Vihmane Peterburg“

Liina Leo BTE2 / „Jää“

Sirle Rohusaar BNA2 / „Käbimaania“

Hannaloora Reimann BNA2 / „Killud“

Kursust juhendasid tekstiilidisaini osakonna õppejõud dotsendid Krista Leesi ja Piret Valk. Näitus on avatud aprilli lõpuni.

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond

Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил

1. aprillil avas oma uksed korterigalerii Mustamäel, Tallinnas. Austades korterinäituste, majutusprojektide ja Le Corbusier’ traditsioone, on galerii oma nime saanud kuulsalt 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskotilt Miškalt.

Näituse kontekst on konglomeraat sci-fi ja new age meeleoludest ja kuuekümnendate kollaažitehnikast, kõnetades Sind kui lettristide pamfletid kohtumas Carlos Castanedaga. Näha saab klaasi ja valguse kooskõla, altareid, collectors item’eid ja loomulikult paneelmaju. 

Galerii presenteerib: Arvi Anderson, Aksel Haagensen, Mikk Jäger, Liisa Kruusmägi, Tarmo Kübard, Eili Lepik, Martin Luiga, Sven Parker, Henrik Rakitin, Rein R. Seppius, Caspar Sild, Wolfgang Tillmans, Roman-Sten Tõnissoo2 – 13. aprill * aadressil Kadaka tee 157 – 1

Kontakt: Madli Ehasalu * +372 5621 8422 * gallerymihail@gmail.com

Täname Tallinna Fotokuu, Marten Esko, Kati Saarits, naabreid    

6. aprillil, kolmapäeval kell 19.00 avatakse Haapsalu Linnagaleriis näitus “–“.

Näitusel osalevad Mari Armei, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe ja Anu Tehver.

Noored kunstnikud jagavad oma teisel ühisnäitusel publikuga viimase aasta jooksul tehtud töid. Peamiselt video ja installatsioonina teostunud tööd käsitlevad kontakti leidmise võimalusi keskkonna ja iseendaga. Eksimine ja kõhklused on selle protsessi osa ning mitmetimõistetavus teeb tõsiduse nii vaatajale kui autoritele mängulisemaks.

Soovijaid viib näituse avamisele buss, mis väljub Estonia kontserdisaali kõrvalt 6.04 kell 17.30. Tagasisõit kell 21:30, Tallinnasse jõuab buss orienteeruvalt kell 23:00. Bussile saab registreeruda siit: http://doodle.com/poll/fmvdsxaf6ph4cvyf

Näitus on avatud 7.-30. aprillil K-P kell 12-18.

Täname: Marleen Armei, Sergei Belakon, Kristiina Hansen, Kaspar Kiinvald, Paul Kuimet, Madis Kurss, Marco Laimre, Marko Nautras, Terje Nirgi, Hanno Soans, Reimo Võsa-Tangsoo, Eesti Kultuurkapital, EKA fotoosakond, Omniva, Moe Õllevabrik

Anni Kagovere
OMAL AJAL
01.04.–25.04.2016

1. aprillist alates on A-galerii Seifis avatud uus näitus

Näitusel “Omal ajal” näeb ehteid ja anumaid Jaapani metallikunstitehnikas mokumeganes. Mokumegane tehnikas loodud teosed on hoopis erinevad külmast kõrgpoleeritud läikest, mida oleme harjunud metalli puhul nägema. Kirjud pinnad mõjuvad orgaaniliselt.

Mitmekihilised mustrid tõmbavad pilgu elava tulena ainiti endale ja kutsuvad jälitama materjalis paistvaid jooni ja radasid.

Anni Kagovere on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti osakonna ning omandanud magistrikraadi Tokyo Kunstiülikoolis. Ta on oma teostes keskendunud Jaapani metallikunstitehnika mokumegane kasutamisele ja on juhendanud mokumeganekursusi Eesti Kunstiakadeemias ning Viljandi Kultuuriakadeemias.

Näitus jääb avatuks 25. aprillini.

A-galerii

Hobusepea 2, 10133 Tallinn

Tel 372 6464101

www.agalerii.ee

info@agalerii.ee

„M_M_M_M“ on metallikunstnike Rait Siska ja Risto Tali, fotograafi Temuri Hvingija ja muusiku ning performance-kunstniku Erik Alalooga ühisprojekt, kus põimuvad autorite vaated kaasaegsele kunstile ja elule laiemalt. Lisaks kõigele muule ühendab kunstnikke huvi arhitektuuri vastu. Loomingulisi impulsse saadakse hoonete eripärasusest, selle detailsusest ja vormilisest struktureeritusest.

“M_M_M_M” projekt kasvas välja huvist traditsiooniliste kunstiloome tehnikate vastu, mille piire soovitakse ületada, nihestada või nendest sootuks vabaneda. Minevikust võetakse kaasa vana, mida asutakse kaasajastama. Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kasutates fotograafia, metallikunsti ning ka muusika erinevaid kunstilisi võtteid, ühendades nende meediumite omavahelisi kokkpuutepunkte.

Autorite poolt välja töötatud tehnika, „punk“-söövitus, seisneb metall-lehe vanutamises, painutamises ja lõhkumises, millele järgneb selle fotomehaaniline menetlemine. Kasutatud tehnoloogia viib fotosöövituse uuele tasemele. Tegemist on uuendusliku

Näituse jaoks on kokku loodud 8 tööd. Kõik näitusel eksponeeritud tööd on unikaalsed, neid ei ole võimalik samal viisil reprodutseerida. Iga saadud fotoilmustus ja -söövitus on ainukordsed.

Näituse algataja on Okapi galerii ning see näitus on kaasatud Tallinn Music Week’i programmi.

Okapi galerii meediapartneriks on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK)

Näitus jääb külastajatele avatuks kuni 25. aprillini 2016.

Parimate soovidega,

Temuri Hvingija

OKAPI Galerii

Niguliste 2, 10146 Tallinn

Vaal galeriis avatakse neljapäeval, 7. aprillil kell 17 näitus “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!”   Avamisel pakutakse tervitusjooke ning kell 18:30 alustab Postimees TV Marian Võsumetsa juhitud vestlussaate salvestusega, kus kõneletakse naisteajakirjadest ja naiste kuvandist.

Kunstnikud: Alissa Šnaider & Kaja Kann, Mari-Liis Lill, Brit Pavelson, Edith Karlson, Liina Pääsuke, Eva Mustonen, Helena Keskküla, Elis Saareväli, Kadi Adrikorn, Triinu-Liis Rahe, Anna-Stina Treumund, Sander Tuvikene

Kuraator: Rebeka Põldsam

Koordinaator: Kaarin Kivirähk

Installeerimine: Siim Soop

Näitus jääb avatuks 7. maini 2016.

“Mida naised tahavad?” on aegumatu küsimus, mille vastust ei tea keegi. Naine on sama üldine termin nagu eestlane – nii ei oskagi naisena midagi väga tahta. See teadmatus on kultuuri sisse kirjutatud nagu iga teinegi laialt levinud arusaam ja nii arvatakse pahatihti, et naised ei tea ega peagi teadma, mida nad tahavad. Näitus “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!” pakub vastuseid küsimustele, mida naised tahavad ja mida nad ei taha. Õhus on huumorit, kirge, frustratsiooni, elevust ja erinevaid vaatenurki naiste igapäevale.

Naisesus kui maskeraad

1929. aastal kirjutas Joan Riviere essee “Naisesus kui maskeraad”, kus rääkis naistel lasuvast teostussurvest kanda ilu maski ehk teha igal juhul head nägu. Vahepeal on palju muutunud, ollakse üha teadlikumad iluhaigustest, nagu toitumishäired ja depressioon, mis tabavad paljusid naisi ja järjest rohkem ka mehi. Keskkond nõuab maksimaalselt hästi hakkama saamist kooli, töö, pereelu, tulevikuambitsioonide, välimusega. Teadlikkus probleemidest ja nende põhjustest pole toonud ühiskondlikku emantsipatsiooni ega tahet üksikisiku raskusi leevendada: üha enam on igaüks oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Ometi seab keskkond omad õnne ja õnnetuse reeglid, ning mida jäigemad on reeglid, seda kergem on jääda väljaarvatud üksiklase hääleks.

Naise kuvandit ja konteksti ehk ootusi, piiranguid ja eeskujusid naistele loob suuresti meedia. Naistest räägitakse kui ilusatest, ebakindlatest ja usinatest inimestest viisil, mis teeb kõik need omadused ühtlasi ootusteks, millele naine peaks vastama, et olla üks õige naine. Mõnikord mõjuvad naistele suunatud ajakirjanduse elustiilijuhendid morbiidsete muinasjuttudena, kus räägitakse küll palju suhteprobleemidest, aga mitte struktuursest vägivallast, mille vastu üheskoos võidelda või lahendust otsida. Miks ei võiks just naisteajakirjad olla täis julgustavaid, kultuuri kriitiliselt mõtestavaid ja elujaatavad nõuandeid, kuidas toime tulla ühiskondlike probleemidega või kuidas mõista poliitilist olukorda oma koduseinte vahel naise perspektiivist? Miks mitte rääkida rohkem lugusid naiste maailmapildist väljaspool peremajandust? Kus on praegu koht, kus rääkida suurtest käivitavatest tunnetest nagu hirm, iha, pettumus või äratundmisrõõm?

