Üritused

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

• Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
• Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
• Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
• Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
• Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

Eeloleval reedel, kell 18.00, esitlevad Yulia Zhiglova ja Claudia Diaz Reyes veebiüritusel filmi “Vibmory: puudutavad mälestused”.

Ajas rändamine on võimalik! Me teeme seda iga päev minevikukogemusi oma mõtetes meenutades. Kas me saame ka neid hetki uuesti läbi elada ja praeguses hetkes uusi vorme luua, et esindada minevikku?

See on start.ee kunsti- ja teadusresidentuuri väljund, mille korraldas Tallinna Ülikooli HCI grupp koostöös starts.eu-ga.

Facebookis

–

Julia Žiglova on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Kooli inim-arvuti interaktsiooni rühma doktorant. Oma uurimistöös uurib ta, kuidas kantavatesse vormidesse manustatud vibrotaktiilsed ekraanid saavad võimaldada kaudset suhtlust ja enesetaju muutumist. Lisateave

Claudia Diaz Reyes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias disaini ja käsitöö magistriõppes tekstiilidisaini erialal. Ta näeb tekstiilis kui elusorganismi, mis eksisteerib koos keskkonnaga. Tema magistriprojekti keskmes on uurimused selle kohta, kuidas muusikamustritel põhinevate tekstiilide kudumine võib mälestusi elustada. Lisateabe saamiseks võtke temaga ühendust aadressil claudia.diaz@artun.ee

dassemperdepot’ performance “You Have Only One Minute”, Narvas

3. märtsil, kell 20.00, Narvas, Linda 2, II krs

dassemperdepot kommenteerib kollektsiooni:

“Moekollektsioon “You have only one minute” on oma iseloomult pigem anti-mood. See baseerub kompositsioonitunnetusel, kiirusel ja otsuste langetamise julgusel.

Eesmärgiks on luua toimivaid kompositsioone ja samas viia läbi loomeuurimuslikku eksperimenti inimeste ühismälust ja teadvustamatutest maitse-eelistustest.

See on mäng, mille kehtestamiseks ei looda ühtegi uut eset. Küll aga sünnib lõputuid kombinatsioone erinevatest elementidest, mis pakuvad äratundmisrõõmu ja kaasamõtlemisvõimalust.”

Rühmitusse dassemperdepot kuuluvad EKA stsenograafia tudengid Estookin, Anita Kremm, Linda Mai Kari, Liisamari Viik ja Kristel Zimmer.

28.02–06.03 toimub EKA stsenograafia professori Ene-Liis Semperi eestvedamisel rahvusvaheline meistriklass “Ekspeditsioon Narva”, mis lõppeb pop-up näitusega 4. märtsil.

Töötuba leiab aset EKA heade partneritega Pariisi ENSAD, Helsingi Uniartsi ja Vilniuse Kunstiakadeemiast koostöös. Kursust juhendab lisaks Ene-Liis Semperile ka Patrick Laffont de Lojo ENSADist ja töötoa toimumisele aitab kaasa EKA doktorant Maria Hansar ja EKA kujundliku mõtte labori juhataja Madlen Hirtentreu.

Ene-Liis Semper eelseisvast workshopist: “Narva on üks veidra ajalise nihkega linn. Lisaks kunagisele barokk-linnale, mis on tänaseks täiesti kadunud, on seal ju ka vanad tööstushiilguse jäägid, mis moodustavad tänases pandeemilises-kokkutõmbuvas maailmas kummalisi ja uurimist väärivaid maastikke. Seega, see ongi sõna otseses mõttes ekspeditsioon. Me läheme Narva, me uurime kohalikke olusid, me töötame kohapetsiifiliste installatsioonide või videote kallal, me teeme kokkuvõtted ja pop-up näituse Narva Eesti Majas.

Meistriklass “Ekspeditsioon Narva” on loomeuurimuslik retk endise tööstuslinna varemetele. Töö sisaldab ekskursiooni piirilinn Narva ajalukku, kujundliku mõtte seminari, kohaspetsiifilist tööd endistes Kreenholmi ja Baltijetsi tehastes ja pop-up näitust meistriklassi lõpus. Mõned märksõnad, millega tegeleme on tsükkel, mälu, aeg, ruum, tootmine.”