Üritused
18.11.2016
EKA animatsioon 10 – Pidu!
EKA animatsiooni osakond on saanud 10-aastaseks ja ootab Teid peole!
| Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna 10. sünnipäeva pidu leiab aset animatsiooni osakonna praegustes ruumides BFM Nova hoones, IV korrusel (Narva mnt 27) 18. novembril algusega kell 18! Toimuvad töötoad, koogisöömine ja parimate animafilmide linastused.
Kell 18 juhendab osakonna legendaarne endine tudeng ja praegune sisearhitektuuri õppejõud Kristjan Holm krokii töötuba ning värskelt festivalivõitudega pärjatud noor animaator Sander Joon viib läbi GIF töötoa. Registreeri end töötubadele aadressil mikk.magi@artun.ee Samal õhtul kl 18 linastuvad SuperNova kinos EKA animatsioonitudengite filmid. Kahel tasuta seansil näeb 10 aasta jooksul valminud paremaid ja erksamaid animatsioone. Enne seanssi esitleme värsket osakonna DVD kogumikku. Kell 19 pakume kooki ja erilist Türgi kohvi, mille keedab oma eri retsepti järgi eesti animatsiooni fänn ja ЭТО-eksperimentaallabori kunstiline juht Peterburist, Aleksey Savinsky (Härra Vuu). EKA ANIMAOSAKOND 10 14.00 – Eesti reklaamagentuuride presentatsioonid Sweet Dreams and welcome to the Animation Department!!! Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond loodi 2006. aastal. Sama aasta sügisel alustasid õpinguid esimesed bakalaureuse tudengid ja 2007.a. esimesed magistrandid. Animatsiooni õppekava põhieesmärk on koolitada rahvusvaheliselt edukaid teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega animatsioonfilmi loojaid ning anda seeläbi panus animatsiooni kui kunstivormi arengusse kogu maailmas ning kinnistada Eesti, kui tugeva animakoolkonnaga riigi maine rahvusvahelisel kultuurimaastikul. Vaata lähemalt: www.anima.eeja www.artun.ee/erialad/ |
|
|
EKA animatsioon 10 – Pidu!
Reede 18 november, 2016
EKA animatsiooni osakond on saanud 10-aastaseks ja ootab Teid peole!
| Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna 10. sünnipäeva pidu leiab aset animatsiooni osakonna praegustes ruumides BFM Nova hoones, IV korrusel (Narva mnt 27) 18. novembril algusega kell 18! Toimuvad töötoad, koogisöömine ja parimate animafilmide linastused.
Kell 18 juhendab osakonna legendaarne endine tudeng ja praegune sisearhitektuuri õppejõud Kristjan Holm krokii töötuba ning värskelt festivalivõitudega pärjatud noor animaator Sander Joon viib läbi GIF töötoa. Registreeri end töötubadele aadressil mikk.magi@artun.ee Samal õhtul kl 18 linastuvad SuperNova kinos EKA animatsioonitudengite filmid. Kahel tasuta seansil näeb 10 aasta jooksul valminud paremaid ja erksamaid animatsioone. Enne seanssi esitleme värsket osakonna DVD kogumikku. Kell 19 pakume kooki ja erilist Türgi kohvi, mille keedab oma eri retsepti järgi eesti animatsiooni fänn ja ЭТО-eksperimentaallabori kunstiline juht Peterburist, Aleksey Savinsky (Härra Vuu). EKA ANIMAOSAKOND 10 14.00 – Eesti reklaamagentuuride presentatsioonid Sweet Dreams and welcome to the Animation Department!!! Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond loodi 2006. aastal. Sama aasta sügisel alustasid õpinguid esimesed bakalaureuse tudengid ja 2007.a. esimesed magistrandid. Animatsiooni õppekava põhieesmärk on koolitada rahvusvaheliselt edukaid teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega animatsioonfilmi loojaid ning anda seeläbi panus animatsiooni kui kunstivormi arengusse kogu maailmas ning kinnistada Eesti, kui tugeva animakoolkonnaga riigi maine rahvusvahelisel kultuurimaastikul. Vaata lähemalt: www.anima.eeja www.artun.ee/erialad/ |
|
|
15.11.2016 — 17.11.2016
Crafting Textiles in the Digital Age raamatuesitlus ja avatud loengud
DH50 Loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿
16.11.2016 kl 18.00
Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis
Eesti Kunstiakadeemial on au kutsuda raamatu Crafting Textiles in the Digital Age esitlusele, mis ilmus kirjastuses Bloomsbury 2016 septembris. Raamat annab ülevaate tehniliste oskuste tähendusest tekstiilide loomisel, nende rollist digitaaltehnoloogiate rakendamisel ning tänapäevasest kontekstist ja lähenemisviisidest, mida kasutatakse digitaalsete tekstiilide loomisel.
Raamatu toimetajad: Nithikul Nimkulrat (Eesti Kunstiakadeemia, EE), Faith Kane (Massey University, NZ) and Kerry Walton (Loughborough University, UK)
Ürituse kava
18.00-18.45 Raamatu kaasautorite ettekanded:
- Kerry Walton (Loughborough University, UK)
New Creative Opportunities: Textiles, Education & Context
- Anne Louise Bang (Design School Kolding, DK),
Hand Weaving, Digital Tools and Textile Design Education in Denmark
- Susan Carden (Heriot-Watt University, UK)
A Novel Process within Digitally Printed Textile Design
- Katherine Townsend (Nottingham Trent University, UK)
Closely Held Secrets: Embodied Knowledge in Fashion and Textile Practice
18.45-19.00 Vestlusring raamatus käsitletud ning tekstiilihariduse tuleviku teemadel. Vestlust juhib dr Nithikul Nimkulrat (Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor)
19.00-19.10 Küsimused ja vastused
19.10-19.30 Vastuvõtt
Raamatust
Ajastul, mil digitaalsed võimalused muutuvad järjest kättesaadavamaks, leiavad paljud tekstiilidisainerid ja tegijad end huvitavast pöördepunktist traditsiooniliste tekstiililoomis protsesside ja uuemate digitehnoloogiate vahel. Erialaspetsialistidel, nii käsitöö- kui disainipraktikutel on võimalik oma töös kasutada digitaalseid protsesse, samas ei soovita kõrvale heita tekstiilile olemuslikke tehnikaid ja oskusi. Nii otsitakse taskaalu läbi tehniliste oskuste ja digitaalsete protsesside keerukate ühenduste. Raamatusse kogutud esseed arutlevad selle ülemineku teemal esteetiliste võimaluste vaatepunktist, mis kerkivad tekstiilidisaineri ette praktiliste, materjali ja täna kättesaadavaid digitaaltehnoloogiaid ühendavate eksperimentide käigus.
Avatud loengute sari
Raamatu tutvustuse nädalal toimuvad Eesti Kunstiakadeemias avatud loengud, Estonia pst 7, IV korrus, auditoorium 440A
Teisipäeval 15.11 kell 15.40-16.30 Anne Louise Bang
Hand Weaving, Digital Tools and Textile Design Education in Denmark
How are the knowledge and practical experience of traditional processes, specifically hand skills, applied in the context of digital jacquard handloom weaving? This lecture discusses ways in which the introduction of a digital jacquard handloom at the Design School Kolding have influenced the textile design education and thereby the craft and practice of hand weaving in Denmark.
Weavers are generally trained in systematic thinking, as they need to operate traditional looms that require a highly organized way of working, threading warp ends on a number of shafts and inserting weft picks in an accurate order. Regarding the organization of weft yarns, countermarch looms have a number of treadles connected to the shafts, whereas manual or computerized dobby looms work with lift plans. This means that the weaver must understand the interaction between shafts and treadles or lift plans in order to achieve the desired woven pattern. All this changed when we got access to the digital jacquard handloom. With this it became possible to use the loom as a dynamic design tool in textile design education. The lecture will exemplify ways in which digital tools in combination with hand skills and expertise represent a great potential for professional development.
Teisipäeval 15.11 kell 16.40-17.30 Susan Carden
A Novel Process within Digitally Printed Textile Design
In her lecture ‘A Novel Process within Digitally Printed Textile Design’ Dr Susan Carden will be describing a new technique discovered during her practice-led doctoral study at the Glasgow School of Art. While working in the studio she noticed a range of textile samples that she had previously been crafting were extremely cool after a number of days. Following a series of experiments conducted at the Electrical Engineering Department of Glasgow University, this effect was found to be an endothermic reaction, a process that absorbs heat from the surrounding area. This new technique was created during the printing process and numerous potential applications were identified including uses in health, fashion and sports products.
Susan’s presentation will describe the stages this discovery took and the implications for both her study and practice-led projects in general when alternative research methods are required. The scientific nature of the discovery was also a challenge in an art school setting, and this will be explored with references to the methodologies and research techniques she needed to adopt in order to successfully complete her doctoral project.
Kolmapäeval 16.11 kell 16.40-17.30 Katherine Townsend
Closely Held Secrets: Embodied Knowledge in Fashion and Textile Practice
This lecture provides an overview of Closely Held Secrets, a research project and exhibition inspired by the hidden working relationship between the artist Grayson Perry and artisan Tony Taylor, which was adopted as a model by a group of individual artists/designers to explore digital embroidery as a new media. It will also discuss emerging methodologies and outcomes from current collaborative research projects that Katherine is involved in:Crafting Anatomies, The Electric Corset and Emotional Fit, which draw upon concealed material resources and embodied human interactions to inform design innovation.
Neljapäeval 17.11 kell 16.40-17.30 Kerry Walton
Technology, Tradition, Transition: Defining and Negotiating New Pathways in Contemporary Textile Design Education
Change defines the modern world and Textile practitioners have always adapted to and ultimately thrived in response to the adaptation of new technologies. The fast pace of change in the last 2 decades, largely driven by the wide availability of digital media, and production capability within a broader global context, has necessitated a swift response by educational institutions, and significant reflection on where the priorities might lie for our students. With experience of design education spanning 5 decades I will be mapping a journey through this changing terrain, both as educator, researcher and practitioner, reflecting on the integration of traditional craft skills, digital opportunities and the ability of drawing to facilitate this relationship.
Lektoritest
Dr Nithikul Nimkulrat seob uurimistöö tekstiili praktikaga, keskendudes tehnoloogiliste protsesside läbi sündivatele eksperimentaalsetele teadmistele disaini uurimuse kontekstis. Tema 2009 kaitstud doktoritöö Aalto Ülikoolis uurib tekstiilmaterjali väljendusvõimet, mis jääb nähtavate ja taktiilsete omaduste taha. Nithikul on töötanud Aalto Ülikoolis (2004-2010) ning Loughborough´ Ülikoolis (2011-2013) ning hetkel on ta professor ja tekstiilidisaini osakonna juhataja Eesti Kunstiakadeemias.
Kerry Walton on programmi Tekstiilid: innovatsioon & disain juht Loughborough Ülikoolis, mis on esikohal Suurbritannia ülikoolide pingereas (Guardian League Table 2017 põhjal). Tema praegune uurimistöö tegeleb joonistamise ja tekstiilide vaheliste seostega, mõlemaid uurib ta oma praktilise kogemuse ning kaasaegse tekstiilihariduse raamides.
Dr. Anne Louise Bang on tekstiilidisaini dotsent Koldingi Disainikoolis, Taanis. 2011 sai ta doktorikraadi uurimistööga Emotional Value of Applied Textiles. Tekstiilidisaineri hariduse omandas Bang 1994 ning enne akadeemiasse astumist 2007, töötas ta vabakutselise teksiilikunstnku, -disaineri ja lektorina.
Dr Susan Carden on trükitekstiilide disaini dotsent, Heriot-Watt Ülikoolis ning külalislektor Glasgow Ülikoolis. Tema monograafia Digital Textile Printing: Art, Design, Culture kirjeldab ajaloolist ja kultuurilist konteksti, millelt digitaalne tekstiilitrükk on võrsunud ning teemasid, mida selle kiire kasv tõstatab.
Dr Katherine Townsend, moedisaini, silmuskudumite ja tekstiilidisaini õppejõud Nottingham Trenti Ülikoolis. Tema praegune uurimisprojekt Emotional Fit and The Electric Corset, tegeleb disaini küsimustega moe ja vananemise kontekstis ning kostüümi arhiividega, eesmärgiga informeerida interaktiivsetest kantavatest tehnoloogiatest. Ta juhendab ning osaleb ja väliseksperdina doktoritööde hindamistel, mis tegelevad digitaaltehnoloogiatega, sh 3D silmuskudumine ja kudumine, laserlõikus ning jätkusuutlik mood ja tekstiilidisain. Ta on olnud mitmete näituste kaaskuraator, sh Metallic Sound, Closely Held Secrets and Crafting Anatomies. Alates 2010 on ta ajakirja Craft Research (kirjastus Intellect) kaastoimetaja.
* Raamatuesitlust ja avatud loengute sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Crafting Textiles in the Digital Age raamatuesitlus ja avatud loengud
Teisipäev 15 november, 2016 — Neljapäev 17 november, 2016
DH50 Loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿
16.11.2016 kl 18.00
Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis
Eesti Kunstiakadeemial on au kutsuda raamatu Crafting Textiles in the Digital Age esitlusele, mis ilmus kirjastuses Bloomsbury 2016 septembris. Raamat annab ülevaate tehniliste oskuste tähendusest tekstiilide loomisel, nende rollist digitaaltehnoloogiate rakendamisel ning tänapäevasest kontekstist ja lähenemisviisidest, mida kasutatakse digitaalsete tekstiilide loomisel.
Raamatu toimetajad: Nithikul Nimkulrat (Eesti Kunstiakadeemia, EE), Faith Kane (Massey University, NZ) and Kerry Walton (Loughborough University, UK)
Ürituse kava
18.00-18.45 Raamatu kaasautorite ettekanded:
- Kerry Walton (Loughborough University, UK)
New Creative Opportunities: Textiles, Education & Context
- Anne Louise Bang (Design School Kolding, DK),
Hand Weaving, Digital Tools and Textile Design Education in Denmark
- Susan Carden (Heriot-Watt University, UK)
A Novel Process within Digitally Printed Textile Design
- Katherine Townsend (Nottingham Trent University, UK)
Closely Held Secrets: Embodied Knowledge in Fashion and Textile Practice
18.45-19.00 Vestlusring raamatus käsitletud ning tekstiilihariduse tuleviku teemadel. Vestlust juhib dr Nithikul Nimkulrat (Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor)
19.00-19.10 Küsimused ja vastused
19.10-19.30 Vastuvõtt
Raamatust
Ajastul, mil digitaalsed võimalused muutuvad järjest kättesaadavamaks, leiavad paljud tekstiilidisainerid ja tegijad end huvitavast pöördepunktist traditsiooniliste tekstiililoomis protsesside ja uuemate digitehnoloogiate vahel. Erialaspetsialistidel, nii käsitöö- kui disainipraktikutel on võimalik oma töös kasutada digitaalseid protsesse, samas ei soovita kõrvale heita tekstiilile olemuslikke tehnikaid ja oskusi. Nii otsitakse taskaalu läbi tehniliste oskuste ja digitaalsete protsesside keerukate ühenduste. Raamatusse kogutud esseed arutlevad selle ülemineku teemal esteetiliste võimaluste vaatepunktist, mis kerkivad tekstiilidisaineri ette praktiliste, materjali ja täna kättesaadavaid digitaaltehnoloogiaid ühendavate eksperimentide käigus.
Avatud loengute sari
Raamatu tutvustuse nädalal toimuvad Eesti Kunstiakadeemias avatud loengud, Estonia pst 7, IV korrus, auditoorium 440A
Teisipäeval 15.11 kell 15.40-16.30 Anne Louise Bang
Hand Weaving, Digital Tools and Textile Design Education in Denmark
How are the knowledge and practical experience of traditional processes, specifically hand skills, applied in the context of digital jacquard handloom weaving? This lecture discusses ways in which the introduction of a digital jacquard handloom at the Design School Kolding have influenced the textile design education and thereby the craft and practice of hand weaving in Denmark.
Weavers are generally trained in systematic thinking, as they need to operate traditional looms that require a highly organized way of working, threading warp ends on a number of shafts and inserting weft picks in an accurate order. Regarding the organization of weft yarns, countermarch looms have a number of treadles connected to the shafts, whereas manual or computerized dobby looms work with lift plans. This means that the weaver must understand the interaction between shafts and treadles or lift plans in order to achieve the desired woven pattern. All this changed when we got access to the digital jacquard handloom. With this it became possible to use the loom as a dynamic design tool in textile design education. The lecture will exemplify ways in which digital tools in combination with hand skills and expertise represent a great potential for professional development.
Teisipäeval 15.11 kell 16.40-17.30 Susan Carden
A Novel Process within Digitally Printed Textile Design
In her lecture ‘A Novel Process within Digitally Printed Textile Design’ Dr Susan Carden will be describing a new technique discovered during her practice-led doctoral study at the Glasgow School of Art. While working in the studio she noticed a range of textile samples that she had previously been crafting were extremely cool after a number of days. Following a series of experiments conducted at the Electrical Engineering Department of Glasgow University, this effect was found to be an endothermic reaction, a process that absorbs heat from the surrounding area. This new technique was created during the printing process and numerous potential applications were identified including uses in health, fashion and sports products.
Susan’s presentation will describe the stages this discovery took and the implications for both her study and practice-led projects in general when alternative research methods are required. The scientific nature of the discovery was also a challenge in an art school setting, and this will be explored with references to the methodologies and research techniques she needed to adopt in order to successfully complete her doctoral project.
Kolmapäeval 16.11 kell 16.40-17.30 Katherine Townsend
Closely Held Secrets: Embodied Knowledge in Fashion and Textile Practice
This lecture provides an overview of Closely Held Secrets, a research project and exhibition inspired by the hidden working relationship between the artist Grayson Perry and artisan Tony Taylor, which was adopted as a model by a group of individual artists/designers to explore digital embroidery as a new media. It will also discuss emerging methodologies and outcomes from current collaborative research projects that Katherine is involved in:Crafting Anatomies, The Electric Corset and Emotional Fit, which draw upon concealed material resources and embodied human interactions to inform design innovation.
Neljapäeval 17.11 kell 16.40-17.30 Kerry Walton
Technology, Tradition, Transition: Defining and Negotiating New Pathways in Contemporary Textile Design Education
Change defines the modern world and Textile practitioners have always adapted to and ultimately thrived in response to the adaptation of new technologies. The fast pace of change in the last 2 decades, largely driven by the wide availability of digital media, and production capability within a broader global context, has necessitated a swift response by educational institutions, and significant reflection on where the priorities might lie for our students. With experience of design education spanning 5 decades I will be mapping a journey through this changing terrain, both as educator, researcher and practitioner, reflecting on the integration of traditional craft skills, digital opportunities and the ability of drawing to facilitate this relationship.
Lektoritest
Dr Nithikul Nimkulrat seob uurimistöö tekstiili praktikaga, keskendudes tehnoloogiliste protsesside läbi sündivatele eksperimentaalsetele teadmistele disaini uurimuse kontekstis. Tema 2009 kaitstud doktoritöö Aalto Ülikoolis uurib tekstiilmaterjali väljendusvõimet, mis jääb nähtavate ja taktiilsete omaduste taha. Nithikul on töötanud Aalto Ülikoolis (2004-2010) ning Loughborough´ Ülikoolis (2011-2013) ning hetkel on ta professor ja tekstiilidisaini osakonna juhataja Eesti Kunstiakadeemias.
Kerry Walton on programmi Tekstiilid: innovatsioon & disain juht Loughborough Ülikoolis, mis on esikohal Suurbritannia ülikoolide pingereas (Guardian League Table 2017 põhjal). Tema praegune uurimistöö tegeleb joonistamise ja tekstiilide vaheliste seostega, mõlemaid uurib ta oma praktilise kogemuse ning kaasaegse tekstiilihariduse raamides.
Dr. Anne Louise Bang on tekstiilidisaini dotsent Koldingi Disainikoolis, Taanis. 2011 sai ta doktorikraadi uurimistööga Emotional Value of Applied Textiles. Tekstiilidisaineri hariduse omandas Bang 1994 ning enne akadeemiasse astumist 2007, töötas ta vabakutselise teksiilikunstnku, -disaineri ja lektorina.
Dr Susan Carden on trükitekstiilide disaini dotsent, Heriot-Watt Ülikoolis ning külalislektor Glasgow Ülikoolis. Tema monograafia Digital Textile Printing: Art, Design, Culture kirjeldab ajaloolist ja kultuurilist konteksti, millelt digitaalne tekstiilitrükk on võrsunud ning teemasid, mida selle kiire kasv tõstatab.
Dr Katherine Townsend, moedisaini, silmuskudumite ja tekstiilidisaini õppejõud Nottingham Trenti Ülikoolis. Tema praegune uurimisprojekt Emotional Fit and The Electric Corset, tegeleb disaini küsimustega moe ja vananemise kontekstis ning kostüümi arhiividega, eesmärgiga informeerida interaktiivsetest kantavatest tehnoloogiatest. Ta juhendab ning osaleb ja väliseksperdina doktoritööde hindamistel, mis tegelevad digitaaltehnoloogiatega, sh 3D silmuskudumine ja kudumine, laserlõikus ning jätkusuutlik mood ja tekstiilidisain. Ta on olnud mitmete näituste kaaskuraator, sh Metallic Sound, Closely Held Secrets and Crafting Anatomies. Alates 2010 on ta ajakirja Craft Research (kirjastus Intellect) kaastoimetaja.
