Üritused

19.09.2024

Uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus

Screenshot 2024-09-03 at 18.29.31

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit. 

Postitas Triin Käo — Püsilink

Uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus

Neljapäev 19 september, 2024

Screenshot 2024-09-03 at 18.29.31

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit. 

Postitas Triin Käo — Püsilink

06.09.2024 — 08.09.2024

Kunstimess Foto Tallinn

FT24
6.–8. septembril toimub Kai kunstikeskuses uusimat fotokunsti tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn.
Kolme messipäeva jooksul on Eesti ainsal kunstimessil võimalik osaleda giidi- ja kuraatorituuridel, vestlusõhtutel, lühiloengutel ning FOKU toob huvilisteni ka kunstnikufilmide programmi.
Loe lähemalt:
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstimess Foto Tallinn

Reede 06 september, 2024 — Pühapäev 08 september, 2024

FT24
6.–8. septembril toimub Kai kunstikeskuses uusimat fotokunsti tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn.
Kolme messipäeva jooksul on Eesti ainsal kunstimessil võimalik osaleda giidi- ja kuraatorituuridel, vestlusõhtutel, lühiloengutel ning FOKU toob huvilisteni ka kunstnikufilmide programmi.
Loe lähemalt:
Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.08.2024

2024/25. õppeaasta avaaktus

_shotby_marekmetslaid_MMP0145

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

2024/25. õppeaasta avaaktus

Reede 30 august, 2024

_shotby_marekmetslaid_MMP0145

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

25.08.2024 — 04.10.2024

Jane Remmi liikidevahelise näituse avamise retk

Jane Rem banner_25_august

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

 

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Jane Remmi liikidevahelise näituse avamise retk

Pühapäev 25 august, 2024 — Reede 04 oktoober, 2024

Jane Rem banner_25_august

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

 

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.09.2024

Nesli Hazal Oktay doktoritöö kaitsmine

12. septembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Nesli Hazal Oktay doktoritööd „Far-away bodies: Co-creating design(s) in and for remote intimacy“ (“Koosolemine distantsilt: läheduse kogemine ühisloomelise disaini abil”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A101.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia), prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Eelretsensendid: dr Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: Dr. Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg)

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Intimacy is an embodied experience rooted in everyday life activities including bodily interactions. For some, intimacy is experienced and built across distances when intimate partners find themselves physically apart for various periods. In such scenarios, people turn to technology, using devices to connect with their loved ones intimately. When using technology, a boundary exists between loved ones in the digital and physical worlds. Despite this boundary, intimacy can be maintained and nourished when bodies are apart.

This dissertation delves into the role of interaction design in fostering non-sexual intimacy across distances through an embodied approach. By designing for intimate, yet distant, bodies, it offers the research programme co-creating design(s) in and for remote intimacy. Derived from the main research question – How can a close-to-body experience be designed to support intimacy between people across distances? – this research programme explores the design of a remote, close-to-body experience for individuals who are emotionally close but physically apart. The designed experience aims to invite far-away loved ones to reflect on, disrupt, and reinvent their habitual ways of building and experiencing intimacy across distances. Within this programmatic framework, the dissertation offers three key contributions to interaction designers and design researchers: methodological, designerly, and theoretical. Methodologically, it proposes new approaches for co-designing remote intimacy. Designerly, it presents commitments to consider when designing in the realm of remote intimacy. Theoretically, it provides situated knowledge that highlights the multifaceted nature of remote intimacy, emphasising its individual, collective, bodily, virtual, and material dimensions.

In conclusion, this dissertation challenges conventional methods and advocates for embodied design practices and approaches, opening new design spaces for supporting intimacy across distances. It invites interaction designers and design researchers to rethink and reimagine how humans experience and build intimacy in an increasingly digital world.

Kaitsmiskomisjon: dr Jaana Päeva, dr Anu Allas, Ruth-Helene Melioranski, prof Indrek Ibrus, dr Liina Unt, dr Claudia Nunez-Pacheco

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Nesli Hazal Oktay doktoritöö kaitsmine

Neljapäev 12 september, 2024

12. septembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Nesli Hazal Oktay doktoritööd „Far-away bodies: Co-creating design(s) in and for remote intimacy“ (“Koosolemine distantsilt: läheduse kogemine ühisloomelise disaini abil”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A101.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia), prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Eelretsensendid: dr Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: Dr. Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg)

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Intimacy is an embodied experience rooted in everyday life activities including bodily interactions. For some, intimacy is experienced and built across distances when intimate partners find themselves physically apart for various periods. In such scenarios, people turn to technology, using devices to connect with their loved ones intimately. When using technology, a boundary exists between loved ones in the digital and physical worlds. Despite this boundary, intimacy can be maintained and nourished when bodies are apart.

This dissertation delves into the role of interaction design in fostering non-sexual intimacy across distances through an embodied approach. By designing for intimate, yet distant, bodies, it offers the research programme co-creating design(s) in and for remote intimacy. Derived from the main research question – How can a close-to-body experience be designed to support intimacy between people across distances? – this research programme explores the design of a remote, close-to-body experience for individuals who are emotionally close but physically apart. The designed experience aims to invite far-away loved ones to reflect on, disrupt, and reinvent their habitual ways of building and experiencing intimacy across distances. Within this programmatic framework, the dissertation offers three key contributions to interaction designers and design researchers: methodological, designerly, and theoretical. Methodologically, it proposes new approaches for co-designing remote intimacy. Designerly, it presents commitments to consider when designing in the realm of remote intimacy. Theoretically, it provides situated knowledge that highlights the multifaceted nature of remote intimacy, emphasising its individual, collective, bodily, virtual, and material dimensions.

In conclusion, this dissertation challenges conventional methods and advocates for embodied design practices and approaches, opening new design spaces for supporting intimacy across distances. It invites interaction designers and design researchers to rethink and reimagine how humans experience and build intimacy in an increasingly digital world.

Kaitsmiskomisjon: dr Jaana Päeva, dr Anu Allas, Ruth-Helene Melioranski, prof Indrek Ibrus, dr Liina Unt, dr Claudia Nunez-Pacheco

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

26.06.2024 — 29.06.2024

Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II

T4ERI_EU
T4EU logo_official
T4ERI_EU
konverentis pilt
EU_logo_white_bg
T4ERI_EU

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Konverentsi kaasrahastab

Postitas Annika Tiko — Püsilink

Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II

Kolmapäev 26 juuni, 2024 — Laupäev 29 juuni, 2024

T4ERI_EU
T4EU logo_official
T4ERI_EU
konverentis pilt
EU_logo_white_bg
T4ERI_EU

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Konverentsi kaasrahastab

Postitas Annika Tiko — Püsilink

20.06.2024

EKA lõpuaktused 2024

eka-aktus copy

2024. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 20. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

  • kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
  • kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

 

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA lõpuaktused 2024

Neljapäev 20 juuni, 2024

eka-aktus copy

2024. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 20. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

  • kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
  • kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

 

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

10.06.2024

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute BA õppekava infotund

kvi-24

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

 

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

 

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute BA õppekava infotund

Esmaspäev 10 juuni, 2024

kvi-24

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

 

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

 

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

11.06.2024

TASE FILM ‘24

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

 

  1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

 

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

 

  1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

 

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

 

  1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

 

  1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

 

  1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

  1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

  1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

  1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

  1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel. 

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

TASE FILM ‘24

Teisipäev 11 juuni, 2024

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

 

  1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

 

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

 

  1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

 

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

 

  1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

 

  1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

 

  1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

  1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

  1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

  1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

  1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel. 

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

18.06.2024

ERKI Moeshow 2024

ERKI Moeshow 2024

Eesti Kunstiakadeemias 18. juunil

 

ERKI Moeshow 2024 keskendub illusioonidele ja paralleelmaailmadele, mida endale läbi sotsiaalmeedia ja tehnoloogia loome. Siiski aitavad taolised unenäolised mullid meil tihti päriselu raskustega toime tulla, ka loojatena loome endale omad maailmad, kus saame kriitikavabalt tegutseda.

 

Moeshow kutsub otsima tasakaalu, avastama ja ühendama argielu kujutletavaga, et mõista, kas nende kahe kohtumispaigas on olemas hoopis miski kolmas, mis meid põgenema üldse ei sunnikski.

 

18. juunil toob Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane moeetendus lavale 20 noort kunstnikku ning moeloojat, kes esitlevad seninägematuid kollektsioone pealtvaatjataele ja rahvusvahelisele žüriile.

 

17:30 – UKSED / Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7)
18:30 – PERFORMANCE
19:00 – I VAATUS Catwalk
20:00 – PAUS
20:30 – II VAATUS Showcase
21:30 – AUTASUSTAMINE

 

Piletid: https://fienta.com/et/erki-moeshow-2024-2

 

Sündmus kestab kuni 22:00.

 

Ürituse peasponsor on Solaris Keskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

ERKI Moeshow 2024

Teisipäev 18 juuni, 2024

ERKI Moeshow 2024

Eesti Kunstiakadeemias 18. juunil

 

ERKI Moeshow 2024 keskendub illusioonidele ja paralleelmaailmadele, mida endale läbi sotsiaalmeedia ja tehnoloogia loome. Siiski aitavad taolised unenäolised mullid meil tihti päriselu raskustega toime tulla, ka loojatena loome endale omad maailmad, kus saame kriitikavabalt tegutseda.

 

Moeshow kutsub otsima tasakaalu, avastama ja ühendama argielu kujutletavaga, et mõista, kas nende kahe kohtumispaigas on olemas hoopis miski kolmas, mis meid põgenema üldse ei sunnikski.

 

18. juunil toob Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane moeetendus lavale 20 noort kunstnikku ning moeloojat, kes esitlevad seninägematuid kollektsioone pealtvaatjataele ja rahvusvahelisele žüriile.

 

17:30 – UKSED / Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7)
18:30 – PERFORMANCE
19:00 – I VAATUS Catwalk
20:00 – PAUS
20:30 – II VAATUS Showcase
21:30 – AUTASUSTAMINE

 

Piletid: https://fienta.com/et/erki-moeshow-2024-2

 

Sündmus kestab kuni 22:00.

 

Ürituse peasponsor on Solaris Keskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink