Näitused

Vano Allsalu

“Järelpõletus/Afterburn”

18.12.2015 – 16.01.2016

Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.

Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.

Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.

Vano Allsalu:

Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?

Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.

Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.

Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.

Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Vaal galerii

6810 871

5302 8766

galerii@vaal.ee

pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend

Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.

Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.

Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

TÕNIS KENKMAA

Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.

Elab ja töötab Tallinnas.

http://cargocollective.com/kenkmaa

http://printsbytm.com

Haridus

2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA

2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA

1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium

Töökogemus

2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD

2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud

2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige

2012 A-Film Eesti, Layout-Artist

2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik

2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja

2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja

Isiknäitused

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn

2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn

2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn

Osalemine näitustel

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,

KUMU, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu

2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn

2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali

noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu

2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii

2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn

2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn

2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone

2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn

2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid

2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn

Projektid

2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)

2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse

Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa

2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine

2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus

“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa

2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa

2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome

1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011

Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008

Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005

Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004

MARILIIS OKSAAR

Sündinud 25.04.1987 Tallinnas

Elab ja töötab Tallinnas

http://mariliisoksaar.com

http://printsbytm.com

Haridus

2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA

2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA

2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala

1994 – 2006 Kristiine gümnaasium

Osalemine näitustel

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,

Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu

2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu

2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn

2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn

2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn

2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu

2011 SIHT, In Graafika, Pärn

2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn

Projektid

2013 – … Dadamora

2012 – … Prints by TM

2012 VonKrahliGalerii

2011 – … Rühmitus SIHT

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013

Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012

Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012

Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012

Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011

Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011

Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:

11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.

12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.

13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.

Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!

Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau

Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com

1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. 

Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. 

Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.”

Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.

Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.

Foto: Marika Agu

Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.

Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.

Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.

Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Lisainfo:

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

kadri@ecadc.ee

56698720

Tiina Puhkan

TALVEAED

4.12.- 22.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.

Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).

Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.

Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.

Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.

Link Hiinas:

http://mp.weixin.qq.com/s?__biz=MzA4OTQwMTcxMg==&mid=400869500&idx=1&sn=658127bf3a756a59297b6cd89eb150b9&scene=5&srcid=1123UGpQVx2kxrw6cEwoTGVi#rd

Curators: Wang Xixi & Al Paldrok

展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）

Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,

Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)

开幕酒会：2015年11月28日下午4：00

Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015

主办方:行深艺术空间

Organizer: DEEP ARTSPACE

Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija

Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.

Mai Levin

Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.

Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.

Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.

Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.

Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.

Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.

Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.

Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.

Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.

Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).

Sündmuse toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.

Lisateave:

Kätlin Sumberg

Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon

katlin.sumberg@gmail.com

516 5329

Liivi Haamer

Eesti Sisearhitektide Liidu direktor

5342 2522

Minea Kaplinski

Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht

5690 0694

Ingrid Mald-Villand

Eesti Arhitektide Liidu direktor

511 0571

– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –

www.esl.ee –

WIP – Work in Progress

27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)

Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.

„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.

Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.

Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.

Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.

Näitus avatakse 27.11. kell 19.00

Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17

Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
 
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2 
Tallinn 10133ANDRES TALI 
Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 
1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala
1967–1974 Tallinna 44. Keskkool
1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik
2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan
2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor
2008–2010 vabakutseline kunstnik
2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor
2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan
2000–2002 vabakutseline kunstnik
1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“
1985–1993 vabakutseline kunstnik
1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus
Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige)
2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja
2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige
2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige
1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 
2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn
2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn
2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn
2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn
2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn
2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn
2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn
2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 
2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn
1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 
1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 
1998 Kivisilla galerii, Tartu 
1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 
1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 
1991 Sinimandria galerii, Tartu 
1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn
1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 
2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria
2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa
2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina
2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola
2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
2003 World Award Winners, Krakow, Poola 
2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 
1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
1994 International Print Triennial, Krakov, Poola
1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 
1991 International Print Triennial, Krakov, Poola
1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 
1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn

Preemiad jm. autasud 
2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus
2006 Balti Assamblee preemia
2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi 
 teatrikunstnikega)
2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix
1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 
1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil
1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 
1984 EKL noore kunstniku aastapreemia