* Raamatuesitlust ja avatud loengute sarja toetab Eesti Kultuurkapital
11.11.2016 — 27.11.2016
Confusion by Umbrella Group, 3rd year Photography Students
Umbrella Grupi näitus “Confusion” toimub 12.-27.11.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) 2. ja 3. korrusel.
Avamine 11. novembril kell 18.00, samal ajal avab esimesel korrusel isiknäituse Paul Kuimet.
Kuraator: Marco Laimre
Umbrella Grupp: Maris Karjatse, Madis Kurss, Kaisa Maasik, Hanna Samoson, Silvia Sosaar, Ave Vellesalu
Graafiline disainer: Anna Kaarma
Artist talk’i viib läbi Marco Laimre 16. novembril kell 18.00 EKKM-i kohvikus.
Eestikeelset giidituuri viib läbi Madli Ehasalu 20.11 kell 13.00, inglisekeelset viib läbi Eva-Erle Lilleaed 27.11 kell 13.00.
Produktsioon: Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakond
Näitust toetavad: EKKM, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Sadolin AS, Õllenaut, BFM
Tänud: Rando Arand, Jevgeni Berezovski, Taavi Eelmaa, Marten Esko, Foku, Erik Heinsalu, Deniss Jeršov, Indrek Jõgi, Marie Karjatse, Indrek Klaus, Gennadi S. Klein, Karel Koplimets, Rein Kutsar, Ivo Kõvamees, Lauri Laasik, Arne Maasik, Keiu Maasik, Andrei Nakonetšnõi, Krista Palm, Elena Shkut, Hanno Soans, perekond Sosaar, Johannes Säre, Villem Säre, Raul Viitung, Reimo Võsa-Tangsoo
Confusion by Umbrella Group, 3rd year Photography Students
Reede 11 november, 2016 — Pühapäev 27 november, 2016
Umbrella Grupi näitus “Confusion” toimub 12.-27.11.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) 2. ja 3. korrusel.
Avamine 11. novembril kell 18.00, samal ajal avab esimesel korrusel isiknäituse Paul Kuimet.
Kuraator: Marco Laimre
Umbrella Grupp: Maris Karjatse, Madis Kurss, Kaisa Maasik, Hanna Samoson, Silvia Sosaar, Ave Vellesalu
Graafiline disainer: Anna Kaarma
Artist talk’i viib läbi Marco Laimre 16. novembril kell 18.00 EKKM-i kohvikus.
Eestikeelset giidituuri viib läbi Madli Ehasalu 20.11 kell 13.00, inglisekeelset viib läbi Eva-Erle Lilleaed 27.11 kell 13.00.
Produktsioon: Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakond
Näitust toetavad: EKKM, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Sadolin AS, Õllenaut, BFM
Tänud: Rando Arand, Jevgeni Berezovski, Taavi Eelmaa, Marten Esko, Foku, Erik Heinsalu, Deniss Jeršov, Indrek Jõgi, Marie Karjatse, Indrek Klaus, Gennadi S. Klein, Karel Koplimets, Rein Kutsar, Ivo Kõvamees, Lauri Laasik, Arne Maasik, Keiu Maasik, Andrei Nakonetšnõi, Krista Palm, Elena Shkut, Hanno Soans, perekond Sosaar, Johannes Säre, Villem Säre, Raul Viitung, Reimo Võsa-Tangsoo
29.11.2016
Riina Õuna inspiratsioonitund
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
Riina Õuna inspiratsioonitund
Teisipäev 29 november, 2016
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
28.10.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 28 oktoober, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
27.10.2016 — 29.10.2016
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Neljapäev 27 oktoober, 2016 — Laupäev 29 oktoober, 2016
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
17.10.2016 — 21.11.2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Esmaspäev 17 oktoober, 2016 — Esmaspäev 21 november, 2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
26.10.2016
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Kolmapäev 26 oktoober, 2016
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
30.10.2016
Lõppmäng #2: AEDLINN
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Lõppmäng #2: AEDLINN
Pühapäev 30 oktoober, 2016
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
05.10.2016 — 10.11.2016
Klaasiüliõpilased rahvusvahelisel sümpoosionil
Näitus Lvovi Rahvusmuuseumis jääb avatuks 10. novembrini 2016.
Klaasiüliõpilased rahvusvahelisel sümpoosionil
Kolmapäev 05 oktoober, 2016 — Neljapäev 10 november, 2016
Näitus Lvovi Rahvusmuuseumis jääb avatuks 10. novembrini 2016.