Töötoad

10.mail kell 18-19 toimub EKA kohviku augus (A100) mängude õhtu “Don´t lose, but let loose”.

Mänguväljak on avatud juba hommikust saati!
Üritus toimub vabaaine “Design for play” lõputööna.

Juhendaja Eva Liisa Kubinyi.

Kõik on oodatud!

Mängimiseni!

EKA fotograafia tudeng Alina Birjuk kutsub pildile

4. mail, kell 12.00–18.00, dokumendifoto jäädvustamine.

Alina: “Tule pildile, võta kolleeg või kursusekaaslane kaasa!”

EKAs, 1. korrusel, EKA galerii ees

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

TEEMAD

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

NÄDALA TEGEVUSKAVA

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Kunstnik ja disainer Anu Samarüütli juhendamisel toimuvas töötoas saab põgusa ülevaate illustratsiooni põhimõtetest, disainimise protsessi algatamisest ning ideede genereerimisest.

Tehakse erinevaid loovust vabastavaid soojendusharjutusi ning asutakse tegema illustratsioone erinevate materjalide ja töövahenditega. Töötoa lõpuks on igaüks loonud kogumi aksessuaaride illustratsioone ja/või prototüübi talle omases stiilis ning saanud proovida erinevaid tehnikaid (kollaaž ja 3D-drapeerimine), mida kasutavad professionaalsed illustraatorid.

Põhjala tehase galerii, Marati 5 Tallinn

29.03 T, kell 16:00 (kestus kuni 1,5h)
Osalejate arv: 12

Osalustasu: 15€ (tasumine kohapeal sularahas)

Registreerimine

Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.

Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.

EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

• Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
• Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
• Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

Osalejate tutvustused:

Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.

Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.

Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.

Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022