Üritused
29.11.2016
Riina Õuna inspiratsioonitund
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
Riina Õuna inspiratsioonitund
Teisipäev 29 november, 2016
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
28.10.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 28 oktoober, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
27.10.2016 — 29.10.2016
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Neljapäev 27 oktoober, 2016 — Laupäev 29 oktoober, 2016
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
17.10.2016 — 21.11.2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Esmaspäev 17 oktoober, 2016 — Esmaspäev 21 november, 2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
26.10.2016
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Kolmapäev 26 oktoober, 2016
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
30.10.2016
Lõppmäng #2: AEDLINN
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Lõppmäng #2: AEDLINN
Pühapäev 30 oktoober, 2016
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
05.10.2016 — 10.11.2016
Klaasiüliõpilased rahvusvahelisel sümpoosionil
Näitus Lvovi Rahvusmuuseumis jääb avatuks 10. novembrini 2016.
Klaasiüliõpilased rahvusvahelisel sümpoosionil
Kolmapäev 05 oktoober, 2016 — Neljapäev 10 november, 2016
Näitus Lvovi Rahvusmuuseumis jääb avatuks 10. novembrini 2016.
19.10.2016
Kunstiakadeemia avab Mektorys materjalikatsetuste projektiruumi, kus saab näha kohvijäätmetest valminud biomaterjale
Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 16.00 avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory projektiruumi, kus esitletakse õppetöö käigus valminud uudseid materjale. Esimesel näitusel on eksponeeritud materjalid, mis töötati välja EKA sisearhitektuuri osakonnas, kasutades üht igapäevast jäätmeliiki – kohvipaksu.
Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.
Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.
Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.
Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub TTÜ linnakus Mustamäel (Raja 15). Huvilised on oodatud!
Rohkem infot materjalilabori töö kohta:
Annika Kaldoja
+372 522 0001
Ekspositsioone Mektory EKA projektiruumis koordineerib EKA Galerii:
Keiu Krikmann, galerist
keiu.krimann@artun.ee
Kunstiakadeemia avab Mektorys materjalikatsetuste projektiruumi, kus saab näha kohvijäätmetest valminud biomaterjale
Kolmapäev 19 oktoober, 2016
Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 16.00 avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory projektiruumi, kus esitletakse õppetöö käigus valminud uudseid materjale. Esimesel näitusel on eksponeeritud materjalid, mis töötati välja EKA sisearhitektuuri osakonnas, kasutades üht igapäevast jäätmeliiki – kohvipaksu.
Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.
Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.
Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.
Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub TTÜ linnakus Mustamäel (Raja 15). Huvilised on oodatud!
Rohkem infot materjalilabori töö kohta:
Annika Kaldoja
+372 522 0001
Ekspositsioone Mektory EKA projektiruumis koordineerib EKA Galerii:
Keiu Krikmann, galerist
keiu.krimann@artun.ee
04.11.2016 — 05.11.2016
Eesti Kultuuri Koja aastakonverents „Kultuur, haridus ja haritus“
|
Eesti Kultuuri Koja aastakonverents „Kultuur, haridus ja haritus“
Reede 04 november, 2016 — Laupäev 05 november, 2016
|
13.10.2016
Ago-Livius Kerge raamatu “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” esitlus Eesti Kunstiakadeemias 13.10.16. kl 16.00
| Neljapäeval, 13. oktoobril kell 16.00 esitleb arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) vilistlane Ago-Livius Kerge (s. 1933) EKA raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) oma vastvalminud memuaari “Tudulinnast Tallinna arhitektiks”.
Raamat räägib autori tudengipõlvest eelmise sajandi 50.-ndate aastate Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonnas, värvikatest õppejõududest, aga ka töötamisest juhtiva arhitektina erinevates projekteerimisinstituutides, nagu Tööstusprojekt, Maaehitusprojekt, Eesti Projekt ja lõpuks Plaanikomitee kuni pöördeliste 1990ndate aastateni. Väärib märkimist, et diplomitööna koostas ja kaitses autor Eesti Rahva Muuseumi projekti (juhendajaks dots. Edgar Velbri), seda aastal 1960! “On väga tore, et EKA vilistlased üha rohkem oma mälestusi avaldavad. Ago Kerge lood arhitektiõppe algusaastaist, praktikaist Venemaal, õppejõdudest ja tudengielust heidavad tohutult väärtusliku valgusvihu seni üsna tundmata tahkudele meie kooli ajaloos. Kutsun üles kõiki vilistlasi, kel sulg vähegi kannab, oma mälestusi kirja panema,” ütleb EKA rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Raamat on järg 2015. aastal ilmunud “Tudulinna – siit ma tulen” meenutuste raamatule lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas Virumaal ning keskkooliajast Tartus praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille autor lõpetas 1952. a. Pealkiri: “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” Kasutatud allikad: Rahva Raamat |
| Teate koostas Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 |
Ago-Livius Kerge raamatu “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” esitlus Eesti Kunstiakadeemias 13.10.16. kl 16.00
Neljapäev 13 oktoober, 2016
| Neljapäeval, 13. oktoobril kell 16.00 esitleb arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) vilistlane Ago-Livius Kerge (s. 1933) EKA raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) oma vastvalminud memuaari “Tudulinnast Tallinna arhitektiks”.
Raamat räägib autori tudengipõlvest eelmise sajandi 50.-ndate aastate Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonnas, värvikatest õppejõududest, aga ka töötamisest juhtiva arhitektina erinevates projekteerimisinstituutides, nagu Tööstusprojekt, Maaehitusprojekt, Eesti Projekt ja lõpuks Plaanikomitee kuni pöördeliste 1990ndate aastateni. Väärib märkimist, et diplomitööna koostas ja kaitses autor Eesti Rahva Muuseumi projekti (juhendajaks dots. Edgar Velbri), seda aastal 1960! “On väga tore, et EKA vilistlased üha rohkem oma mälestusi avaldavad. Ago Kerge lood arhitektiõppe algusaastaist, praktikaist Venemaal, õppejõdudest ja tudengielust heidavad tohutult väärtusliku valgusvihu seni üsna tundmata tahkudele meie kooli ajaloos. Kutsun üles kõiki vilistlasi, kel sulg vähegi kannab, oma mälestusi kirja panema,” ütleb EKA rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Raamat on järg 2015. aastal ilmunud “Tudulinna – siit ma tulen” meenutuste raamatule lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas Virumaal ning keskkooliajast Tartus praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille autor lõpetas 1952. a. Pealkiri: “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” Kasutatud allikad: Rahva Raamat |
| Teate koostas Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 |