Üritused

07.04.2022

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

Neljapäev 07 aprill, 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

06.04.2022

Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?

FB 6APR

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

  • Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
  • Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
  • Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

 

Osalejate tutvustused:


Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.


Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.


Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.


Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?

Kolmapäev 06 aprill, 2022

FB 6APR

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

  • Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
  • Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
  • Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

 

Osalejate tutvustused:


Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.


Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.


Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.


Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

05.04.2022 — 10.04.2022

„festival…showcase“ EKA Galeriis 5.—10.04.2022

festival Showcase

festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00

Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.

5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.

festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.

Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.

 

AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04

18:00
Näituse pidulik avamine 

Tunked
festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’

KOLMAPÄEV, 6.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

NELJAPÄEV, 7.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk) 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′

20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

REEDE, 8.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS III: siid 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’

LAUPÄEV, 9.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase

Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.

Ürituse ajal on avatud EKA baar!

PÜHAPÄEV, 10.04

15:00
Näituse pidulik lõpetamine

Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’

 

Autorite lühibiograafiad:

Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.

Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.

Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.

Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.

Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.

festival…showcase INSTAGRAM

Postitas Andres Lõo — Püsilink

„festival…showcase“ EKA Galeriis 5.—10.04.2022

Teisipäev 05 aprill, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022

festival Showcase

festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00

Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.

5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.

festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.

Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.

 

AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04

18:00
Näituse pidulik avamine 

Tunked
festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’

KOLMAPÄEV, 6.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

NELJAPÄEV, 7.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk) 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′

20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

REEDE, 8.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS III: siid 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’

LAUPÄEV, 9.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase

Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.

Ürituse ajal on avatud EKA baar!

PÜHAPÄEV, 10.04

15:00
Näituse pidulik lõpetamine

Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’

 

Autorite lühibiograafiad:

Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.

Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.

Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.

Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.

Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.

festival…showcase INSTAGRAM

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.03.2022

Solidaarsuskino #9 “Heat Singers” elektron.artis

неизвестное

“Solidaarsuskino/ Ukraine Solidarity Screenings” elektron.art keskkonnas.

Solidaarsuskino #9 “Heat Singers”, Nadia Parfan

Esmaspäeval, 21.03 kell 20:00 näitame oma online-kinos Ukraina režisööri Nadia Parfani dokumentaalfilmi “Heat Singers”. Kogu piletitulu läheb filmitiimile, kes on vabatahtlikena abistamas oma riiki.

Ivan Vasyliovitš on aastaid olnud Lääne-Ukraina munitsipaalkütteettevõtte Ivano-Frankivsk TeploKomunEnergo ametiühingujuht. Tema magnum opus on mehaanikute, remondimeeste, dispetšerite, raamatupidajate ja teiste töötajate ametiühingukoor. Ivan Vasyliovitš on nende loominguliste saavutuste üle väga uhke, kuid soovib ka märkida, et “enne küte ja alles siis laul!”. Proovide ajakava tuleb korraldada “kütteperioodi” paiku. Sel ajal, kui kollektiiv üritab vanu torustikke korda teha, pommitavad kliendid vihjeliini teenust. Kas ukraina rahvalaulu jõul on võimalik külmi radiaatoreid soojendada?

Nadia Parfan sündis Ivano-Frankivskis, Lääne-Ukrainas. Ta on lõpetanud Kyiv-Mohyla Akadeemia Kiievis ja Kesk-Euroopa Ülikooli Budapestis. Ta on filmi- ja urbanistikafestivali “86” kuraator ja kaasasutaja. “Heat Singers” on režissööridebüüt ja see esilinastus Šveitsis Visions du Réel.

Piletid (panke oma hind, min 5 EUR).

Loe lisa: 

https://elektron.art/projektid/saveukraine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Solidaarsuskino #9 “Heat Singers” elektron.artis

Esmaspäev 21 märts, 2022

неизвестное

“Solidaarsuskino/ Ukraine Solidarity Screenings” elektron.art keskkonnas.

Solidaarsuskino #9 “Heat Singers”, Nadia Parfan

Esmaspäeval, 21.03 kell 20:00 näitame oma online-kinos Ukraina režisööri Nadia Parfani dokumentaalfilmi “Heat Singers”. Kogu piletitulu läheb filmitiimile, kes on vabatahtlikena abistamas oma riiki.

