Üritused

EKA grantide infotund ja teaduskohvik toimub 24. septembril kl 15.00 EKA 4. korruse avatud alal.

Mis on EKA prioriteetsed uurimissuunad ja -fookused? Kuidas need on tekkinud ja ajas arenenud? Mis neid ühendab? Kuidas toimib EKA enda rahastatavate grantide süsteem? Millise hinnangu võime 2024 kevadel toimuva EKA institutsionaalse akrediteerimise ning hetkel käimasoleva EKA teaduse evalveerimise taustal siin tehtava teadustöö käekäigule anda?
Üritus toimub inglise keeles.

Info EKA grandivooru väljakuulutamise kohta lisatakse veebi.
______

Lühikesed ettekanded tänastelt EKA grantidelt
– Dr. Hannes Vinnal, PI of Guild Painters: Artistic Creation between Innovation and Tradition in Baltic Provinces from 17th to 19th Century
– Prof. Krista Kodres, PI of Art Historical Contact Zones: Popular and Fictional Mediations of Art History in Estonia
– Dr. Arife Dila Demir, PI of Multi-Sensory Design for Somatic Care
– Dr. Sille Pihlak, PI of sLender Facade: Mass-customized Volumetric Envelope System

Vestlusring: Dr. Anu Allas (Vice Rector for Research), Dr. Hannes Vinnal, Dr. Arife Dila Demir, Dr. Sille Pihlak, Dr. Reet Aus.
Moderaator: Dr. Kristina Jõekalda

Lisainfo:
Pille Epner, pille.epner@artun.ee
Anu Allas, anu.allas@artun.ee

Millal: 7.-8. septembril 2024

Kus: Saarde talu, Veisjärve küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Kellega:

Taimedega värvimine ja shibori: Piret Valk

Retk loodusega põimumiseks: Erkki Otsman

Loovuurijad: Marta Konovalov ja Jane Remm

Ootame osalema, tudengeid, õppejõude, kohalikke ja teemast huvitatuid.

Kuidas: kahepäevase õpitoa jooksul lisame ressursitõhusate protsesside käigus taimevärvide ja shibori tehnika abil tekstiilidele ja rõivastele uusi kihte, teeme tööproove.       

töökeel: Eesti keel

Miks: Õpitoa käigus arendame projekti nr PR02049 “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu konteksts” käigus välja töötaud loovuurimuslike meetodeid. 

Osalemissoovist palun anda märku kirjutades: marta.konovalov@artun.ee

Palume lisada kirjale lühike osalemissoovi põhjendus (1-2 lause enda taustast ja ootustest) Osalemine tasuta. Kohtade arv on piiratud.

Praktilised küsimused:

Tallinn -Viljandi rong 7.38–9.49 (korraldaja saab rongile vastu tulla)

Õpitoaga alustame laupäeval kell 11. Lõpetame pühapäeva pärastlõunal (rong tagasi läheb 14.52).

Võib tulla ka ainult retkele või üheks päevaks.

Olenevalt osalejate arvust saab ööbida kohapeal, telgis ja ehk mahub ka tuppa.

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit. 

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

12. septembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Nesli Hazal Oktay doktoritööd „Far-away bodies: Co-creating design(s) in and for remote intimacy“ (“Koosolemine distantsilt: läheduse kogemine ühisloomelise disaini abil”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A101.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia), prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Eelretsensendid: dr Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: Dr. Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg)

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Intimacy is an embodied experience rooted in everyday life activities including bodily interactions. For some, intimacy is experienced and built across distances when intimate partners find themselves physically apart for various periods. In such scenarios, people turn to technology, using devices to connect with their loved ones intimately. When using technology, a boundary exists between loved ones in the digital and physical worlds. Despite this boundary, intimacy can be maintained and nourished when bodies are apart.

This dissertation delves into the role of interaction design in fostering non-sexual intimacy across distances through an embodied approach. By designing for intimate, yet distant, bodies, it offers the research programme co-creating design(s) in and for remote intimacy. Derived from the main research question – How can a close-to-body experience be designed to support intimacy between people across distances? – this research programme explores the design of a remote, close-to-body experience for individuals who are emotionally close but physically apart. The designed experience aims to invite far-away loved ones to reflect on, disrupt, and reinvent their habitual ways of building and experiencing intimacy across distances. Within this programmatic framework, the dissertation offers three key contributions to interaction designers and design researchers: methodological, designerly, and theoretical. Methodologically, it proposes new approaches for co-designing remote intimacy. Designerly, it presents commitments to consider when designing in the realm of remote intimacy. Theoretically, it provides situated knowledge that highlights the multifaceted nature of remote intimacy, emphasising its individual, collective, bodily, virtual, and material dimensions.

In conclusion, this dissertation challenges conventional methods and advocates for embodied design practices and approaches, opening new design spaces for supporting intimacy across distances. It invites interaction designers and design researchers to rethink and reimagine how humans experience and build intimacy in an increasingly digital world.

Kaitsmiskomisjon: dr Jaana Päeva, dr Anu Allas, Ruth-Helene Melioranski, prof Indrek Ibrus, dr Liina Unt, dr Claudia Nunez-Pacheco

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Konverentsi kaasrahastab

2024. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 20. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
• kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.