Üritused

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat.

Sündmus leiab aset igal kevadsemestril EKA lõputööde näituse TASE satelliitprogrammi osana. Selle raames toimuvad üks-ühele kohtumised kutsutud rahvusvaheliste ja kohalike kunstivälja ekspertide ning EKA vabade kunstide üliõpilaste vahel. Vabas vormis kohtumiste käigus tutvustavad üliõpilased oma loomingut, käimasolevaid projekte ning varasemaid töid, millele eksperdid annavad tagasisidet. Iga kohtumine kestab umbes 30 minutit. 

Registreerimine: Osalema on oodatud kõik BA- ja MA-taseme vabade kunstide üliõpilased. Osalejad valitakse välja nende esitatud portfooliode põhjal. Kohtade arv on piiratud!
Kandideerimiseks palume täita registreerimisvorm, vorm asub SIIN. Registreerimine on avatud kuni 3. juunini.

Portfolio Café 2024 toimub 7. juunil 10:00-16:00 Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus.

Portfolio Cafe sessioonid toimuvad inglise keeles.

EKSPERDID

Juliane Foronda on Filipiinidelt pärit Kanada kunstnik, kirjanik ja uurija. Tema praktika seostub objektide, sekkumiste ja tekstide kaudu radikaalse hoole(radical care), feministliku külalislahkuse ja kostitamise traditsioonidega. Teda mõjutavad leitud ja valmistatud struktuurid, ehitatud keskkonnad ja varjatud hooletöö ning tema looming räägib sellest, kuidas need mõisted mängivad reaalsuse ja võimalikkuse, tõe ja kujutlusvõime ning teadmise ja mitteteadmise vahelise pingega. Oluline osa tema kunstipraktikast on arhiivide ja kogude uurimine. Tema panus sellesse töösse on seotud huviga teada saada, mida ja miks inimesed otsustavad hoida enda lähedal ning kuidas kogukondi ehitatakse, hoitakse ja säilitatakse. Ta omandas magistrikraadi kujutava kunsti alal Listaháskóli Íslands/Islandi Kunstiülikoolis ja bakalaureusekraadi Guelphi Ülikoolis Studio Art osakonnas. 

www.julianeforonda.hotglue.me

Jussi Koitela on vabakutseline kuraator ja programmijuht platvormil Frame Contemporary Art Finland, alates 2024. aasta juunist asub uuele ametikohale M-cult’i direktorina. Tema kuraatoritöös põimuvad kunst, kehalised uurimismeetodid, linnaruumilised kontekstid, koostöö, külalislahkus ja materiaalsus kui erinevate näituse- ja teadmisvormidena.

Ta kureeris koos Yvonne Billmore’iga Soome paviljoni näituse tänavusel 60. rahvusvahelisel Veneetsia Biennaalil. Aastatel 2019-2023 kureerisid nad ka Frame’i avalikku programmi “Rehearsing Hospitalities”. Samuti kureerib ta Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse korraldatud näitust “Measures” Survival Kit 2024, mis avatakse septembris Riias. 

Valik kureeritud näitusi: Vera List Center for Art and Politics, New York, Editorial Tables:Reciprocal Hospitalities” (The Showroom, London), “Secured – Politics of Bodies and Space” (Kehade ja ruumi poliitika) Vantaa kunstimuuseumis Artsi.Performing the Fringe at Konsthall C, Stockholm and Pori Art Museum, Pori Entangling Matter and Meaning/Intra-Structures – Monster of the Seven Lakes at Treignac Projet, Mattering City at SixtyEight Art Institute, Kopenhaagen, City Agents at Estonian Museum of Contemporary Art (EKKM), Tallinn, Skills of Economy Sessions Soome Teatriakadeemias, Baltic Circle Festivalil ja Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ning Untitled (kaks võtte kriisidest) – You Must Make Your Death Public de Appel Art Centre’is, Amsterdamis.  

Ta on muuhulgas toimetanud koos Yvonne Billimore’iga “Rehearsing Hospitalities Companions 1-4”, mis ilmub kirjastuses Archive Books, 2019 – 2022, “The Finnish Art Policy Handbook”, mis ilmub kirjastuses Checkpoint Helsinki/Publics ja Baltic Circle Festival 2015, “Falling In – Movement and Becoming in Curatorial Research” koos Dahila El Brouli ja Ksenia Kaverinaga, mis ilmub kirjastuses Mousse 2024. aastal ja “The pleasures we choose” koos Yvonne Billimore’iga, mis ilmub kirjastuses k.verlag samuti 2024. aastal.

Mailis Timmi on EKA kuraatoriõppe magistrant ning Tütar galerii asutaja ja juht. Enne kunstimaailma sukeldumist tegeles Mailis 17 aastat strateegilise kommunikatsiooni ja reklaami valdkonnas, kust võttis kaasa kogemused, millega toetada noorema põlvkonna kunstnikke nende püüdlustes saada nähtud ja tunnustatud.

www.tutar.ee

Florian & Michael Quistrebert on kunstnike duo, kes loovad sakraalse ja materiaalse vaheliste paradoksidega suhestuvaid näituseruume, milles maalid ja videod on asetatud omavahelistesse kooslustesse. Nad on mõlemad lõpetanud École Nationale Supérieure des Beaux-Arts’i Nantes’is ja töötavad koos alates 2007. aastast. Valgus ja selle mõju on olnud mitmete näituste kandavamaks teemaks (Visions of Void, Dundee Contemporary Arts, UK, 2015 – The Light of the Light, Palais de Tokyo, 2016 – ZigZag, CCCOD, Tours, 2019 – Silent Symphony, Dirimart, Istanbul), mille eesmärgiks oli tekitada vaatajas täiendavat optilist ja sünesteetilist tajumist. Sageli komponeerivad nad ruumi nagu valgusküllast ooperit, kus põlevad välgukiired, rahulikud värelused ja võimendatud valgussähvatused.

Duo hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad Silent Symphony, Dirimart Gallery, Istanbul (2024); SLOWAVE, Camoufleur, Lille (2023); ZigZag, Centre de Creation Contemporaine, Tours (2019); The Light of the Light, Palais de Tokyo (2016) ja Visions of Void, Dundee Contemporary Arts, UK (2015).

http://www.quistrebert.com/

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

Kaasaegne tippkultuur veab ühiskondlike valupunktide arutelu eest, aitab maailma mõtestada ja uut, teisiti toimivat maailma luua. Eesti Kunstiakadeemia ja EBS Executive Educationi korraldavad 10. mail kell 9.00–11.00 ühise hommikukohvi, et arutleda, kuidas tippkultuuri loogikaid saaks rakendada juhtimises ning seeläbi luua kütkestavamaid lahendusi, visioone ning organisatsiooni tähenduslikkust tänases keerulises maailmas.

Piletid Fientas: https://fienta.com/et/hommikukohv-ebs-executive-educationi-ja-eka

Paneelarutelus osalevad:
Kaarel Suuk, pikaajalise kogemusega tippjuht;
Kirke Kangro, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan;
Ruth-Helene Melioranski, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna dekaan;
Marko Rillo, EBS tootearendusjuht ja vestluse moderaator

Sündmus toimub osana EBS Executive Educationi ärihommikute sarjast, kuhu on oodatud ettevõtjad, juhid ja spetsialistid, kes soovivad olla kursis aktuaalsete teemadega ning osaleda vestluses oma ala spetsialistidega.

Pärast hommikukohvi on võimalus osaleda ka EKA majatuuril, kus tutvustatakse maja, mis on 2018. aastal valminud ning auhinnatud mitmete arhitektuuripreemiatega.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!

REGISTREERIMINE

Kavas on järgmised töötoad:

• 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
• 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste

Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia