Üritused

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

Eeloleval reedel, kell 18.00, esitlevad Yulia Zhiglova ja Claudia Diaz Reyes veebiüritusel filmi “Vibmory: puudutavad mälestused”.

Ajas rändamine on võimalik! Me teeme seda iga päev minevikukogemusi oma mõtetes meenutades. Kas me saame ka neid hetki uuesti läbi elada ja praeguses hetkes uusi vorme luua, et esindada minevikku?

See on start.ee kunsti- ja teadusresidentuuri väljund, mille korraldas Tallinna Ülikooli HCI grupp koostöös starts.eu-ga.

Facebookis

–

Julia Žiglova on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Kooli inim-arvuti interaktsiooni rühma doktorant. Oma uurimistöös uurib ta, kuidas kantavatesse vormidesse manustatud vibrotaktiilsed ekraanid saavad võimaldada kaudset suhtlust ja enesetaju muutumist. Lisateave

Claudia Diaz Reyes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias disaini ja käsitöö magistriõppes tekstiilidisaini erialal. Ta näeb tekstiilis kui elusorganismi, mis eksisteerib koos keskkonnaga. Tema magistriprojekti keskmes on uurimused selle kohta, kuidas muusikamustritel põhinevate tekstiilide kudumine võib mälestusi elustada. Lisateabe saamiseks võtke temaga ühendust aadressil claudia.diaz@artun.ee

dassemperdepot’ performance “You Have Only One Minute”, Narvas

3. märtsil, kell 20.00, Narvas, Linda 2, II krs

dassemperdepot kommenteerib kollektsiooni:

“Moekollektsioon “You have only one minute” on oma iseloomult pigem anti-mood. See baseerub kompositsioonitunnetusel, kiirusel ja otsuste langetamise julgusel.

Eesmärgiks on luua toimivaid kompositsioone ja samas viia läbi loomeuurimuslikku eksperimenti inimeste ühismälust ja teadvustamatutest maitse-eelistustest.

See on mäng, mille kehtestamiseks ei looda ühtegi uut eset. Küll aga sünnib lõputuid kombinatsioone erinevatest elementidest, mis pakuvad äratundmisrõõmu ja kaasamõtlemisvõimalust.”

Rühmitusse dassemperdepot kuuluvad EKA stsenograafia tudengid Estookin, Anita Kremm, Linda Mai Kari, Liisamari Viik ja Kristel Zimmer.

28.02–06.03 toimub EKA stsenograafia professori Ene-Liis Semperi eestvedamisel rahvusvaheline meistriklass “Ekspeditsioon Narva”, mis lõppeb pop-up näitusega 4. märtsil.

Töötuba leiab aset EKA heade partneritega Pariisi ENSAD, Helsingi Uniartsi ja Vilniuse Kunstiakadeemiast koostöös. Kursust juhendab lisaks Ene-Liis Semperile ka Patrick Laffont de Lojo ENSADist ja töötoa toimumisele aitab kaasa EKA doktorant Maria Hansar ja EKA kujundliku mõtte labori juhataja Madlen Hirtentreu.

Ene-Liis Semper eelseisvast workshopist: “Narva on üks veidra ajalise nihkega linn. Lisaks kunagisele barokk-linnale, mis on tänaseks täiesti kadunud, on seal ju ka vanad tööstushiilguse jäägid, mis moodustavad tänases pandeemilises-kokkutõmbuvas maailmas kummalisi ja uurimist väärivaid maastikke. Seega, see ongi sõna otseses mõttes ekspeditsioon. Me läheme Narva, me uurime kohalikke olusid, me töötame kohapetsiifiliste installatsioonide või videote kallal, me teeme kokkuvõtted ja pop-up näituse Narva Eesti Majas.

Meistriklass “Ekspeditsioon Narva” on loomeuurimuslik retk endise tööstuslinna varemetele. Töö sisaldab ekskursiooni piirilinn Narva ajalukku, kujundliku mõtte seminari, kohaspetsiifilist tööd endistes Kreenholmi ja Baltijetsi tehastes ja pop-up näitust meistriklassi lõpus. Mõned märksõnad, millega tegeleme on tsükkel, mälu, aeg, ruum, tootmine.”

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Järgmisel Hea Õpetamise Seminaril, 17.02, kell  15.00–17.30, räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja milliseid uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.

Palume soovijatel ette registreeruda SIIN.

Seminar toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link