Sisseastujale

Neljapäeval, 6. juunil kell 16.00-17.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis C409) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomis).

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

• Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
• Kell 16.00 infotund kohapeal ruumis D413 ja paralleelselt ka online (Zoomi link SIIN). Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.
  • Näiteks:
    • Kui põhjalik peaks olema sisseastumisportfoolio?
    • Mida kirjutada magistritöö kavandisse?
    • Ma juba õpetan koolis — mida MA õppekava mulle veel saab juurde anda?

REGISTREERU SIIN

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava (NB! 3-aastane sessioonõppekava) aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Lisainfo: Anneli Porri, anneli.porri@artun.ee

10. juunil kell 16 toimub Zoomis (link SIIN) tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele.

Online infotunnis jagatakse infot õppe ja sisseastumistingimuste kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse eriala praegustelt tudengitelt!

Registreeru SIIN.

Registreerunutele saadetakse Zoomiga liitumise link hiljemalt 10. juuni lõunaks.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot tööstus- ja digitootedisaini õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Lisainfo: Mari Maiste, mari.maiste@artun.ee

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Kutsume kõiki Kaasaegse kunsti magistriprogrammi sisseastujaid ja huvilisi portfoolio⌁pärastlõunale!

Esmaspäeval, 26. veebruaril, 15.00–17.00, EKAs, ruumis A501

Portfooliotele jagavad tagasisidet ja küsimustele vastavad Mirjam Varik, Sarah Nõmm ja Siim Preiman II kursuselt, Elo Vahtrik I kursuselt ning õppekavajuhid Anu Vahtra ja Maris Karjatse.

Portfoolio⌁pärastlõuna on üles ehitatud üks-ühele vabas vormis kohtumistele, mille käigus saavad osalejad oma loomingule tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt, kes jagavad kogemusi ning annavad nõu sisseastumiseks portfoolio koostamisel ja küsimustiku täitmisel.

Üks kohtumine kestab 20 minutit, registreerimiseks täida vorm siin.

• Vastuvõtt Kaasaegse kunsti magistriprogrammi kestab 4. märtsini, avalduse saab esitada SAISis.
• Info sisseasutmiste kohta artun.ee.

Kasulik kunst?!  VESI JA MÄLU

EKA kunstikonkurss gümnasistidele

UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 5. aprill kell 23.59.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!

Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT.

Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.

PEAAUHIND – 1000 €

II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus

III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus

Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.

Konkursi teemaks on sel aastal “Vesi ja mälu”. Vesi on vanem kui päike. Maa vesi on umbes 4.5 miljardit aastat vana, umbes pool meie vetest pärineb Päikese kujunemisaegsest tähtedevahelisest jäävarust. Vesi tähendab elu võimalust. Võime mõelda, milline on pika minevikuga vee tulevik. Aga võime keskenduda ka ühele väikesele veetilgale, mis peegeldab tagasi valgust köögiaknast. Või jagada isiklikke hetki, mil vesi on olnud vajalik, ilus, huvitav, hirmutav, arusaamatu, igav, igavikuline.

Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.

Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!

Konkursil osalemise tingimused:

• Konkursile ootame lõpetatud ja vormistatud valmis kunstiteoseid.
• Palume teosed dokumenteerida ning edastada konkursile digitaalsel kujul.
• Teose dokumentatsioon peab vastama osalemistingimustes toodud nõuetele: https://tinyurl.com/2jufnase.
• Teosed palume lisada failina osavõtu ankeedile ning salvestada hiljemalt 05.04.24, kell 23:59.

Küsimuste korral palume pöörduda aadressil kasulikkunst@artun.ee

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.

BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni. 

Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale. 

Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)

– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)

– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee