Üritused

Suurel avatud uste päeval, 23. märtsil saab Pikal tänaval EKA arhitektuuri osakonnas vastused kõikidele küsimustele, mis sisseastujal tekkida võivad. Millised oskusi arhitekti ja linnaplaneerija haridus pakub? Mida EKA arhitektuuriosakonna lõpetanud arhitektid täna teevad? Mida osakonnas täpsemalt õpetatakse? Milline on arhitektikutse tulevik, millised võimalused lõpetanutele avanevad? Mille kallal tudengid EKAs õppides kätt saavad proovida? Kuidas näeb välja arhitektuuritudengi päev? Avatud uste päeval avame EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimishariduse erinevad tahud ja laseme kõigil huvilistel piiluda uste taha.

PROGRAMM

10.00-13.00

Tule istu arhitektuuritudengi kõrval loengus, seminaris või praktikatunnis. Kui sa praegu veel aru ei saa, mida mingi joonis või valem tähendab, ära muretse – ka tänaste kõrghoonete loojatel ja väändesse pööratud majade autoritel on kunagi olnud sama tunne.

Avatud tunnid leiad siit: https://www.artun.ee/x/avatuduksed2017/avatud-tunnid/

13.00-13.30

– Sissejuhatus EKA arhitektuuriharidusse, dekaan prof Toomas Tammis

– Arhitektuuritudengid võtavad jutuks arhitektiõpingud üliõpilase pilgu läbi

13.30-14.00: “arhitekt mikk digitaalmaailmas” – Arhitekt Mikk Meelak räägib arhitektuurihariduse universaalsusest

14.00-14.30: Sille Pihlak, Siim Tuksam arhitektuuribüroost Part OÜ: “Ruumikultuuri loomine digiühiskonnas”

14.30-15.00: Toitev arhitektuur: struktuurikompositsiooni maitsvaid alustõdesid jagab toidukunstnik Teele Nöps.

13.30-14.30: Arhitektuuritudengite korraldatud ekskursioonid Pika tänava majas: ülevaade sellest, mida kus tehakse ja hea võimalus tudengitelt küsimusi küsida;

Oled teretulnud!

Björn Koop on Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini vilistlane ja Saksamaal Frankfurdis töötav autodisainer.

Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi 23. märtsil avatud uste päevale! 

Avatud on kõik hooned, toimuvad erialatutvustused, loengud, näitused ja veel palju-palju muud põnevat. Tutvu toimuvaga ja registreeru avatud uste päevale SIIN ning saa osa loomingulisusest pakatavast elust!

„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar

Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”

Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).

Kirjandusajaloo perspektiiv

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:

1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591

2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.

3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.

4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.

Registreerumine ja tekstid siin.

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna asutamisajaks on kokkuleppeliselt määratud 1. märts 1917. Seega tähistatakse sel aastal osakonna 100. juubelit ning olulise tähtpäeva puhul tuuakse huviliste ette nahakunsti osakonna tudengite ja vilistlaste tööd nii lähiminevikust kui osakonna algusaastatest. Kolmel eriilmelisel näitusel saab tutvuda erinevate aksessuaarilahendustega, raamatuköitekunstiga ning valitud töödega arhiivifondist.

Viru Keskuses asuv Rahva Raamat võõrustab EKA nahakunsti osakonna 100. sünnipäeva puhul 25. veebruarist kuni 1. aprillini raamatuköitekunsti tutvustavat ekspositsiooni “Põrgu”. Tudengid ja õppejõud on vorminud Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ esimese ja kõige enam hinnatud osa „Põrgu“ unikaalköitesse. Väljapaneku koostas ja kujundas nahakunsti osakonna juhataja professor Lennart Mänd.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse 1. märtsil kell viis väljapanek saja tegutsemisaasta jooksul nahakunsti osakonna arhiivifondi kogunenud töödest. Erinevatel aastakümnetel valmistatud nahkköited, -karbid, -kotid ja muud esemed peegeldavad ajastutruult erinevaid esteetilisi tõekspidamisi. Muuseumi trepigaleriis on tudengite tööd asunud sõbralikku dialoogi, demonstreerides loomingulist pühendumist ning alati eksaktset teostusoskust läbi osakonna pika ajaloo. EKA nahakunsti osakonna dotsendi Kadri Kruusi koostatud näitus jääb avatuks 16. aprillini.

1. veebruarist on Tallinna Kaubamaja vaateakendel avatud näitus #EKANAHK100, mille raames saab tutvuda parimate näidetega EKA nahakunsti osakonna tudengite viimase viie aasta aksessuaariloomingust. Aknad on kujundanud nahakunsti osakonna magistrandid Marta Mooratsi juhendamisel ning näitus on avatud 19. aprillini.

EKA nahakunsti osakonnas on õppinud Kaalu Kirme, Endel Valk-Falk, Elin Kard, Elo Järv, Andres Lõo, Riina Õun, Anu Tera, Kerstin Raidma, Marika Jylhä, Karin Kallas, Jaana Jüris, Anu Purre, Minni Patune, Aino Lehis, Silvi Kalda, Naima Suude, Ivi Laas, Maarja Undusk, Pille Kivihall, Henry Laks, Tiina Talumees, Stella Soomlais, Kärt Põldmann, Kadri Kruus, Mirja Pitkäärt, Piret Loog, Inga Radikainen, Kadri Paloveer ja paljud teised.

Paljude nende ja mitmete teiste loomemaailmas tuntud inimeste kooliaegseid töid saab kolme näituse raames uudistada.

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/c13h5nv37vsrn6l/AADBEqBlCiNBf1HAppws3_eKa?dl=0

(EKA nahakunsti osakond)

Rohkem infot EKA nahakunsti osakonna 100. juubelist leiad siit:

www.nahakunst100.ee

https://www.artun.ee/erialad/nahakunst/

Lisainformatsioon:

Kadri Kruus

EKA nahakunsti osakonna dotsent

E-post: kadri.kruus@artun.ee

Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).

“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”

Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.

Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.

Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.wordpress.com)

Viru keskuses asuv Rahva Raamat võõrustab EKA Nahakunsti osakonna 100. sünnipäeva puhul 1. märtsist kuni 1. aprillini raamatuköitekunsti tutvustavat temaatilist ekspositsiooni Põrgu. Tudengid on vorminud Dante Alighieri tuntud teose „Jumaliku komöödia“ esimese ja kõige enam hinnatud osa „Põrgu“ enda loodud köitesse. Just need erinevad köitelahendused pisut hirmuäratava nimega näitusel huviliste ette jõuavadki. 

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond tähistab 1. märtsil 2017 olulist verstaposti. Oma 100. sünnipäevaks korraldatud näitusel on eksponeeritud valik sajandi jooksul nahakunsti osakonna arhiivifondi kogunenud väljapaistvamatest töödest. Eri aastakümnetel valmistatud nahkköited, karbid, kotid jm peegeldavad küll erinevaid esteetilisi tõekspidamisi, kuid on ajajoont hüljates asunud muuseumi trepigaleriis sõbralikku dialoogi. Hingega asjad demonstreerivad tudengite loomingulist pühendumist ja alati eksaktset teostusoskust ajast aega.

1. veebruarist kuni 19. aprillini on Tallinna Kaubamaja vaateakendel näituse #EKANAHK100 raames eksponeeritud parimad näited EKA Nahakunsti osakonna tudengite viimase viie aasta loomingust. Autorite fantaasiamaailma avav väljapanek põhineb vastandumisel – klassikalisel valguse-varju võitlusel, tehnoloogia ja vanade käsitöövõtete kõrvutamisel, reaalse ja mängumaailma eristamisel. Kas see, mis tundub päris, on ikka päriselt päris? Või oleme me kõik vaid osa kellegi virtuaalsest maailmast? Välja pandud kinnaste, kottide, jalanõude ja kübarate autoriteks on näiteks Mari Masso, Kreete Pillenberg, Kadi Paasik, Kärt Põldmann, Marika Jylhä jpt.