Sisseastujale

27. augustil avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul oma kauaunistatud uue maja. Uus kultuurioaas saab olema avatud ka linnarahvale, pakkudes avamispäeval võimalust tutvuda maja arhitektuuri, autorite, rikkaliku raamatukogu ja galeriiga. Avamispäeva peoõhtul astub üles festivali-jagu bände Kukerpillidest Zahirini.

„Sadade või suisa tuhandete EKAlaste unistus saab viimaks teoks – kolime kõik kokku oma uude majja,“ rõõmustab Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. „EKA uus kodu Kalamaja serval, hingematvate vaadetega Tallinna vanalinnale, lahele, pulbitsevale Loomelinnakule ja jaamaturule on kohe-kohe valmis. See väärib pidulikke kõnesid, juubeldamist, rõõmurõkkeid ja suurt soolaleivapidu.“

27. augustil toimuvale maja avamispäevale oodatakse kõiki akadeemia tudengeid, õppejõude, vilistlasi ja sõpru. Päeva vältel saab tutvuda maja arhitektuuri ja autoritega, uute töökodade, stuudiote ja õpperuumidega ning avastada Eesti kõige rikkalikum ja ainulaadsem arhitektuuri, disaini- ja kunstialane raamatukogu ning uus suur galerii, kus hakkavad juba septembrist toimuma akadeemia tudengite, kutsutud kunstnike näitused ja aulas kõikidele huvilistele avatud loengute sarjad.

Avamispäeva pidulikul aktusel kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar, Tallinna linnapea ja EKA kuratooriumi liige Taavi Aas, KUU arhitektide esindajana Eik Hermann ja EKA vilistlasest emeriitprofessor Leonhard Lapin. Aktuse kunstilise osa lavastab Renate Keerd. Õhtul esitletakse värsket raamatut „Kunstiakadeemia uus maja” ja avatakse Rauaniidi hoone ajaloo näitus „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand”. Avatud on ka poeke, kust saab soetada uue maja tulekuks värskendatud ilmega EKA meeneid.

Lustimisele annavad õhtul hoogu lausa neljal laval toimuval peol EKA vilistlaste, tudengite ja sõprade bändid ning DJ-d. Teiste seas astuvad üles juba enam kui neli aastakümmet tagasi toonase Kunstiinstituudi pidudel oma loometeed alustanud legendaarsed Kukerpillid, 1990ndate aastatel kunstiakadeemia vanas lasketiirus Heven tegutsenud müraroki bänd Zahir, samuti Erkki Tero ja Janek Murd, meta-kunstnik Kiwa juhitav improprojekt Marko Mägi Trio, kunsträppar San Hani jt.

EKA uue maja unistust hakati realiseerima enam kui kümme aastat tagasi esialgu oma ajaloolisel krundil Tartu maanteel, kuid mitmete ette tulnud takistuste tõttu muudeti plaanides kurssi. Nii avaneb uus hoone hoopis Kalamaja ja Vanalinna piirile uuele elule tärganud Põhja-Tallinna, kus EKA kogukond on end juba pikemat aega hästi sisse seadnud mitmesuguste disaini-, kunsti- ja arhitektuuribüroode ja loometegevusega.

EKA uue maja avamise kava 27. augustil

12.00 Pressiesitlus ja -ekskursioon (etteteatamisega: solveig.jahnke@artun.ee)

16.00 Ekskursioonid kõigile huvilistele (eelregistreerumisega)

17.00 Avaaktus

Kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, EKA rektor Mart Kalm, uue maja arhitektide esindaja Eik Hermann, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar, Tallinna linnapea ja kuratooriumi esindaja Taavi Aas ning vilistlane ja emeriitprofessor Leonhard Lapin.

19.00 Vastuvõtt

19.15 Vaba mikrofon tervitussõnadele

20.00 Raamatu „Kunstiakadeemia uus maja” esitlus ja maja ajaloo näituse „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand” avamine

21.00 Soolaleivapidu. Tuju loovad EKAs võrsunud bändid, DJ-d ja sõbrad Kukerpillidest Zahirini.

Palun teata oma tulekust siin!
Palume pressiesitlusel osalemisest teatada solveig.jahnke@artun.ee

Kasulikud viited

Pressifotod, autor Tõnu Tunnel
EKA uue maja veebileht: artun.ee/akadeemia/uus-maja
EKA uue maja kronoloogia: http://ekamaja.artun.ee , https://drive.google.com/file/d/1tsOvd–dHJmwwl9mflWT5I579zZnRXDc/view?usp=sharing
Pressiinfo:

Solveig Jahnke

EKA kommunikatsioonijuht
Tel 5626 4949
solveig.jahnke@artun.ee

Lisateavet EKA hoonest

Eesti Kunstiakadeemia õppehoones saab olema 12 302 m2 suletud netopinda. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid, sisearhitektuuri autorid on Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk ja Inna Fleisher büroost PINK.

Ehitustöid alustas 3. jaanuaril 2017 Astlanda Ehitus. Muinsuskaitsealusele Rauaniidi vabrikuhoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutati ning hoonele rajati uued osad. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ASTRA meetmest. Uues õppehoones alustatakse õppetööd 2018. septembris.

EKA uue hoone parameetrid

Ehitisealune pind (m2) 3 748,6

Maapealse osa alune pind (m2) 3 748,6

Maapealsete korruste arv 6

Maa-aluste korruste arv 1

Absoluutne kõrgus (m) 40,3

Suletud netopind (m2) 12 302,2

Ehitusluba ehitise laiendamiseks nr 1512229/03192

EKAst
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. 2017 aastal valiti EKA QS World University Ranking maailma tipp 200 arhitektuuri- ja disainiülikoolide nimistusse. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Animatsiooni rahvusvahelisel ingliskeelsel magistriõppekaval koolitatakse animafilmide režissööre – neid, kes annavad filmile selle lõpliku olemuse, stiili, rütmi, hingamise ja heal juhul ka selle raskesti kirjeldatava kihistuse, mis teeb filmist hea filmi. Vahel ka väga hea filmi. Peamised õppejõud: prof Priit Pärn ja dots Olga Pärn.

Urbanistika on rahvusvaheline ingliskeelne õppekava, mis tegeleb uurimustööga. Uuritakse moodsa linna toimimist selle erinevate kasutajate, oluliste osalejate, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist, luuakse strateegiaid tulevikuks ning otsitakse võimalusi nende rakendamiseks. Peamine õppejõud: prof Maroš Krivy

Interaktsioonidisaini rahvusvaheline ingliskeelne õppekava on tõukunud nutitehnoloogia arengust, mis on tekitanud kasvava nõudluse hästi disainitud intuitiivsete kasutajakogemuste järele. Mobiiliäpp, kodumasina juhtpaneel, veebiteenus või digitaalset ja füüsilist kogemust hõlmav kompleksne terviksüsteem – interaktsioonidisain on nende lahutamatu koostisosa. Interaktsioonidisaineri eesmärgiks on muuta kasutaja kokkupuude tehismaailmaga võimalikult lihtsaks ning meeldivaks. Kasutajauuringud, -analüüs ja -testimine moodustavad õppetöö vundamendi. Peamised õppejõud: dots Amid Moradganjeh, külalisdots Tanel Kärp.

 

Avalduste esitamine õppekavadele toimub 01.03. – 03.05.2018 SAISis.

Flo Kasearu isikunäituse “Aia auk” avamine toimub Temnikova & Kasela galeriis 25. aprillil kell 19.00, Lastekodu 1.

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna vilistlase Flo Kasearu isikunäitus “Aia auk” koosneb kahest videost ja eksponaatide sarjast. Videod “De(fence)” (2014) ja “Korea aed” (2016/2018) dokumenteerivad kahte rahvusvahelist vahetusprojekti, mille Flo korraldas omanimelises majamuuseumis (Flo Kasearu Majamuuseum, asutatud 2013). Esimese vahetusprojekti raames kutsus kunstnik Eestisse turvamehe Varssavi Zacheta Projektiruumist, kus Flo esitles 2014. aastal oma näitust “Me oleme teel”. Teise projekti käigus kaasas ta 2016. aastal pärast osalemist Lõuna-Koreas 11. Gwangju Biennaalil majamuuseumisse Seouli aednikud. Videod näitavad kohale kutsutud töötajaid Flo Kasearu Majamuuseumis tegutsemas – aiaauku valvamas ja aiamaastikku kujundamas. Ühelt poolt tõmbavad videod tähelepanu institutsioonidele kui tööpaikadele*. Flo mõtleb kunstnikuna tööreisidel kogetud institutsioonilistele struktuuridele ja tema juhitava muuseumi struktuurile, kuhu kaasatakse nüüd teiste inimeste tööd. Nii nagu kunstniku enda tööd välismaal, rahastasid ka turvamehe ja aednike tegevust kunsti- ja kultuuriiasutused. Teisalt uurivad videod jätkuvalt rahvusidentiteediga seonduvaid küsimusi, mis on olnud ka Flo eelmiste projektide keskmes. Sarnaselt töödele “Ülestõus” (2015) ja “International Fun” (2016), mida mõlemat esitleti Temnikova & Kasela galeriis, käsitleb uus näitus aedasid ja auke, piire ja rännet. Tasub märkida, et sõna “aed” tähistab eesti keeles nii piiret kui ka aiaala, niisiis võib näituse eestikeelset pealkirja “Aia auk” tõlgendada nii auguna keset aiamaastikku kui ka auguna piirdes. Eesti iseseisvuse juubeliaastal ja 13. sajandi sõjapealiku Lembitu pealuu otsingute ajal vaatleb Flo, kuidas maa ja seda ümbritsev piir muutuvad natsionalistliku retoorika subjektideks, ning pakub välja mõtte “august” kui avausest, mille kaudu neid uurida. Koos videotega esitleb kunstnik leide majamuuseumi aiast, esitledes neid institutsioonile kohaselt pleksiklaasi taha paigutatud eksponaatidena. Korea aia rajamisest järele jäänud kive taaskasutatakse siin kooskõlas Flo Kasearu Majamuuseumi isetegemispraktika ja kestlikkuse eetikaga.

Flo Kasearu (snd 1985) on Tallinnas elav kunstnik. Tema viimase aja näituste ja performance’ite hulka kuuluvad “Varjupaiga festival” Pärnu Naiste Varjupaigas (2018), Kati Kivineni ja Saara Hackli kureeritud grupinäitus “There and Back Again” Helsingis Kiasmas (2018), Maria Lindi kureeritud grupinäitus “Soon Enough: Art in Action” Tensta kunstihallis (2018) ning Esa Nickle ja Maaike Gouwenbergi kureeritud projekt “Members Only” (“Ainult liikmetele”) New Yorgis biennaalil Performa 17 (2017).Näituse helikujundus Artjom Astrov.

Aitäh: Tõnu Narro, Epp Kubu, Heneliis Notton, Vint, Kulka, Zacheta, GB11.* Vt ka Flo Kasearu seeriat “Muuseumidirektori hirmud”, 2014. K–L 15–19, või kokkuleppel +372 6405770

Kumu kunstimuuseumi näitusel „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest.

Näitust saadab kohtumisõhtute sari, kus vestlusringis on ajaloolased ja kunstnikud, arutletakse ajaloopiltide sünniloo ja tähenduse üle Eesti ajaloomälus ja identiteedis.

Järgmine kohtumisõhtu leiab aset laupäeval, 21. aprillil kell 16.00. Eesti Kunstiakadeemia professor Liina Siib vaatleb, milliseid kompromisse teevad need, kes ütlevad, et kompromiss on välistatud ja tehakse katse visualiseerida monofoonilist ajalookirjutust Eestis 20. sajandil aset leidnud ajaloosündmuste näitel tesoses „Kompromiss välistatud“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Vestlusi juhivad näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem

 

Näituse „Kas pildid teevad ajalugu?“ tutvustus ja üritustesarja ajakava on KUMU veebilehel.

Dates: 6–10 August 2018

Volume: 40 hours, 3 ECTS

Location: Estonian Centre of Architecture, Põhja pst 27a, Tallinn, Estonia

Number of participants: max 20

Cost: FREE (Please note that this course is meant for higher education students only)

Registration deadline: 6th of May

Aimed at design students; no programming skills necessary.

In addition to the general required materials, candidates are expected to submit a letter of motivation explaining why they are applying and outlining their experience with Interaction Design so far (max A4). Students are expected to bring their own sketchbooks, markers and laptops.

Over the course of a week you will learn about the foundations, history and possible futures of interaction design within a studio environment. This 5-day hands-on workshop provides a solid foundational knowledge of user experience (UX) design for new practitioners, as well as an in-depth exploration of interaction design for experienced designers. The course gives participants space and guidance to delve deeply into theoretical and practical aspects of interaction design by investigating contemporary issues and proposing design solutions.

Through a series of lectures, films, historic case studies and studio practice, participants will explore the nature and aesthetics of interaction design in the digital and physical space, in individual and group studio practice from ideation and the iterative design process to presentations and critique.

Learning outcomes:

• Learn about design foundations, theory, history and practice
• Understand how to look at problems from social, technological, economic and cultural perspectives
• Practice design research and synthesis
• Learn how to be creative in the digital realm
• Improve your ability to present your design concepts
• Practice working individually and in small teams

More information and link to registration: https://www.artun.ee/summeracademy/interaction-design-tomorrow/

 

Neljapäeval, 12.aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Katrin Kabuni näitus “ARHAILISELT HIGH-TECH”

Vill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal. See oli üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele riided selga andis ja millest valmisid majapidamises vajaminevad tekstiilid. Ilmselt poleks ilma villata saanud siisnses kliimas ellugi jääda. Meie aineline kultuuripärand on nii rikas just tänu lambavillale: alates arhailistest kõlavöödest triibuseelikute või lambanahksete kasukateni välja, rääkimata kirikinnastest või meeste kampsunitest – Kihnu troid, Ruhnu vamsad või Muhu vatid.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt väärikat rakendust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud 3. kategooria loomne jääde.

Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtimine alakasutuses olevale, samas eriliste omadustega taastuvale ressursile.

Katrin Kabun on Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kes oma disainiuurimuses tegeleb lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega. Ta on kaitsnud EKAs magistritöö jääkvilla teemal, kus keskmes taastuvatel ressurssidel põhineva biolaguneva komposiitmaterjali loomine. Magistritöö eest pälvis ta ka EKA Noore Tarbekunstniku preemia.

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama tänavuse EKA korraliste õppejõudude konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

KOLMAPÄEVAL, 4. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 12 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna professori kandidaadi Nithikul Nimkulrati loeng “Textile Knot Practice Through Digitisation and Mathematics” (loeng on inglise keeles).

Kell 14.30 Disainiteaduskonna graafilise disaini osakonna dotsendi kandidaadi Ott Kagovere loeng “Kaasaegne graafiline disain ja kuidas seda õpetada”.

NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 10.30 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Laivi Suurväli loeng “Eksperimentaalsed praktikad moedisainis”.

Kell 13.00 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Julia Valle Noronha loeng “What (experimental) clothes can do” (loeng on inglise keeles).

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12)

KOLMAPÄEVAL, 11. APRILLIL

Ruumis 05

Kell 13.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Mari Prekupi loeng „Ühendavad jooned“.

Kell 14.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Feliks Sarve loeng “KUJUTAMISE KUNST ja kõik on võimalik”.

Kell 17.00 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Toomas Tõnissoo loeng ” Figuraalne kompositsioon”.

EKA Kunstikultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri 11)

ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL

Ruumis S-103

Kell 14.30 Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi kandidaadi Riin Alatalu loeng „Muinsuskaitse minapilt”.

Lisainfo: Dagmar Raide, tel 626 7306, e-post dagmar.raide@artun.ee

Avamine neljapäeval, 5. aprill kell 20.00 Kanuti aed (Mere puiestee 6e)

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid Kanuti aias, juhendaja Elo Liiv

Ei pea hoidma silmi lahti, et näha.
Ei pea olema valguses, et tunda valgust.
Ära põgene, liigu valguse suunas.
Ole sina ise.

Alates neljapäevast, 5. aprillist kosutavad Tallinn Music Week`i külalisi ja öiseid kulgejaid Kanuti aia pargis TMW Linnaprogrammi raames Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonid koondpealkirja all “Pimedus on Valgus”. Skulptor Elo Liivi juhendamisel EKA tudengite poolt valmistatud valgus- ja heliinstallatsioonid  loovad ligipääsu kujuteldavatesse valgusruumidesse ja tasanditele.

Teed näitavad pimedusest valgusesse toodud mälestusmärk Dostojevskile ning nähtav ja puudutatav linnaheli, mis muudab linnarütmid valguseks. Sobimatut ja liigset valgust koguv prügikonteiner puhastab linnaruumi ja juhib tähelepanu valgusreostusele kui igapäevasele probleemile. Talveunne suikunud ja nüüd ellu äratatud purskkaev pargi keskpunktis on kui geiser ning selle taga valgust lauludesse ümisev ürgne tegelane paneb mõtlema, kas mitte kõige alguses polnud hoopis laul.

Kanutiaia üks peatee on muutunud Varjude käiguks, kus näidatakse, kuidas valgustada varju. Teisel peateel saab kogeda katkestatud linna, mis kutsub üles mõtlema valguse rolli üle meie elukeskkonnas. Sadadest CD-plaatidest loodud installatsiooni eesmärgiks on aga pakkuda vaatajale meditatiivset visuaallahendust, mis vastavalt vaataja asukohale on erinev. Suur valguskuu peegeldab aegluubina linnas toimuvaid keerukaid valgusmänge.

Osalevad tudengid: Kaisa Ernits, Karen Isabel Talitee, Triin Uustalu, Fey Piir, Katharina Kuusemets, Mari-Liis Reinsoo, Triinu Oberšneider, Mark Aleksander Fischer, Cristo Madissoo, Ingrid Helena Pajo, Mari Männa, Heidi Paju, Aivi Erm, Tim Suvi, Karl Johanson, Taavi Kasemägi, Heleliis Hõim, Lauri Urb, Joanna Jürimäe, Mari-Liis Makus.

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda näituse avamisel 5. aprillil kell 20.00.
Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeva hommikul on Kanutis kõik taas endine. EKA ja TMW koostöös sündinud valgus on oma võnkumise sooritanud.

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee