Üritused

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

18. oktoobril toimub 2023/24. õppeaasta esimese ROHEKA, mille raames tutvustab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse kolme viimase aasta (2021-2023) võrdlust, seejuures keskendudes eelkõige viimasele, 2023. a. küsitlusele. 

Käsitletakse transporti, sh EKAsse saabumise kaugust ja sagedust, lähetustel käimiste sagedust, liiklusvahendeid ja paikasid, samuti jäätmete liigiti kogumist, jäätmete tekke koguseid EKAs inimese kohta nii igapäevaselt kui ürituste raames, paberi jt materjalide kasutust, digiprügi kustutamise aktiivsust, kraanivee eelistamist pudelijookide asemel, toiduga seotud eelistusi, valgustuse ja seadmete väljalülitamise harjumusi. Lisaks saab teada, millised olid kõige populaarsemad keskkonnahoidlikud teod ning milliseid ettepanekuid tehti, et muuta EKA veelgi jätkusuutlikumaks.

Lisaks keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustusele teeb seekord lühikese ettekande ka EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar, kes annab ülevaate Transform4Europe raames külastatud Saarlandi ülikooli jätkusuutlikkusest, kus ta tutvustas EKA süsiniku jalajälge ja õppehoone energiatõhususe plaane rahvusvahelisele publikule.

ROHEKA on 2021. a sügisel alguse saanud jätkusuutliku mõtteviisi üritustesari, mille eesmärgiks on tõsta EKA kogukonna teadlikkust kestlikust arengust ja keskkonnahoidlikust eluviisist ning rakendada neid teadmisi EKA igapäevases töö- ja õppetegevuses.

Lisainfo: Johanna Vahtra, johanna.vahtra@artun.ee

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Pühapäeval, 22. oktoobril kell 12.00–16.00 Paljassaares.

Täpsem info https://www.facebook.com/urbantallinn

Urbanistika esmakursuslased uurivad oma stuudios taaskord Paljassaart: maasäärt, mis viib Tallinna lõppu, kohta, kuhu jõuab pealinna sitt ja prügi… ning kus ootavad täitumist mereäärse ökolinna kõrgelennulised visioonid.

Sel pühapäeval, 22. oktoobril, teevad nad oma senisest stuudio teekonnast vahekokkuvõtte ning ootavad kõiki huvitunuid neljatunnisele kureeritud jalgsirännakule läbi poolsaare mineviku, oleviku ja tuleviku, et koos avastada ja mõtestada Tallinna tänast metsikut läänt.

Üritus on inglise keeles.

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Konverentsi kava:

10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)

12.00–13.00 Kohvipaus

13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus

15.00 –15.30 Kohvipaus

15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.

Transform4Europe avalik vestlus-loeng: “Dissonantne pärand: Nõukogude pärandi ümberhindamine”.

17. oktoobril korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja praktiline kogemus, et arutleda nõukogude pärandi tähendust praeguses ajas.

Loeng uurib nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi dissonantse pärandi aspekte seoses nõukogude ajaga. Alates Venemaa täiemahuliselt sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa poliitilist ja kolonialistlikku käitumist, seda nii keisririigi kui nõukogude perioodil, arutatud kogu maailmas. See on üles soojendanud vanu ja loonud uusi konflikte mitmesuguste kogukondade vahel, teisalt annab see hea pinnase erinevates riikides mahasurutud konflikte taaselustada, innustades nii maha pidama vestlusi, mis on jäänud aastakümneteks õhku. Selles tundlikkus hetkes on erinevate regioonide kogemuste võrdlus oluline, sillutades teed tasakaalustatud aruteludele ja valdkondadevahelisele muinsuskaitsealasele asjatundlikkusele.

Oled oodatud Maarjamäe lossi Suvesaali, uksed avatakse kell 16.30. 

Maarjamäe lossist toimub otseülekanne Youtube’i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles.

NB! Loeng on inglise keeles.

Tutvu EKA 109 / KERAAMIKA 100 oksjonil enampakkumisele tulevate teostega SIIN.