Üritused
04.05.2020 — 08.05.2020
PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele
PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.
Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)
Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)
Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.
Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.
Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.
Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.
Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.
Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.
Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.
Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.
Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee
PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele
Esmaspäev 04 mai, 2020 — Reede 08 mai, 2020
PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.
Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)
Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)
Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.
Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.
Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.
Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.
Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.
Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.
Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.
Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.
Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee
09.04.2020 — 12.04.2020
The Global Hack
Eestlaste algatusel korraldatakse 09.-12. aprillil maailma suurim häkaton The Global Hack. Oma panuse anname ka meie ja toome häkile kokku ägeda mentorite võrgustiku.
Päris kindlasti läheb tiimidel vaja sinu abi, kuna valdkonna ekspertidena saate aidata tiimide edule kaasa. Kindlasti tahaksime häkil näha sind, aga ma olen päris kindel, et suudad oma tiimist appi kutsuda veel mõned ägedad inimesed.
Esimene samm on lihtne – anna enda valmisolekust teada ja registreeri end siin: https://forms.gle/BZrYJsv5rRUDmD3V6. Jaga seda linki ka oma tiimiga.
Teiseks – palun jaga häkatoni ka sotsiaalmeedias ja oma võrgustikus. All on mõned näited, mida võid vabalt kasutada. Kõige lihtsam on kindlasti liituda The Global Hacki üritusega Facebookis ja LinkedInis.
The Global Hack
Neljapäev 09 aprill, 2020 — Pühapäev 12 aprill, 2020
Eestlaste algatusel korraldatakse 09.-12. aprillil maailma suurim häkaton The Global Hack. Oma panuse anname ka meie ja toome häkile kokku ägeda mentorite võrgustiku.
Päris kindlasti läheb tiimidel vaja sinu abi, kuna valdkonna ekspertidena saate aidata tiimide edule kaasa. Kindlasti tahaksime häkil näha sind, aga ma olen päris kindel, et suudad oma tiimist appi kutsuda veel mõned ägedad inimesed.
Esimene samm on lihtne – anna enda valmisolekust teada ja registreeri end siin: https://forms.gle/BZrYJsv5rRUDmD3V6. Jaga seda linki ka oma tiimiga.
Teiseks – palun jaga häkatoni ka sotsiaalmeedias ja oma võrgustikus. All on mõned näited, mida võid vabalt kasutada. Kõige lihtsam on kindlasti liituda The Global Hacki üritusega Facebookis ja LinkedInis.
19.03.2020
Vaata järele: EKA infotund veebis
Head kolleegid ja üliõpilased
Neljapäeval, 19. märtsil kl 15.00 toimub EKA infotund veebi vahendusel aadressil live.artun.ee . Sõna võtavad rektor Mart Kalm, õppeprorektor ja kriisikomisjoni esinaine Triin Krünberg. Arutatakse, kuidas on korraldatud õppetöö ja töötamine eriolukorras, kas ja kuidas on võimalik raamatuid laenutada, mis saab lõpetamistest, TASEst ja vastuvõtust jpm.
Kõigil töötajatel ja üliõpilastel on võimalik esitada küsimusi ja teha ettepanekuid enne infotundi ja ka selle ajal veebiplatvormil slido.com/eka
Infotund on hiljem ka samal aadressil järelvaadatav.
Jääme ootama teie küsimusi ja ettepanekuid!
NB! Distantsõppeks ja -tööks kasuliku info oleme koondanud kodulehele: artun.ee/distantsope
Jääge terveks!
Vaata järele: EKA infotund veebis
Neljapäev 19 märts, 2020
Head kolleegid ja üliõpilased
Neljapäeval, 19. märtsil kl 15.00 toimub EKA infotund veebi vahendusel aadressil live.artun.ee . Sõna võtavad rektor Mart Kalm, õppeprorektor ja kriisikomisjoni esinaine Triin Krünberg. Arutatakse, kuidas on korraldatud õppetöö ja töötamine eriolukorras, kas ja kuidas on võimalik raamatuid laenutada, mis saab lõpetamistest, TASEst ja vastuvõtust jpm.
Kõigil töötajatel ja üliõpilastel on võimalik esitada küsimusi ja teha ettepanekuid enne infotundi ja ka selle ajal veebiplatvormil slido.com/eka
Infotund on hiljem ka samal aadressil järelvaadatav.
Jääme ootama teie küsimusi ja ettepanekuid!
NB! Distantsõppeks ja -tööks kasuliku info oleme koondanud kodulehele: artun.ee/distantsope
Jääge terveks!
07.03.2020 — 20.03.2020
Vabade kunstide tudengid SkulpaKuul
EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!
SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.
Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5
Vabade kunstide tudengid SkulpaKuul
Laupäev 07 märts, 2020 — Reede 20 märts, 2020
EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!
SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.
Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5
06.03.2020
IxD.ma pop-up näitus: Hands=On
Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/
Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD
IxD.ma pop-up näitus: Hands=On
Reede 06 märts, 2020
Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/
Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD
04.03.2020
Vabade kunstide ühisseminar: neurokoreograafia
Ühisseminaris tutvustavad külalised, kuidas on jõutud sellise nähtuseni nagu neurokoreograafia ja millised on olnud eelnevad katsetused. Üheskoos publikuga viiakse läbi neurokoreograafia eksperiment nr 5 ning arutatakse tuleviku üle. Seminar toimub kolmapäeval kell 16:00 ruumis A501.
Neurokoreograafia eksperiment analüüsib võimalusi, kuidas kunsti vastuvõtja kehaline kogemus saab olla osa kunstiteose sünnist. Mis juhtub siis, kui kunstiteos ei allu kunstnikule, vaid flirdib publikuga juba enne valmimist? Mida pakub antud olukord kunstnikule, kunstipublikule ja kunstile?
Liis Vares on vabakutseline koreograaf, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna külalisõppejõud, EKA Kaasaegse kunsti magistrant.
Taavet Jansen on kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest. Tema doktoritöö uurimisteema on kunsti ja teaduse koostöö metodoloogia arendamine Tallinna Ülikoolis. Ta on kunsti ja tehnoloogia võrgustiku MIMproject üks asutajatest.
Aleksander Väljamäe on Neurotheatre Collective’i vedaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur ja õppejõud, ning kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest.
Vabade kunstide ühisseminar: neurokoreograafia
Kolmapäev 04 märts, 2020
Ühisseminaris tutvustavad külalised, kuidas on jõutud sellise nähtuseni nagu neurokoreograafia ja millised on olnud eelnevad katsetused. Üheskoos publikuga viiakse läbi neurokoreograafia eksperiment nr 5 ning arutatakse tuleviku üle. Seminar toimub kolmapäeval kell 16:00 ruumis A501.
Neurokoreograafia eksperiment analüüsib võimalusi, kuidas kunsti vastuvõtja kehaline kogemus saab olla osa kunstiteose sünnist. Mis juhtub siis, kui kunstiteos ei allu kunstnikule, vaid flirdib publikuga juba enne valmimist? Mida pakub antud olukord kunstnikule, kunstipublikule ja kunstile?
Liis Vares on vabakutseline koreograaf, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna külalisõppejõud, EKA Kaasaegse kunsti magistrant.
Taavet Jansen on kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest. Tema doktoritöö uurimisteema on kunsti ja teaduse koostöö metodoloogia arendamine Tallinna Ülikoolis. Ta on kunsti ja tehnoloogia võrgustiku MIMproject üks asutajatest.
Aleksander Väljamäe on Neurotheatre Collective’i vedaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur ja õppejõud, ning kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest.
04.03.2020
Olof Olssoni infokomöödia “Driving the Blues Away”
Mis ühendab Tobleronet Bill Gatesi, vesivoodite, apelsinimahla, Coca-Cola, Neitsi Maarja ja Immanuel Kantiga? Olof Olsson kutsub meid kaasa oma humoorikale ja meeliavardavale “infotainment” retkele.
“Driving the Blues Away” on infokomöödia, mis kihutab läbi erinevate teemade nagu kunstiajalugu, šokolaad, koolajoogid, personaalsed arvutid, filosoofia ja teoloogia. Kuskil tee peal leiame end romantilises melodraamas, kus Olofi tulevase abikaasa võrgutab Delhi Indira Gandhi lennujaama tax-free kaupluses ultrakuulus tarkvaraettevõtja. Kogu lugu on äkitselt seotud hoopis Olofi väänatud keelearmastusega: „Meie keel ja maailm pole alati üksteise külge üks ühele ühendatud. See on segadus ja see ajab meid närvi. Aga see on üks naljakas segadus.”
Olof Olsson on 1960. aastatel alguse saanud tšarterturismi tulem – tema hollandlasest ema ja rootslasest isa kohtusid Mallorcal. Nooruses on Olof tegelenud nii ajakirjanduse, dokumentaalfotograafia kui ka keemiatehnoloogiaga ning töötanud raadiodiskorina. Pärast keeleõpinguid, tõlketeooria ja filosoofiaõpinguid õppis Olof vabasid kunste Konstfackis Stockholmis ja Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis.
1992-2007 tegi Olof peamiselt kontseptuaalset kunsti. Alates 2007. aastast on Olof keskendunud sõnalistele etteastetele – loengutele, kõnedele ja infokomöödiatele.
Olof Olssoni “Driving the Blues Away” toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.
Kõik huvilised on oodatud!
Olof Olssoni infokomöödia “Driving the Blues Away”
Kolmapäev 04 märts, 2020
Mis ühendab Tobleronet Bill Gatesi, vesivoodite, apelsinimahla, Coca-Cola, Neitsi Maarja ja Immanuel Kantiga? Olof Olsson kutsub meid kaasa oma humoorikale ja meeliavardavale “infotainment” retkele.
“Driving the Blues Away” on infokomöödia, mis kihutab läbi erinevate teemade nagu kunstiajalugu, šokolaad, koolajoogid, personaalsed arvutid, filosoofia ja teoloogia. Kuskil tee peal leiame end romantilises melodraamas, kus Olofi tulevase abikaasa võrgutab Delhi Indira Gandhi lennujaama tax-free kaupluses ultrakuulus tarkvaraettevõtja. Kogu lugu on äkitselt seotud hoopis Olofi väänatud keelearmastusega: „Meie keel ja maailm pole alati üksteise külge üks ühele ühendatud. See on segadus ja see ajab meid närvi. Aga see on üks naljakas segadus.”
Olof Olsson on 1960. aastatel alguse saanud tšarterturismi tulem – tema hollandlasest ema ja rootslasest isa kohtusid Mallorcal. Nooruses on Olof tegelenud nii ajakirjanduse, dokumentaalfotograafia kui ka keemiatehnoloogiaga ning töötanud raadiodiskorina. Pärast keeleõpinguid, tõlketeooria ja filosoofiaõpinguid õppis Olof vabasid kunste Konstfackis Stockholmis ja Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis.
1992-2007 tegi Olof peamiselt kontseptuaalset kunsti. Alates 2007. aastast on Olof keskendunud sõnalistele etteastetele – loengutele, kõnedele ja infokomöödiatele.
Olof Olssoni “Driving the Blues Away” toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.
Kõik huvilised on oodatud!
21.02.2020 — 22.02.2020
Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”
21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.
Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:
Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:00 – 9:10 Tervitussõnad: Mart Kalm, EKA rektor
9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska
9:30 – 11:00 Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool
Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”
Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”
Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”
11:00 – 11:30 Kohvipaus
11:30 – 13:00 Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska
Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”
Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”
Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”
13:00 – 14:00 Lõunapaus
14:30 – 16:00 Ekskursioon Vabamus, Toompea 8
16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali
Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”
Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”
Kai Ziegner, “A History of Violence”
Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”
18:30 – 19:30 Õhtusöök
Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali
10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool
Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”
Kati Roover, “Project Red”
Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool
Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”
Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”
Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”
13:45 – 14:45 Lõunapaus
14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor
Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”
Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”
Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”
16:15 – 16:45 Kohvipaus
16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor
Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”
Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”
Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”
18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus
19:00 – 20:00 Õhtusöök
Sümpoosioni toetavad:
EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045
Nordic Culture Point
Eesti Kultuurkapital
EKA teadusfond
NEP4DISSENT: COST Action 16213
Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”
Reede 21 veebruar, 2020 — Laupäev 22 veebruar, 2020
21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.
Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:
Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:00 – 9:10 Tervitussõnad: Mart Kalm, EKA rektor
9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska
9:30 – 11:00 Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool
Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”
Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”
Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”
11:00 – 11:30 Kohvipaus
11:30 – 13:00 Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska
Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”
Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”
Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”
13:00 – 14:00 Lõunapaus
14:30 – 16:00 Ekskursioon Vabamus, Toompea 8
16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali
Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”
Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”
Kai Ziegner, “A History of Violence”
Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”
18:30 – 19:30 Õhtusöök
Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali
10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool
Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”
Kati Roover, “Project Red”
Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool
Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”
Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”
Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”
13:45 – 14:45 Lõunapaus
14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor
Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”
Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”
Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”
16:15 – 16:45 Kohvipaus
16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor
Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”
Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”
Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”
18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus
19:00 – 20:00 Õhtusöök
Sümpoosioni toetavad:
EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045
Nordic Culture Point
Eesti Kultuurkapital
EKA teadusfond
NEP4DISSENT: COST Action 16213
20.02.2020
Hasso Krull esitleb raamatut “Imelihtne tulevik”
20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.
Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.
Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.
Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”
Hasso Krull esitleb raamatut “Imelihtne tulevik”
Neljapäev 20 veebruar, 2020
20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.
Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.
Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.
Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”
14.02.2020
Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” tulemuste esitlus
Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.
“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.
Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.
Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.
Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?
Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.
Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.
Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.
Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” tulemuste esitlus
Reede 14 veebruar, 2020
Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.
“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.
Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.
Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.
Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?
Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.
Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.
Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.