Üritused

EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.

AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga

Kell 11.14

Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.

Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.

Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).

+++ muusika/tants/jutustamised

PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).

PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).

Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”

Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”

Sündmus Facebookis

Kava:

12.00 Kogunemine ja avasõnad

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks

15.15 – 16.00 Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand

Arutelu, juhatab Berk Vaher

18.00 Raamatuesitlused

Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Teesid vt: nyydiskultuur.artun.ee

Kanname konverentsi üle ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ), TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

—

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne avatud võrgustik eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldabki nüüdiskultuuri uurimise töörühm käesoleva konverentsi.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

10.mail kell 18-19 toimub EKA kohviku augus (A100) mängude õhtu “Don´t lose, but let loose”.

Mänguväljak on avatud juba hommikust saati!
Üritus toimub vabaaine “Design for play” lõputööna.

Juhendaja Eva Liisa Kubinyi.

Kõik on oodatud!

Mängimiseni!

Euroopa Disainifestivali konverents 2022 ‘‘BEYOND DESIGN‘‘ toimub laupäeval, 18. juunil Kultuurikatlas kell 9:30-17:00 (Täpsem ajakava varsti)

Euroopa Disainifestivali Konverents 2022 “Beyond Design” käsitleb disaini tuleviku ja suundade põhiküsimusi, mis on seotud disaineri ameti ja kohustustega, praktiliste töötubade, arutelude ning sektoriüleste tulevikuvisioonide kaudu.
Erinevate arutelude ja juhtumiuuringute abil püüab konverents leida vastuseid näiteks järgmistele küsimustele:
– Kuidas kujundada meie kõigi jaoks paremat tulevikku?

– Kuidas hoida kontrolli all olukordi, mida me veel ei tea?

– Kas täna esile kerkivad probleemid loovad homse disaini jaoks uued tähendused ja võimalused?

– Mida tähendab tegelikult digitaalne innovatsioon ja kuidas see meid inimestena muudab?

– Kuidas luua jätkusuutlikkust jätkusuutlikul viisil?

– Kuidas näha jätkusuutlikkuses mitte üksnes piirangut, vaid olulist väljakutset, mis annab meile innovatsiooniks uusi võimalusi?

– Kummale poole barrikaadi peaks disainer jääma?

– Kas loome-eetika ümbermõtestamine on alus uuele tähendusele?

Neile küsimustele püütakse vastuseid leida 3 suuna kaudu:
1. DISAIN JA VALITSEMINE. Innovatsioon viib meid tulevikku ja tulevik muudab meid innovatiivseks. Kuidas valitseda olukordi, mis esinevad tulevikus ja mida me pole kunagi varem kogenud? Kuidas arvestada ettenägematute sündmuste ja ebaselgusega? Kuidas mõista inimeste ja nende valitsuste vahelise suhte tulevikku?

2. DISAIN JA VASTUPANU. Meie maailm kasutab mitmeid mugavaid ja jätkusuutmatuid mudeleid – sotsiaalseid, ökoloogilisi, majanduslikke. Kuidas hetkeseisule ‘‘kinnas heita‘‘ ja mitte piirduda üksnes senise süsteemi lõhkumisega, vaid kujundada järgmine lahendus?

3. DISAIN JA RAHU. Luua maailm, kus saab elada tähendusrikka meelerahuga – see on disaini vanim eesmärk.

Rohkem info konverentsi kohta + esinejad

European Design Festival 2022 programm on avalikustatud ning piletite müük alanud.

Sel aastal toimub Euroopa Disainifestival (ED-Festival) 17.-19. juunil Tallinnas. 

Mainekas sündmus, kuhu kogunevad sajad disainerid tervest Euroopast ja kaugemaltki, toimub taas pärast kaheaastast pausi. Laiahaardeline programm on mõeldud kõigile loomeinimestele kui ka laiemale publikule. Kolmepäevane meeleolukas festivaliprogramm koosneb rahvusvahelisest disainikonverentsist „Beyond Design“, töötubadest, näitustest, disaini jalutuskäikudest ning vestlustest ja muidugi Euroopa Disainiauhinnad (ED-Awards) tseremooniast!

Selleaastast ED-Festivali programmi kureerib Eesti Disainikeskus. Programmiga saab tutvuda nii Eesti Disainikeskuse kui ka Euroopa Disainiauhinnad veebilehel.

Sel aastal esitati ED-Awards konkursile Eestist 50 tööd, mis on korraldajate sõnul Eesti rekord. ‘‘Kokku laekus ED-Awards 2022 konkursile üle 1 400 töö, 34 riigist – Liechtensteinist Saksamaani ja Islandilt Türgini. Võitjate teavitamine algab aprilli teises pooles kuid nende ametlik väljakuulutamine toimub 18. juunil kell 19.00 ED-Awards 2022 auhinnatseremoonial, mis toimub Tallinnas, Kultuurikatlas, ‘‘ ütles Euroopa Disainifestivali direktor Demetrios Fakinos.

Laiendatud info Disainikeskuse veebis 

ED-Festivali Programm

Reedel, 13. mail kell 16.00 esitletakse Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma õppehoone (Turu 7) tekstiiliklassis Richard Sennetti raamatut “Taidur”

Raamatus „Taidur“ jälgib Richard Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi.

Vestlevad värske Patrick R. Vesi auhinna laureaat Urmas Lüüs ja Kristi Jõeste, vestlust juhib Kadri Tüür.

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee