Üritused

EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.

Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks.  Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.

Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.

Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.

“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.

KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.

Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.

Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee

Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/

EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!

Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!

REGISTREERU SIIN

Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.

Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.

Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!

PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed

Leia EKA avatud uksed ka Facebookist

10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.

Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.

Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),

Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)

Programm

Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00

Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)

Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum

Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)

Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis

Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee

Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online 

Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak

9. veebruaril kell 15.00 EKA, Läti Kunstiakadeemia ja Lapi Ülikooli ühisõppekava Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund.

Kohtumine Läti, Eesti ja Soome esindajatega, kes vastavad küsimustele.

Sündmus Facebookis

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 28. veebruarini.

Veebitaotlused esitatakse Dreamapply kaudu: https://apply.sdsi.ma/

Lisateavet programmi ja sissepääsu kohta leiate meie veebisaidilt: https://www.sdsi.ma/

Kiireloomuliste küsimuste korral võite meiega ühendust võtta e-posti aadressil info@sdsi.ma või messengeri vestluse teel.

3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.

Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.

Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.

Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.

Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.

Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.

Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.

Loe lähemalt siit.

MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17

Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.

Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.

Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume

Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn

Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset

Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.

Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn

Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)

Rohkem infot ja registreerimisvorm

Lisainfo:
www.linnagalerii.ee

Liitu ka meie uudiskirjaga:

Kontakt

—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4

Avatud T-R 11-17 ja L 11-14

tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee

EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni. 

Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (ruum A101) kui ka jälgida ülekannet http://tv.artun.ee/.

Ajakava (Kõik ajad on eesti keeles)

10:30–10:45 – kohv

10:45–11:00 – tervitussõnad

11.00–11.30 – Hsuan-Hsiu Hung, Eesti Kunstiakadeemia

11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria

12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Hsuan-Hsiu Hung ja Verena Fuchsberger, Moderaator: Nesli Hazal Oktay

12:30–14:00 – lõunapaus

14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi

14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada

15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat, Moderaator: Arife Dila Demir

Saatejuhid

️Hsuan-Hsiu Hung on Taiwanist pärit liikumis- ja tantsukunstnik. Oma loomingulises uurimistöös on ta improvisatsioonilise liikumise ja tantsu kaudu uurinud nii iseenda kui ka suhete avanevaid kogemusi teistega (sh keskkonnaga). Praegu on ta ka Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna teadusassistent.

Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).

Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.

Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.

Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit 

REGISTREERI SIIN  

Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Online ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.

Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.

Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.

Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.

Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.

Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.