Ivan Vasyliovitš on aastaid olnud Lääne-Ukraina munitsipaalkütteettevõtte Ivano-Frankivsk TeploKomunEnergo ametiühingujuht. Tema magnum opus on mehaanikute, remondimeeste, dispetšerite, raamatupidajate ja teiste töötajate ametiühingukoor. Ivan Vasyliovitš on nende loominguliste saavutuste üle väga uhke, kuid soovib ka märkida, et “enne küte ja alles siis laul!”. Proovide ajakava tuleb korraldada “kütteperioodi” paiku. Sel ajal, kui kollektiiv üritab vanu torustikke korda teha, pommitavad kliendid vihjeliini teenust. Kas ukraina rahvalaulu jõul on võimalik külmi radiaatoreid soojendada?

Nadia Parfan sündis Ivano-Frankivskis, Lääne-Ukrainas. Ta on lõpetanud Kyiv-Mohyla Akadeemia Kiievis ja Kesk-Euroopa Ülikooli Budapestis. Ta on filmi- ja urbanistikafestivali “86” kuraator ja kaasasutaja. “Heat Singers” on režissööridebüüt ja see esilinastus Šveitsis Visions du Réel.

Piletid (panke oma hind, min 5 EUR).

Loe lisa: 

https://elektron.art/projektid/saveukraine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

24.03.2022 — 15.04.2022

Koostöönäitus “Where is the body?”

Vienna A1_print_A1_b5mm copy

EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.

Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.

“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.

Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.

Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista. 

Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu. 

Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.

Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.

Näitus toimub kahes peatükis.

Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)

Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Koostöönäitus “Where is the body?”

Neljapäev 24 märts, 2022 — Reede 15 aprill, 2022

Vienna A1_print_A1_b5mm copy

EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.

Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.

“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.

Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.

Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista. 

Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu. 

Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.

Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.

Näitus toimub kahes peatükis.

Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)

Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.03.2022 — 31.03.2022

Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis

EKA Aksessuaari ja köite näitus 105-3

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis

Teisipäev 22 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022

EKA Aksessuaari ja köite näitus 105-3

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.03.2022

Vabade kunstide filmiõhtu 1

Filmiõhtu 1
Kolmapäeval, 23. märtsil algusega kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia kaldauditooriumis A101 Vabade Kunstide Filmiõhtu, kus kahe tunni jooksul näitame kahte filmi.
Ane Hjort Guttu – “Manifest” räägib kuidas pärast väikese kunstiakadeemia muutumist suure maineka ülikooli osaks, otsustavad esimese õpilased ja töötajad salaja organiseeruda iseseisvaks kunstikooliks.
Teine hetkel väga aktuaalne RIBOCA2 produtseeritud ning Lätis filmitud linateos, nimega “and suddenly it all blossoms” on kui meditatsioon läbi keeruliste globaalsete probleemide, samas vaadeldes kõike läbi Baltimaade konteksti ning läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ning majanduslike murrangute perspektiivi.

and suddenly it all blossoms | Sünopsis

Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.

and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Vabade kunstide filmiõhtu 1

Kolmapäev 23 märts, 2022

Filmiõhtu 1
Kolmapäeval, 23. märtsil algusega kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia kaldauditooriumis A101 Vabade Kunstide Filmiõhtu, kus kahe tunni jooksul näitame kahte filmi.
Ane Hjort Guttu – “Manifest” räägib kuidas pärast väikese kunstiakadeemia muutumist suure maineka ülikooli osaks, otsustavad esimese õpilased ja töötajad salaja organiseeruda iseseisvaks kunstikooliks.
Teine hetkel väga aktuaalne RIBOCA2 produtseeritud ning Lätis filmitud linateos, nimega “and suddenly it all blossoms” on kui meditatsioon läbi keeruliste globaalsete probleemide, samas vaadeldes kõike läbi Baltimaade konteksti ning läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ning majanduslike murrangute perspektiivi.

and suddenly it all blossoms | Sünopsis

Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.

and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.03.2022

Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses

Oru lossi virtuaaltuur

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses

Kolmapäev 23 märts, 2022

Oru lossi virtuaaltuur

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

23.03.2022

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

Kolmapäev 23 märts, 2022

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

16.03.2022

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Kolmapäev 16 märts, 2022

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink