Töötoad

Viibime avalikus ruumis vähemalt 60% oma päevast. Selleks võib olla nii siseruum (nt kool, töökoht, raamatukogu jms) kui ka väliruum (teekond kodust kooli, park, väljak, tänav jms).

Milline võiks olla aga olla avalik elutuba?
Kursusel fantaseerime, milline võiks välja näha linnaruum, mis on meiega kontaktis – avalik ruum, mis on hubane ja turvaline kui elutuba ning samal ajal paindlik muutustele, kõditab uudishimu ja hasarti? Unistame ja seejärel materialiseerime oma fantaasiad – igal õppuril on võimalus olla (linna)ruumi looja ja kujundaja.

Kursus on noortele vanuses 15–26, kes huvituvad arhitektuuri ja linnaplaneerimise, siseahitektuuri või urbanistika õppimisest ülikoolis.

Kui sisustaksid kodus elutoa asemel avalikku ruumi, kuidas seda teeksid?
Linnaruum võtab meid oma helide, tempo ja tiheduse embusesse. Vahetevahel on see embus aga nii lämmatavalt tugev, et poeme linnamelu, halva ilma või hoopis igavuse eest varju kaubanduskeskustesse. Milline aga võiks olla alternatiivne ruum, kus veeta aega ilma, et oleksid ümbritsetud survest midagi soetada?

Kursusel analüüsime linnaruumi Tallinna kesklinna läheduses asuva Eesti Kunstiakadeemia ja Balti jaama lähiümbruse. Muuhulgas teeme järgmist:
– uurime linnaosa erinevates skaalades: linnulennult kuni väikevormini;
– jälgime, milline mõju on isegi väiksematel muudatustel suuremas linnaskaalas;
– kaardistame, milliseid aistinguid kõnealune ruum aktiveerib;
– kas lisaks istumisele ja ostmisele saab seal midagi veel teha;
– millised on tingimused liikumiseks jala, jalg- ja tõukerattaga, lapsevankriga, ratastooliga, autoga;
– otsime tühimikke linnaruumis, mida saame täita arhitektuursete väikevormidega. Millised võiksid need väikevormid olla ning milline peaks olema nende ülesanne? Kas need avavad või hoopis peidavad midagi?

Ajakava

Kursuse läbinu:
– on arendanud endas ruumitaju;
– oskab empaatilisemalt märgata keskkonda eritüübiliste inimeste, liiklejate vaatevinklist;
– omandab teoreetilisi ja praktilisi oskusi linnaruumi parendamiseks taktikaliste sekkumiste meetodil;
– omandab ideede visualiseerimiseks vajalikke tehnilisi oskusi;
– oskab vormistada planšette ja väljendada oma ideid ruumiliselt maketeerimise abil;
– tajub erinevaid skaalasid: linnulennult inimskaalani;
– on tutvunud arhitekti, linnaplaneerija ning sisearhitekti igapäevatöö ja mõttelaadiga.

Juhendajad
Diana Drobot (EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine, MA)
Kertu Johanna Jõeste (EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine, MA)
Päär Keedus (EKA sisearhitektuur, MA)

---

Aeg: 11.–15. august 2024 E–N kl 11–16, R kl 11–18
Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linnaruum EKA ümbruses
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet, 18 tundi iseseisvat tööd, kokku 2 EAP-d
Õppekava rühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppe keel: eesti keel
Osalejate arv: kuni 15 õppurit
Hind: 290 eurot. Registreerides tuleb tasuda broneerimistasu 90€ ning 28. juuliks 2025 200€.

EKA Eelakadeemia suvine kursus tutvustab animatsiooni lühiajalugu, selle põhialuseid ning levinumaid tehnikaid. Alustame ajarännakuga animatsiooni algusaegadesse. Loome 19. sajandist inspireeritud optilise illusiooni aparaate, et mõista, kuidas staatilised kujutised saavad liikuma. Osalejad saavad praktilise kogemuse nii klassikalises joonisfilmis kui ka erinevates nukufilmi tehnikates nagu plastiliin-, ja liivaanimatsioon. Viimasel päeval keskendume oma animatsioonide helindamisele ja monteerimisele, lisades neile viimistletud ilme. Kursus lõpeb ühise filmiseanssiga EKA aulas, kus vaatame suurelt ekraanilt valminud lühifilme.

Kursuse jooksul valmib igal osalejal mitu lühianimatsiooni ja gifi, mida võib soovi korral näiteks lisada oma sisseastumisportfooliosse. Lisaks traditsioonilistele animatsioonitehnikatele katsetame ka eksperimentaalsemate vormidega, mis seovad animatsiooni maali- ja graafikakunstiga. Just seetõttu on kursus sobilik ka teiste erialade õppuritele, kes soovivad oma kunstilist väljendusviisi avardada ja leida uusi viise, kuidas liikuvat pilti oma loomingus kasutada.

Kava
1. päev. Animatsiooni lühiajalugu. Liikumise illusioon.
2. päev. Animatsiooni põhiprintsiibid. Joonisfilm.
3. päev. Nukufilm. Plastiliinianimatsioon.
4. päev. Klaasile maalitud animatsioon ja liivanimatsioon. Heli salvestamine.
5. päev. Helindamine ja monteerimine. Filmiseanss.

Vajalikud materjalid
Kõik õppeprotsessi kuuluvad materjalid on kursuse hinna sees, kuid väga teretulnud on endale meelepäraste joonistamise ja muude kujutamisvahendite kaasamine.

Juhendaja
Rebeka Kruus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õppekava (BA, 2023) ning õpib praegu EKAs sama eriala magistrantuuris. Tema joonisfilm “Žonglööri teejuht” on linastunud enam kui 20 filmifestivalil üle maailma. Kruus on töötanud nii joonisfilmi kui ka nukufilmi animaatorina mitmes kodumaises ja rahvusvahelises projektis.

Õpiväljundid. Kursuse läbinu:
– teab animatsiooni põhialuseid,
– mõistab erinevate tehnikate eripärasid ning oskab valida sobivaima meetodi vastavalt enda loo vajadusele,
– oskab neljas animatsioonitehnikas animeerida,
– on õppinud käsitlema filmitehnikat,
– tunneb lihtsamaid helisalvestuse ja monteerimise tööriiste.

Arvestus
Kursuse läbimiseks esitab õpilane neljas erinevas animatsioonitehnikas valminud filmi. Õpilane on oma filmidele loonud ja lisanud helikujunduse.

---

Aeg: 11.–15. august 2025. Kell 10–16, vahepeal 45min lõunapaus (oma kulul).
Koht: Eesti kunstiakadeemia, Põhja pst 7.
Maht: (akadeemilistes tundides): 30 akadeemilist tundi kontaktõpet, 22 tundi iseseisvat tööd, kokku 2 EAP-d.
Sihtgrupp: noortele vanuses 15–26, kes on huvitatud kunstiülikooli õppima tulekust.
Grupi suurus: 10–12 õppurit.
Õppe keel: eesti keel.
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus.
Hind: 290€
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 949