Töötoad
20.05.2016
III Mõisakunsti konverents
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
III Mõisakunsti konverents
Reede 20 mai, 2016
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
06.04.2016
EKA Õpilasakadeemia: ARHITEKTUUR: Linnaekskursioon
ARHITEKTUUR
K 6. aprill kl 17.00 – 19.00
Linnaekskursioon
Vaatame sisse Eesti Arhitektuurimuuseumisse, jalutame läbi Rotermanni kvartali, õppides märkama uue ja vana arhitektuuri sümbioosi, uurime Linnahalli näitel, kuidas arhitektuur ühendab mere linnaga ja lõpetame Kultuurikatlas, kuhu on peidetud mitmed arhitektuuriga seotud olulised organisatsioonid. Koguneme kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
EKA Õpilasakadeemia: ARHITEKTUUR: Linnaekskursioon
Kolmapäev 06 aprill, 2016
ARHITEKTUUR
K 6. aprill kl 17.00 – 19.00
Linnaekskursioon
Vaatame sisse Eesti Arhitektuurimuuseumisse, jalutame läbi Rotermanni kvartali, õppides märkama uue ja vana arhitektuuri sümbioosi, uurime Linnahalli näitel, kuidas arhitektuur ühendab mere linnaga ja lõpetame Kultuurikatlas, kuhu on peidetud mitmed arhitektuuriga seotud olulised organisatsioonid. Koguneme kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
09.04.2016
EKA Õpilasakadeemia: MOEDISAIN: Tahan olla Yamamoto!/Tahan olla Gruau!
L 9. aprill
Kl 11:00-13:30
Tahan olla Yamamoto!
Praktiline drapeerimise töötuba. Katsetame kanga voltimise abil uute vormide ja siluettide loomist. Proovime tajuda kuidas mähitud vormist võiks saada lõige. Töötuba viib läbi moeosakonna magistrant Anna Viik.
Kogunemine kell 10:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
Kl 14:00-16:30
Tahan olla Gruau!
Moejoonistuse kiirkursus. Ühe silmaga vaatame modelli ja teisega tutvume erinevate efekttehnikatega. Juhendab moeosakonna tudeng Katrin Aasmaa.
Kogunemine kell 13:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335 ees
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
EKA Õpilasakadeemia: MOEDISAIN: Tahan olla Yamamoto!/Tahan olla Gruau!
Laupäev 09 aprill, 2016
L 9. aprill
Kl 11:00-13:30
Tahan olla Yamamoto!
Praktiline drapeerimise töötuba. Katsetame kanga voltimise abil uute vormide ja siluettide loomist. Proovime tajuda kuidas mähitud vormist võiks saada lõige. Töötuba viib läbi moeosakonna magistrant Anna Viik.
Kogunemine kell 10:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
Kl 14:00-16:30
Tahan olla Gruau!
Moejoonistuse kiirkursus. Ühe silmaga vaatame modelli ja teisega tutvume erinevate efekttehnikatega. Juhendab moeosakonna tudeng Katrin Aasmaa.
Kogunemine kell 13:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335 ees
Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N
05.03.2016
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Laupäev 05 märts, 2016
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
27.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga
27. veebruar kl 11.00-12.30 Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga.
Kogunemine kl 11.00 Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 3. korrusel
EKA Õpilasakadeemia: Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga
Laupäev 27 veebruar, 2016
27. veebruar kl 11.00-12.30 Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga.
Kogunemine kl 11.00 Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 3. korrusel
17.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Valguse ja ruumi töötuba
17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.
Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014
EKA Õpilasakadeemia: Valguse ja ruumi töötuba
Kolmapäev 17 veebruar, 2016
17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.
Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014
03.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Praktiline arhitektuuri töötuba
3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
EKA Õpilasakadeemia: Praktiline arhitektuuri töötuba
Kolmapäev 03 veebruar, 2016
3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).
24.03.2016
Avatud uste päev 24.03.2016
Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts
ja
Avatud uste päev 24.03.2016
Neljapäev 24 märts, 2016
Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts
ja
26.01.2016 — 30.01.2016
“Kes kardab Kopli liine?”
“Hüljatud maastike” valdkondadevahelises töötoas osalejad on jõudnud oma tegemistes vaheetapini ja kutsuvad huvilisi teisipäeval, 26. jaanuaril kell 17 EKA arhitektuuriosakonda (Pikk 20, 3. korrus) kuulama tudengite lühiettekandeid, kus esitletakse esialgseid vaatlus- ja uuringutulemusi.
Töötoa lõpptulemuste esitlus toimub laupäeval, 30. jaanuaril kell 14 EKA kunstiteaduse instituudis, Suur-Kloostri 11.
“Kes kardab Kopli liine?” on valdkondadevahelise seeria “Hüljatud maastikud” viies töötuba, kus osalevad arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Nende inspireerivat ruumilist keskkonda puudutavate teemadega tegelevadki üheskoos viie eriala tudengid EKAst ja TTÜst.
Töötoa juhendajad: Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
“Hüljatud maastike” töid saab näha ka Eesti Arhitektuurimuuseumis kavandatud näitusel, kus tutvustatakse Vene-Balti laevatehast kogu selle pisut hirmuäratavas mastaapsuses ja ilus.
Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal.
Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
Eesti Kunstiakadeemia
maris.veeremae@artun.ee
“Kes kardab Kopli liine?”
Teisipäev 26 jaanuar, 2016 — Laupäev 30 jaanuar, 2016
“Hüljatud maastike” valdkondadevahelises töötoas osalejad on jõudnud oma tegemistes vaheetapini ja kutsuvad huvilisi teisipäeval, 26. jaanuaril kell 17 EKA arhitektuuriosakonda (Pikk 20, 3. korrus) kuulama tudengite lühiettekandeid, kus esitletakse esialgseid vaatlus- ja uuringutulemusi.
Töötoa lõpptulemuste esitlus toimub laupäeval, 30. jaanuaril kell 14 EKA kunstiteaduse instituudis, Suur-Kloostri 11.
“Kes kardab Kopli liine?” on valdkondadevahelise seeria “Hüljatud maastikud” viies töötuba, kus osalevad arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Nende inspireerivat ruumilist keskkonda puudutavate teemadega tegelevadki üheskoos viie eriala tudengid EKAst ja TTÜst.
Töötoa juhendajad: Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
“Hüljatud maastike” töid saab näha ka Eesti Arhitektuurimuuseumis kavandatud näitusel, kus tutvustatakse Vene-Balti laevatehast kogu selle pisut hirmuäratavas mastaapsuses ja ilus.
Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal.
Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
Eesti Kunstiakadeemia
maris.veeremae@artun.ee