Üritused
09.03.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Marcel Smets
9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.
Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).
Kõik on oodatud!
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Avatud arhitektuuriloeng: Marcel Smets
Neljapäev 09 märts, 2023
9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.
Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).
Kõik on oodatud!
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
09.03.2023
Arhitektuuriloeng: Thomas Eschenbach: ACT Fassaadid
9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.
25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.
ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid
Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.
Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Arhitektuuriloeng: Thomas Eschenbach: ACT Fassaadid
Neljapäev 09 märts, 2023
9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.
25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.
ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid
Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.
Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
02.03.2023
Liisa-Helena Lumberg-Paramonova loeng “Kehad ja katsed”
Neljapäeval, 2. märtsil kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ loeng teemal „Kehad ja katsed. Meditsiin ja teaduspraktikad kunstiajaloos“, mida viib läbi Liisa-Helena Lumberg-Paramonova.
Alates renessansiajast süvenes tajutava maailma, sealhulgas inimese enda keha mõõtmise ja tundmaõppimise soov. 17. sajandil välja töötatud teaduslik meetod, valgustuslikud ideed ning piiritletumateks valdkondadeks jagunenud 19. sajandi teadusilm olid selle soovi edasi arendatud väljenduseks. Kuna visuaal (teadusjoonis) on teadmiste loomisel ja talletamisel mänginud väga vajalikku rolli, siis saab teadustegevust näha ka kunstiteostes, jõudes niiviisi potentsiaalselt laiema publikuni. Loengus vaadeldakse kunsti ja teaduse põimingut selliste kunstiteoste näitel, mille puhul ilmneb mõni teaduslik (meditsiiniline) praktika. Enamasti on need ühel või teisel moel seotud inimkehaga, mis võib avaneda ootamatust vaatenurgast.
Liisa-Helena Lumberg-Paramonova on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor ja doktorant. Loenguid peab ta põhiliselt Euroopa kunstiajaloost: renessansist 19. sajandi keskpaigani. Oma doktoritöös uurib ta 19. sajandi alguse baltisaksa kunsti ja kunstikirjutust kui teadmisloomet.
Näitus „Kunst või teadus“ võtab vaatluse alla kunsti seosed loodus- ja reaalteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste panuse Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika, zooloogia, meditsiini, kliima, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on rõhutada pildi tähtsust teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel. Näitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Nüüdisaja kunstnikuna on kaasatud Kristina Norman.
Üritusel osalemine muuseumipiletiga.
Liisa-Helena Lumberg-Paramonova loeng “Kehad ja katsed”
Neljapäev 02 märts, 2023
Neljapäeval, 2. märtsil kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ loeng teemal „Kehad ja katsed. Meditsiin ja teaduspraktikad kunstiajaloos“, mida viib läbi Liisa-Helena Lumberg-Paramonova.
Alates renessansiajast süvenes tajutava maailma, sealhulgas inimese enda keha mõõtmise ja tundmaõppimise soov. 17. sajandil välja töötatud teaduslik meetod, valgustuslikud ideed ning piiritletumateks valdkondadeks jagunenud 19. sajandi teadusilm olid selle soovi edasi arendatud väljenduseks. Kuna visuaal (teadusjoonis) on teadmiste loomisel ja talletamisel mänginud väga vajalikku rolli, siis saab teadustegevust näha ka kunstiteostes, jõudes niiviisi potentsiaalselt laiema publikuni. Loengus vaadeldakse kunsti ja teaduse põimingut selliste kunstiteoste näitel, mille puhul ilmneb mõni teaduslik (meditsiiniline) praktika. Enamasti on need ühel või teisel moel seotud inimkehaga, mis võib avaneda ootamatust vaatenurgast.
Liisa-Helena Lumberg-Paramonova on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor ja doktorant. Loenguid peab ta põhiliselt Euroopa kunstiajaloost: renessansist 19. sajandi keskpaigani. Oma doktoritöös uurib ta 19. sajandi alguse baltisaksa kunsti ja kunstikirjutust kui teadmisloomet.
Näitus „Kunst või teadus“ võtab vaatluse alla kunsti seosed loodus- ja reaalteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste panuse Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika, zooloogia, meditsiini, kliima, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on rõhutada pildi tähtsust teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel. Näitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Nüüdisaja kunstnikuna on kaasatud Kristina Norman.
Üritusel osalemine muuseumipiletiga.
23.02.2023
Interaktsioonidisaini online infosessioon: küsimused ja vastused
Interaktsioonidisaini online infosessioon: küsimused ja vastused
Neljapäev 23 veebruar, 2023
28.02.2023
KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.
Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.
Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.
Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.
“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.
KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.
Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.
Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee
Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/
KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
Teisipäev 28 veebruar, 2023
EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“
2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.
Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.
Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.
Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.
“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.
KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.
Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.
Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee
Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/
02.03.2023
EKA avatud uksed 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
EKA avatud uksed 2023
Neljapäev 02 märts, 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
10.02.2023 — 18.02.2023
Helikunstifestival „Seintel on kõrvad“
10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.
Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),
Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)
Programm
Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00
Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)
Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum
Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)
Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis
Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee
Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online
Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak
Helikunstifestival „Seintel on kõrvad“
Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 18 veebruar, 2023
10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.
Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),
Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)
Programm
Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00
Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)
Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum
Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)
Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis
Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee
Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online
Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak
09.02.2023
Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund
9. veebruaril kell 15.00 EKA, Läti Kunstiakadeemia ja Lapi Ülikooli ühisõppekava Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund.
Kohtumine Läti, Eesti ja Soome esindajatega, kes vastavad küsimustele.
Sisseastumisavalduste vastuvõtt 28. veebruarini.
Veebitaotlused esitatakse Dreamapply kaudu: https://apply.sdsi.ma/
Lisateavet programmi ja sissepääsu kohta leiate meie veebisaidilt: https://www.sdsi.ma/
Kiireloomuliste küsimuste korral võite meiega ühendust võtta e-posti aadressil info@sdsi.ma või messengeri vestluse teel.
Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund
Neljapäev 09 veebruar, 2023
9. veebruaril kell 15.00 EKA, Läti Kunstiakadeemia ja Lapi Ülikooli ühisõppekava Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund.
Kohtumine Läti, Eesti ja Soome esindajatega, kes vastavad küsimustele.
Sisseastumisavalduste vastuvõtt 28. veebruarini.
Veebitaotlused esitatakse Dreamapply kaudu: https://apply.sdsi.ma/
Lisateavet programmi ja sissepääsu kohta leiate meie veebisaidilt: https://www.sdsi.ma/
Kiireloomuliste küsimuste korral võite meiega ühendust võtta e-posti aadressil info@sdsi.ma või messengeri vestluse teel.
03.02.2023
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
Reede 03 veebruar, 2023
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
07.02.2023 — 04.03.2023
Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis
MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume
Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.
Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.
Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.
Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.
Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.
Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea
Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.
Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17
Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis
Teisipäev 07 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023
MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume
Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.
Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.
Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.
Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.
Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.
Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea
Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.
Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17