Näitus “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!” võtab need teemad ette, ent ammendavat vastust küsimusele, mida naised tahavad, ei kavatse me ikkagi anda!

Näituse pealkiri on laenatud ansambli Ultramelanhool laulust “Äraoleseekesoledoleilus” (2004).

Täname südamest: ansambel Ultramelanhool, Dzuna Selivjorstova, DSV Transport, EKKM, Joanna Juhkam, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Kadi Estland, Krete Tarkmees, Lauri Lagle, Liisi Eelmaa, Maike Lond, Maria Arusoo, Mari-Liis Bunder, Marten Esko, Reimo Võsa-Tangsoo, Rene Reinumäe, Siim Nurklik, SMK Iluinstituut, Tarmo Sepp, Tiina Määrmann, Urmas Roots, Valior, Veiko Märjamaa, Õllenaut

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Vaal galerii

6810 871

5302 8766

galerii@vaal.ee

30. märtsil avas Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Tallinn Music Weeki raames Telliskivi Loomelinnakus kõigest neli päeva kestva väli-välk-fotonäituse, mis toob publiku ette tudengite kavandatud ja ehitatud unikaalsed varjualused. EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese ülikooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui ehitusmaterjali võimalusi.

Suurem osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest paiknevad Eesti metsades ning seetõttu pole paljud neist huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad või teada. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast alates sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.

Arhitektuuriteaduskonnas on aegade jooksul pandud proovile üliõpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada meie regioonile omaseid ja siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid on parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks, luues prototüübi, mille põhjal ideid suuremal, näiteks avaliku hoone skaalal rakendada.

“Kas Eesti on valmis saama esindusriigiks, kus ehitatakse linnaruumi esimene puidust ooperimaja või kohalikust puidust mitmekorruseline korterelamu?” küsib näituse kuraator Sille Pihlak.

Näitus annab ülevaate Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt viimase kümne aasta jooksul püstitatud puidust varjualustest, nende disainimeetoditest, varieeruvatest ehitustehnikatest ja erinevatest paikadest ning kontekstist, kuhu varjualused on kerkinud – linnaruumist tiheda metsani.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna varjualuste ehitamisse on aastate jooksul panustanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. Sisearhitektuuri osakonna metsaruuporitel aitas teoks saada RMK, linnalavad sündisid Tallinn Music Weeki toel, arhitektuurimuuseumi ees seisev installatsioon Tallinna Arhitektuuribiennaali egiidi all ning mõlema osakonna projektidele on õla alla pannud väga mitmed Eesti puidu- ja ehitusmaterjalitootjad.

Näitus on ühtlasi ka uue Telliskivi väligalerii avasündmus. Telliskivi Loomelinnaku väligalerii asub linnaku hoovis, Vaba Lava ning Frenchy vahelisel alal.

Pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations

Kuraator-koostaja: Sille Pihlak

Kujundus: Stella Skulatšjova

Projektid: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond aastatel 2006 – 2016

Lisainfo:

Sille Pihlak

Näituse kuraator

sille@sillepihlak.com

Teate koostas:

Triin Männik

+37256201104

Toimetas ja edastas:

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht/Head of Communications

solveig.jahnke@artun.ee

Mob +372 5626 4949

Olete oodatud näitusele ja kohtumisele autoritega 05.04.16 kell 17.00

Alates 28.03.16 on EKA fuajees, Estonia pst. 7 avatud näitus suureformaadilistest tekstiilitrüki teostest, mis valmisid 2. kursuse valikaine trükitud tekstiilide disain raames. Ühisnäitusel osalevad neli tekstiilidisaini ja kaks nahakunsti bakalaureuse tudengit ning kaks tekstiilidisaini eriala magistranti. Igal tudengil oli võimalik valida oma teema, millest lähtuda kavandamisel ja tehnikate valikul. Näitusel esitletavad tööd kasvasid välja läbi tööprotsessi, teostati hulgaliselt kavandeid, sellele järgnes erinevate trükitehnikate katsetamine, et saavutamada soovitud tulemus.