Üritused

EKA Design Showcase toimub 23. jaanuaril 2025.

Tähistame juba kaheksandat aastat Eesti Kunstiakadeemia tudengite parimaid koostööprojekte ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega. Oodatud on kõik EKA koostööpartnerid ning tulevikudisaini entusiastid.

Registreeru sündmusele siin

Esitlusele tulevad EKA disainiteaduskonna tudengite poolt viimase aasta jooksul loodud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused ettevõtetele ja organisatsioonidele nagu Eesti Pank, Rahandusministeerium, Granitop, Tallinna Linn jt.

Esitlusele tulevad projektid on välja kasvanud EKA disainiteaduskonna ettevõtluskoostöö programmist LAETUS, mis toob kokku uue põlvkonna disainerite värsked ideed ning ettevõtete ja avalike organisatsioonide väljakutsed.

Mõjusaimad ja innovatsioonist laetuimad projektid saavad ka auhinnatud.

Olete oodatud Design Showcase’ile ja ammuta uusi teadmisi ja inspiratsiooni, kuidas koostöös EKAga oma organisatsiooni tooted või teenused uue põlvkonna disaini ja avatud innovatsiooni abil järgmisele tasemele viia.

PROGRAMM

Täpse programmi selgub peatselt.

Orienteeruv ajakava on järgmine:

14:00 EKA majatuur (eelregistreerimine)
15:00 Näituse avamine fuajees (fotosein, meedia, intervjuud)
16:00 Koostööprojektide esitlused
19:00 Sündmuse orienteeruv lõpp

Esitlused on eesti- ja ingliskeelsed, ilma tõlketa.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (ruum A101) kui ka jälgida ülekannet http://tv.artun.ee/.

Videomeenutus möödunud aasta Design Sowcase galalt

Detsembris 2024 toimuvad arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava stuudiotööde ülevaatused, mis on avatud kõigile huvilistele.

AJAKAVA

K, N, 11. – 12.12 kell 9.00–16.00 ruum A-400

Magistristuudiote vaheülevaatused.

E, 16.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursus „Hotell“.

Juhendajad Leonard Ma, Tuomas Toivonen, Markus Lähteenmäki (teooria- ja ajalookursus).

T, 17.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise 4. kursuse ja Urbanistika MA 2. kursuse “(Sub)urban Planning Futures along the Rail – VOL 2: Rail Baltica”.

Juhendajad Milla Kallio, Efe Ogbeide, Andres Ojari, Sean Tyler, Jonathan Woodroffe.

K, 18.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursuse „Kahanevad koolid“.

Juhendajad Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson.

N, 19.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

1.kursuse „Varjualune“.

Juhendajad Helena Rummo, Elina Liiva. Graafika osa kaasjuhendajad Paco Ulman, Madli Kaljuste.

*

Reede, 20.12 õhtu lõpetab kl 19.00-02.00 ruumis C400 toimuv traditsiooniline PIKALAUAPIDU!

Registreerimine ja piletite info on siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScMN60trsa00Et57n7yEcEpsnf5GHJtG-X1WU6urqBbiae3nQ/viewform

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (EKKÜ) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühiskonverents, mis on pühendatud Boris Bernsteini 100. sünniaastapäevale.

Konverentsile järgneb ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus ja traditsiooniline aastalõpu koosviibimine.

KAVA

Kell 12.45 Konverentsi avamine ja tervitused

Kell 13.00–14.30

David Vseviov. Boriss Bersntein – kuidas kiigata kaevu?

Krista Kodres. Boris Bernsteini “kunstiteadusliku proosa” teooria ja praktika

Virve Sarapik. Struktuur ja Bernstein

Paus

Kell 15.00–17.00

Eda Tuulberg. Polümetodoloogiline seiklus ringmängu ja sealt välja ehk Boris Bernstein kunstist kirjutajana 1960.–1970. aastatel

Märt Väljataga. Boris Bernstein ja kunsti defineerimise diskussioon 1990ndatel

Marek Volt. Hea kunsti algoritm

Hanno Soans. Boris Bernsteini postmodernistlik elu

Vaba mikrofon

Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus.
Värskelt ilmunud ajakirjanumber on ökoulme teemaline, külalistoimetajateks Elle-Mari Talivee ja Ene-Reet Soovik.

Õhtu jätkub aastalõpu koosviibimisega!

Korraldajad:

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing 

Eesti Kunstiakadeemia

12. detsembril vestlevad Kärt Ojavee, Juss Heinsalu ja Eik Hermann Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetuse saanud projekti “MUUSA” tööprotsessi mudelist, näitamishetkest, käe- ja jalatööst.

Vestlus toimub aadressil Kopli 27, kell 10.00-11.30. 

Avatud stuudio formaadis näitus kätkeb endas nii lõpetatud kui pooleli olevaid materjalikoosluseid ja abistavaid struktuure. MUUSA projekti viisid läbi Eesti kunstiakadeemia õppejõud ning Taidestuudiumi magistriõppekava juhtivad Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. 

Projekti üheks eesmärgiks oli välja töötada materjalist lähtuva loovuurimuse mudel koosloome meetodil. Tööperioodi jooksul katsetati ja sünteesiti erinevaid versioone ning uuriti näiteks: kuidas käsitleda loomepraktikas materjalide koostise ja omaduste uurimist; kuidas rakendada materjal meetodina protsessi juhtimisel; kuidas kaasata materjal muusana, suunamaks loomingulisi eesmärke ning tõlgenduslikke lahendusi? Materjalide uurimine kunstipraktika kaudu kaasab nii tähendusloomet, sensoorseid lähenemisi kui ka materjalide rakendatavate omaduste avastamist ja lõimimist võimalikes lõpptulemustes. Materjalist lähtuvat protsessi ja koostöö kaudu tekkivaid teadmiseid aitas mõtestada ja sõnastada Eik Hermann. 

Projekti jooksul on koostööd tehtud ka Marie Vihmari, Fibenol OÜ, Reval Stone ning AAA Patendibürooga. 

Projekti esitlus toimub aadressil Kopli 27.

Projektiruumi saab külastada kuni 12.12.2024 kokkuleppel autoritega. 

MUUSA projektiruumi näituse kujundus: Annika Kaldoja 
Graafiline disain: Indrek Sirkel  

Projektijuht: Anna Lohmatova 

Täname: Eik Hermann, Piret Valk, Gert Preegel, Janno Rauk, Soldi Rent OÜ, Eesti Killustik OÜ, Villavennad OÜ, Selgase Dolomiit OÜ, Mattias Veller, Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond, keraamika, tekstiili, ehte ja sepise, skulptuuri töökojad, Bruce Anderson, Joosep Kivimäe, Gary Markle, Andrus Ojavee, Heron Vrubel.

UNISTUSED | PRÜGI | MAA
9. detsembril 2024, 9:00–16:00
Alguspunkt Maleva 2A maja ees. 

Tule meiega Paljassaarde, kus kohtuvad unistused, prügi ja vaba maa!

Rännak toimub laupäeval, 9. detsembril, koguneme kell 9.00 Maleva 2A kortermaja ees. Kolmteist erinevat teemat saavad avatud seitsme tunni ja kaheksa kilomeetri pikkusel rännakul läbi Paljassaare.

Täpsemat infot erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt.

Võtke kaasa kõrvaklapid ning toimiv nutiseade, ehk ka akupangad, kuna audiotuure on mitmeid. Vaim valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.

Kell 11.00 toimub Hundipeal ka väike teepaus ning vajadusel saab siin kas matkaga liituda või matkalt lahkuda.

Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.

Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.

AJAKAVA

11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre

12:30–13 Kohvipaus

13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin

14:30–15:30 Lõunapaus

15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv

17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)

Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.

Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.

Tanja Muravskaja monograafia “Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023) esitlus
29. nobember, kell 18.00
FOKU pop-up galeriis
Väike-Karja 10, Tallinn

Raamatuesitlusel vestlevad kunstnik Tanja Muravskaja ja kunstiteadlane Elnara Taidre.

Tanja Muravskaja esimene monograafia tutvustab kunstniku loomingut aastatest 2005–2022. Raamatu on välja andnud kirjastus Lugemik 2023. aastal ja kujundanud Indrek Sirkel.

Mitmed raamatus kajastust leidvad Muravskaja teosed on Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse omandanud uue tähenduste kihistuse. Eestis, Euroopa äärel asuvas riigis on kunstnik olnud tunnistajaks kohalikus ühiskonnas pidevalt esilolevale ohutundele. Ta on pildistanud NATO liitlasvägede sõdureid, kes kogunevad mõnikord õppuste eesmärgil päris Venemaa piiri äärde. Nende kõrval on eesti poisid ja tüdrukud: Kaitseliidu noorliikmed.

Teiste teoste hulgas sisaldab trükis kaadreid Muravskaja palju tunnustust saanud videost “Kolm õde” (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, avaldavad oma seisukohti Maidani revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise kohta. Kolmas õde (pealkiri viitab sõnamängule seoses sellega, et nii ukraina kui ka vene keeles kutsutakse ka nõbusid õdedeks) on kunstnik ise, kes peidab end kaamera taga.

Lisaks saab FOKU pop-up galeriis viimast nädalat näha Tanja Muravskaja teoseid seeriast „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis” (Elnara Taidre kureeritud näituselt Kumu kunstimuuseumis, 2019). Kunstnik on fotode tegemisel vaadelnud Elo ja Friedebert Tuglase Nõmme koduaia ilu, mille varju jääb toonane nõukogude aja tegelikkus.

Tanja Muravskaja (s. 1978) on fotokunstnik, kes kasutab oma loomingus analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks üksikisiku, ühiskonna või paiga psühholoogia. Oma kunstiteostes käsitleb ta selliseid teemasid nagu identiteet ja mälu ning suhted ühiskonna ja selle liikmete vahel. Olles keskendunud fotograafiale, meediumi omadustele ja selle agentsusele kaasaegses kunstis, loob ta installatsioone, mis arenevad terviklikeks keskkondadeks ja haaravad vaataja omaks.

Muravskaja on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias (2002–2010) ja Westminsteri ülikoolis (2004–2005) ning eelnevalt ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. 2018. aastal pälvis Muravskaja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) Köler Prize’i peapreemia ning 2019. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Elnara Taidre on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator. Taidre on Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja. 2019. aastal kureeris Elnara Taidre Kumu kunstimuuseumis näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis”. Taidre on kirjutanud saateteksti Tanja Muravskaja isikunäitusele “Abstraktne aed” (Kogo galerii, 2021–2022).

“Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023)
170 × 230 mm
248 lk
Offsettrükk

Läbi õmmeldud liimköide koos ümbrispaberiga

Inglise keeles

Graafiline disain: Indrek Sirkel
Paber: Arctic the Volume White 115g/130g, Munken Lynx 90g/300g
Kirjatüübid: AG Schoolbook
Tallinna Raamatutrükikoda
Välja antud Eesti Kultuurkapitali toetusel
Tiraaž: 400
Kirjastus Lugemik
ISBN 978-9916-9817-3-3
2023

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!

Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.

Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.

Osalemiseks palun pane end kirja siin.

Näitus on veel avatud 29. novembrini.

25. novembril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”

Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on maailm, milles võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ sündmustik. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas populaarsuselt võrreldavaks üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, suured on ka müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.

Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab edasi teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). Konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ ning sellele ajaga lisandunud tähenduskihistusi läbi kõigi selle esinemisvormide ja teisenduste.

Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab EKA KVI, TLÜ ja TÜ teadlasi, ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.

Konverentsi kava:

11.00–11.15 Kohv ja avasõnad

11.15–12.45

Andres Kõnno ja Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed

Andres Adamson. Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles

Kristiina Rebane ja Kaia Sisask. Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus

12.45–13.00 Paus

13.00–14.30

Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus

Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“

Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed

14.30–15.30 Lõunapaus

15.30–17.30

Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?

Marek Volt. Libahundi esteetika

Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton

Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber

17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud