Üritused

18. oktoobril kl 14:00-15:00
Estonia pst 7, ruum 440A

Paljud EKA osakonnad teevad koostööd ettevõtetega, lõputöö või igapäevase õppetöö raames. Koostöö on igal juhul vajalik vormistada kirjaliku lepinguga, milles muuhulgas tuleb kokku leppida ka autoriõigustega seotud asjaolud.

Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.

Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .

Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!

“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.

“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.

Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi. 

Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.

“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.

EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.

Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .

Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator

Aeg: T 26. september kl 19.00
Koht: Teater Von Krahl (Rataskaevu 10, esimene korrus)

Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!

Seekordne EKA teaduskohvik tutvustab Eesti Kunstiakadeemia loomeuurimust tekstiiliuuringute valdkonna läbi. Moedisainer ja EKA vanemteadur dr Reet Aus ning EKA doktorandid tekstiilidisainer Miina Leesment ja tekstiilikunstnik, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin vestlevad tekstiili uurimise võimalustest ja väljunditest kunstis ja ühiskonnas, traditsioonist ja innovatsioonist ning tekstiilide tulevikust. Vestlust modereerib teatrikunstnik, EKA kunsti ja disaini doktorikava juht Liina Unt.

Õhtu teises osas esinevad EKA doktorandid Fideelia-Signe Roots ja Rait Rosin lühiettekannetega oma uurimistööst. Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 27. oktoobril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks

Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist ja Teadlaste Öö festivalist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com ning Teadlaste Öö festivali programmi www.teadlasteöö.ee

EKA teaduskohvik toimub EL Regionaalarengu Fondist rahastatava projekti EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16- 0045 raames. Noorteadlaste konkursi korraldamist toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.

Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.

Üritus on tasuta, aga palun registreeru:

RSVP kristi@spell.ee

Täpsem info: http://www.disainioo.ee/2017-program/textile-futures-talks

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital

Sel nädalal tähistab Tallinna Loomaaed oma 78. sünnipäeva ja augustikuud kui elevantide kuud. Kogu nädala on Eesti Kunstiakadeemia esimese laiahaardelise suvekooli tudengid kavandanud ja meisterdanud elevantidele uusi mänguasju. Uued lelud antakse suurtele sõpradele üle laupäeval, 26. augustil kell 11.00-13.30. Elevandikuu tähistamisele ja sünnipäevakingituste üleandmisele on oodatud kõik loomasõbrad ja huvilised!

Tallinna Loomaaed tegi Eesti Kunstiakadeemiale ettepaneku luua spetsiaalne vaheldusrikkam ja turvaline valik mänguasju kolmele elevandile Carlile, Draayle ja Fienile, kes seni on mänginud lihtsalt palkide, autorehvide ja lae all rippuvate plastiktünnidega, kuhu sisse on toitu peidetud. Loomaaia huvi on rikastada elevantide elukeskkonda ja pakkuda neile mängulusti, mis stimuleeriks intelligentseid loomi oma muidu rutiinses keskkonnas.

“Mänguasju ei tehta loomadele vaid lõbu pakkumiseks – looduses kulub loomadel palju aega ja energiat ellujäämiseks (toitu ja liigikaaslaste otsimine, territooriumi kaitsmine jne), kuid loomaaias ei pea nad sellepärast muretsema ja loomadel hakkab igav. Mänguasjad aga aitavad loomade elukeskkonda rikastada ning seeläbi pakkuda tegevust, mis innustaks neid tegema valikuid, kutsuks esile liigiomast loomulikku käitumist, esitaks vaimseid väljakutseid, julgustaks loomi rohkem liikuma ning suurendaks seeläbi nende üldist heaolu,” sõnab loomaaia poolne projekti eestvedaja Darja Zubareva.

Elevantidele on aga kõige keerulisem mänguasju luua nende massi ja jõuvarude tõttu, seepärast tuldi abi küsima EKA-st. Ülesandega kaasnevad disaineritele tavapärasest erinevad väljakutsed – näiteks, elevantide uurimine on teostatav vaid vaatluse ning talitajate küsitluste teel ning elevantide vajaduste kaardistamine lisab disainiprotsessile uue mõõtme. Seega erineb ka konstruktsiooniülesanne tavapärasest, lahendused peavad olema raskekaalulised, erimõõdulised ning ekstreemtingimustele vastupidavad. Projekti käigus said tudengid materjali-ja tugevusõpetust, võimaluse uurida loomade käitumismustreid, loomaaia tingimustes stressitegureid ning võimaluse neid leevendada. Objektide loomisel on võimalik kasutada suuremõõtmelisi ja tugevaid jääkmaterjale taaskasutuse kontekstis: vanad rehvid, tuletõrjevoolikud, laevade päästevarustuse detailid jpmt.

“Ülesanne on osutunud oodatust keerukamaks ja põnevamaks. Kõigil meil on reeglina ettekujutus olemas mõne meile tuttava looma käitumisest ja olemusest. Sellest lähtuvalt oli üllatav kuulda loomaaia poolt pakutud loenguid, kus avanes kogu tõde elevantidest, mis aga ei haakunud mitte kellegi varasema ettekujutusega nendest. Kõik müüdid said murtud. Mõni meist on siiani hämmingus, sest neil on raskusi hoomata elevandi tegelikku jõudu, intelligentsust ja võimekust. Objekt, mida meie kogu oma töörühmaga liigutada ei suuda, on elevandile vaid haardesse saamise küsimus ja see objekt võib lennata üle aia publiku sekka. Kustumatu mulje on jätnud ka asjaolu kui erineva iseloomuga on need loomad. Me justkui ei ootagi nii suuri erinevusi loomariigis, mis on samas võrreldavad inimeste käitumismustritega,” selgitab suvekooli üks juhendajatest, EKA tootedisaini dotsent Merike Rehepapp ja lisab innustunult:

“Tallinna loomaaias on kolm elevanti, üks poiss Carl ja kaks tüdrukut, Draay ning Fien. Fien on üks mürgeldaja ja rahmeldaja plikatirts, kes elab kõik oma emotsioonid välja nii helis kui vormis. Näiteks kui ta sööb väikseid marju, ajab ta londiga marjad hunnikusse kokku ja katsub selle hunniku korraga nahka pista. Teine tüdruk Draay, kes on aga vaoshoitud ja aristokraatliku käitumisega, hoiab oma emotsioone seespool ning barbaarseid söögikombeid ja ahnitsemist ei harrasta, tema nopib kõik marjad rahulikult oma ülitundliku londi otsaga ükshaaval suhu. Tudengitele on see fantastiline kasutajauuringu kogemus. Me ikka kipume arvama, et tunneme piisavalt neid, kellele me lahendusi hakkame looma. Praegune kogemus loomaaias ehk aitab meeles hoida, kuidas me tegelikult midagi ei tea enne kui oleme näinud, kuulnud ja kogenud.”

EKA rahvusvahelises suvekoolis Tallinn Summer Academy – Toys for Elephants/Lelud elevantidele osaleb tudengeid Islandilt, Soomest Lapimaalt, Rootsist, Eestist, Poolast ja Venemaalt. Grupis on esindatud erinevate erialade tudengid tippdisainikoolidest, sh tootedisain, nahakunst, sepakunst ja interaktsioonidisain, mis annab grupitööle multidistsiplinaarse mõõtme.

“Tallinna loomaaias on üle 500 liigi loomi, kellele on mänguasju vaja. Projekt on disaineritele hea väljakutse, kuna igal loomal on erinevad vajadused ja huvid, millest tuleb neile mänguasju luues lähtuda. Meie koostöö peitubki selles, et loomaaed teab, millist laadi mänguasju ja milleks on vaja ning tootedisaini tudengid saavad sellest lähtudes disainida sobiva toote,“ lõpetab Darja Zubareva.

Suvekooli juhendasid:

Lennart Mänd, Eesti Kunstiakadeemia, nahakunsti, aksessuaari-ja köitedisaini professor
Merike Rehepapp, Eesti Kunstiakadeemia, disaini-ja rakenduskunsti dotsent-õppekavajuht
Lauri Snellman, Lapi Ülikool, tööstusdisaini lektor
Runa Thors, Islandi Kunstiakadeemia, disaini-ja arhitektuuriosakonna õppejõud
Johnny Friberg, Göteborgi Disaini-ja Kunstiakadeemia dotsent
Heikki Zoova, tootedisainer
Rein Erdel, EKA töökoja meister

Lõpplahenduste esitlus toimub laupäeval 26.augustil kella 11.00 – 14.00

Kell 11.00 algab ideede esitlus ehitusplatsil, elevandimaja vahetus läheduses.

Tudengid kirjeldavad lühidalt oma ideid, mis on loodud mänguasja eesmärk, kasutusvõimalused jne. Platsil on võimalik mänguasju lähedalt näha, katsuda ja nendega soovi korral ise mängida ehk siis rinda pista.

Kell 12.00 viiakse esimene mänguasi isase elevandi (Carli) aedikusse, kus on publikul võimalik jälgida, mis juhtuma hakkab.

Kell 13.00 on jõudnud mänguasjad elevanditüdrukute aedikusse. Ka seal ootavad meid ees põnevad hetked ehk mida arvavad Draay ja Fien uutest leludest nende liivakastis

Esitlusele on oodatud kõik huvilised.

PS! Loomade käitumisest lähtuvalt võib ajakavasse tulla väikseid muudatusi.

EKA rahvusvaheline suvekool toimub projekti “Tallinn Summer Academy of Art, Design and Architecture – Edge/ Blurring Boundaries” raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond summas 37 079,24 eurot.

https://www.artun.ee/avatud-akadeemia/tallinn-summer-academy/

Lisateave ja pressikontakt üritusele registreerumiseks:

Triin Roos
kommunikatsioonispetsialist
Tallinna Loomaaed
triin.roos@tallinnzoo.ee
6943310
+372 5770 5028

Intervjuud EKA suvekooli tudengite ja õppejõududega:
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
solveig.jahnke@artun.ee
Tel +37256264949

FOTOKAUST

Teist korda toimub keraamika osakonna korraldaitud rahvusvaheline 3D saviprintimise meistriklass. Seekordse kursus toimub kursus toimub Tallinn Summer Academy of Art, Design and Architecture – Edge/ Blurring Boundaries raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Osalevad tudengid 12 riigist, samuti õppejõude nii EKAst, Hiiumaa gümnaasiumist kui kahest Norra kõrgkoolist ja HAMKist. 

Kursust juhendavad keraamik ja printerite arendaja Jonathan Keep Suurbritanniast, 3D programme õpetab Samson Shafran Iisraelist, Eesti poolsed juhendajad on Rasmus Eist Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Lauri Kilusk EKAst ja printerite ehitaja Madis Kaasik. Abistavad veel Kaiko Kivi ja Märten Peterson.

25. augustil kell 15–16.30 on EKA fuajees väljapanek tehtud töödest.

Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg. Paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Uurime, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.

Konverentsil küsime:

• Kuidas loovad tulevikku erinevad erialad?
• Kas pikad strateegilised plaanid on mõistlikud ja võimalikud, või liigume me üha enam kiirete ja taktikaliste otsuste suunas?
• Kui pea kõigi osaliste ja protsesside kohta on pea kõik andmed saadaval, siis kuidas teeme üldistusi ning otsuseid?
• Kui linnad peavad pakkuma head elukeskkonda kogu ühiskonnale, siis kellele täpsemalt ja kellega me sellest räägime?
• Kuidas töötame juhusliku ja ettemääramatuga, kas planeerida ja kavandada saab täringuid visates?
• Kuidas sätestame tulevikku, kas selle saabumist saab ette määrata jooniste, kirjelduste, kavade ja seadustega?

Lõplik programm selgub lähinädalatel.

Registreeru TASUTA!

ESINEJAD:

Thomas Auer alustas oma karjääri 1994 aastal peatselt pärast Transsolari asutamist ning tema väljapaistev insenerivõimekus ja juhtimisoskused tõid ta aastal 2000 ettevõtte juhtkonda. Tuginedes põhjalikele teadmistele integreeritud ehitussüsteemidest ja hoonete energiatõhususest, on Thomas arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Thomas on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Tema projektidest on saanud Transsolari ajaloo verstapostid – nt KfW panga hoone Frankfurtis ja Charles de Gaulle’i lütseum Damaskuses – Manitoba Hydro peakorterit Winnipegis (Kanada), peetakse üheks Põhja-Ameerika energiatõhusaimaks kõrghooneks.

Markus Schaeferil (MSc, MArch, SIA) on magistrikraad arhitektuuris Harvardi ülikoolist ning lisaks sellele magistrikraad neurobioloogias Zürichi ülikoolist. Enne koos Hiromi Hosoyaga Hosoya Shaefer Architects asutamist juhtis Schaefer Rotterdamis AMOt – AMO on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Schaefer peab sageli loenguid ja kirjutab arhitektuurist ning on partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.

Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks – ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks – on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile. Kuehn Malvezzi tegi Documenta 11 arhitektuurse disaini, näitusekujundused Flick Collection’ile Hamburger Bahnhofis Berliinis ning Julia Stoscheki kollektsioonile Düsseldorfis. Viimane kandideeris ka rahvusvahelisele Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale.

Praksise teiseks fookuseks on kuraatorlik lähenemine linlikule arhitektuurile ja avalikule ruumile. Kuehn Malvezzi võitis 2012. aastal rahvusvahelise konkursi religioonidevahelise pühakoja House of One projekteerimiseks Berliini Petriplatzile. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud eluasemeprojektid: käesoleval aastal lõpetas ettevõte uue elamurajooni Stuttgarti lähedal (Villengärten am Relenberg) ning hetkel töötab projektidega, mis mõeldud Mainzi ja Baden-Badenisse.

Kuehn Malvezzi kriitiline lähenemine rekonstrueerimisele pälvis eripreemia Humboldt-Forumi konkursil, samuti Saksa kriitikute preemia arhitektuuri kategoorias (2009). Nende projektid on väljas olnud mitmetel rahvusvahelistel näitustel, sh Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil ja Chicago I arhitektuuribiennaalil (2015).

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot: