Üritused

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Järgmisel Hea Õpetamise Seminaril, 17.02, kell  15.00–17.30, räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja milliseid uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.

Palume soovijatel ette registreeruda SIIN.

Seminar toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

11. veebruaril, kell 18.00, toimub Lugemikus raamatu “Neelatud aeg” esitlus.

Raamatu koostajad on Aap Tepper ja Annika Toots

Graafiline disain: Kert Viiart ja Carl-Robert Kagge
Väljaandja: Rahvusarhiiv

Raamat “Neelatud aeg” tegeleb fotograafia kaudu arhiivide tumeda potentsiaaliga, eeskätt nõukogude perioodil eksisteerinud erifondide ning salastatud arhiivimaterjalidega. Raamatu lähtekohaks on 2018. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis avatud Aap Tepperi näituseprojekt “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”, mis tõi loodus- ja maastikuvaadete kaudu välja selle, kuidas Nõukogude võim kasutas arhiive repressiivse mehhanismina.

2. veebruaril toimub järjekorras juba viies sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontserti “Motell Düskroonia” esietendus Kanut Gildi SAALis 07. veebruaril. 

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

Üliõpilased, õppejõud, õppekava juhid, õpet toetavad spetsialistid ning juhtkond on oodatud HÕSile EKA lõpetajate tagasiside (2019–2021) esitlusele kolmapäeval, 26. jaanuaril 2022 kl 13–15 ruumis A501

Millest räägib tagasisides EKA vilistlane? Mida väärtustatakse ja milles saaksime paremaks? Kuidas ja mida tahavad selle peale öelda meie praegused üliõpilased?

Mida sellest õppida? Kuidas edasi?

Registreeru hiljemalt (vajalik suupistete planeerimiseks) 21. jaanuaril.

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 24. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreerumine on lõppenud.

Infotunni salvestus asub siin.

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.