Töötoad

Alates esmaspäevast, 14.11 on võimalik EKA G Galeriis, Estonia pst 7, Tallinnas vaadata sepakunsti eriala külaliskunstniku Zach Lihatsh-i juhendatud meistriklassi “Piirid / Borders” raames valminud töid.

Näitus jääb avatuks kuni reedeni 18.11. Avamine kolmapäeval 16.11 kell 16:30.

The blacksmith shop at the Estonian Academy of Arts is currently located in a part of the Noblessner Ship yard. My daily walk or bicycle ride to the smithy at Noblessener is usually quiet and alone. I ride my bicycle by the Patarei Prison on the coast with its rusting bars and layers of peeling paint. I walk by the abandoned Soviet Submarine facility, now rotting and being reclaimed by the elements. I pass through the Kalamaja kalmistupark, once a graveyard. A stonewall once topped with barbed wire offers passage to the seashore. I make my way to the blacksmith shop. The shop is in a place that was at one time off limits to most. It is now a place where people meet to learn and work, to sauna and talk; flowers and food grow here now.

-Zach Lihatsh

Artist in Residence, November 10^th, 2016.

Edge and border exist in many forms around us. They function on a global level to determine geo/political barriers. They function both conceptually as well as physically. Walls and borders define spaces dictating how we move and relate to our world. Metal, particularly steel, makes up a percentage of these barriers. Steel is both strong and linear as well as soft and malleable. For this reason, it is an appropriate medium to explore these concepts. “Where do our own boundaries lie? ”, “ How might we subvert these boundaries?”, “When do spaces of division become spaces of connection?”. For this small exhibition students have explored their own concepts relating to edge and border.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.

Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!

Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh.
Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi.

Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221.

Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden.

www.zachlihatsh.com

Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel. 

Loe lähemalt Maalehest

Vaata ERR-i uudislõiku

Tartu Postimees kirjutab

TV3 uudislõik

Postimehe lisa Arter

ERR Nädal

The workshop was dedicated to nanotechnology that has been taken into use in conservation of historical interior finishing (including painted surfaces). The method is not yet practiced in Estonia although we have searched for suitable consolidation agent for the church plasters and wall paintings for decades. The potential solution could be the innovative nano-lime.

The tutors of the workshop are the teachers of Pardubice University (Czech Republic) who have been the leading partners of cross-European project on development and testing of nanotechnology and have significant practical and theoretical experience in the field.

Workshop included both theory and practice, the methodology was tested in situ at Pöide medieval church in Saaremaa.

Tutors: Jan Vojtechovsky (University of Pardubice, Faculty of Restoration) and Karol Bayer (Dean, University of Pardubice, Faculty of Restoration)

Program of the workshop

Lecture notes and final report

Photo documentation

http://www.saartehaal.ee/2016/08/26/lustakas-smaili-kirikulaes-paneb-ahhetama/

http://www.saartehaal.ee/2016/09/09/poide-kirikus-katsetati-nanotehnoloogiat/

Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn

Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal

13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.

Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?

Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:

Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”

Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks

Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.facebook.com/events/1225319174187256/

Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com

Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.

Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.

DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.

Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA

Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html

Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.

10. – 20. juunini 2016 viibivad Eesti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Läti Kunstide Akadeemia klaasi ja keraamika erialade üliõpilased Nida Loomemajas Kura säärel. Toimub rahvusvaheline meistriklass “THINGS OF WATER”, kus erinevate meediumite vahendusel uuritakse ja visualiseeritakse vee tähendusi, olemust ja tähtsust, palju pööratakse tähelepanu valupunktidele ja otsesele või kaudsele puhta vee ohustatusele. 17. juunist on samas avatud näitus meistriklassi protsessist ja tulemustest. Tallinnast osalevad klaasikunsti tudengid Maarja Mäemets, Eva-Maria Mirzojeva, Elvira Beljajeva, Annika Mätlik ja Rait Lõhmus, õppejõuna prof Mare Saare.

III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.

KAVA

10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv

11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus

11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“

12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“

12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”

13.30 – 14.30 Lõunapaus

14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”

15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“

16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance

16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele

16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas

Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.

Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.

Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!

REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee

Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!

Info telefonil 56 244 382.

Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.

PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:

https://www.facebook.com/events/491746911035198/

Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/

KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:

Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.

Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.

Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.

Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.

Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.

Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa

blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti

kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada

ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning

lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta

peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile

ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii

kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale

omasesse žanri

Ivo ja Karmel

Raikküla mõis

www.raikkylamois.ee

ARHITEKTUUR
K 6. aprill kl 17.00 – 19.00

Linnaekskursioon

Vaatame sisse Eesti Arhitektuurimuuseumisse, jalutame läbi Rotermanni kvartali, õppides märkama uue ja vana arhitektuuri sümbioosi, uurime Linnahalli näitel, kuidas arhitektuur ühendab mere linnaga ja lõpetame Kultuurikatlas, kuhu on peidetud mitmed arhitektuuriga seotud olulised organisatsioonid. Koguneme kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N