Üritused
10.09.2016 — 27.11.2016
Arhitektuurifoto võistlus
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
Arhitektuurifoto võistlus
Laupäev 10 september, 2016 — Pühapäev 27 november, 2016
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
15.09.2016 — 18.09.2016
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
Neljapäev 15 september, 2016 — Pühapäev 18 september, 2016
28.09.2016
Lastefond otsib vabatahtlikke ja kutsub tutvumisõhtule
Lastefond pakub vabatahtlikele:
- põnevaid väljakutseid enda ja teiste suurte ja väikeste ideede realiseerimisel;
- meeskonnatöö ja ürituste korraldamise kogemust;
- uusi tutvuseid, kontakte ja toredat seltskonda;
- organisatsioonisisest arenguvõimalust;eduka vabatahtlikkuse korral soovituskirja edaspidiseks karjääriks;
- head enesetunnet haigete laste abistamisest.
Tutvumisõhtu toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias 28. septembril kell 18.00.
Lisainfo
Lembi Posti
koolitusjuht Tallinnas
TÜ Kliinikumi Lastefond
Tel: +372 555 83 992
Email: lembi.posti@lastefond.ee
Ka Sina saad aidata abivajavaid lapsi!
Helistades 900 5025 kingid 5 eurot, 900 5100 kingid 10 eurot ja 900 5500 kingid 50 eurot. Tehes püsiva või ühekordse ülekande meie pangakontodele:
EE682200221015828742 (Swedbank)
EE261010220014910011 (SEB)
EE403300334408530000 (Danske)
EE791700017000285384 (Nordea)
EE527700771000610813 (LHV)
Aitäh!
Lastefond otsib vabatahtlikke ja kutsub tutvumisõhtule
Kolmapäev 28 september, 2016
Lastefond pakub vabatahtlikele:
- põnevaid väljakutseid enda ja teiste suurte ja väikeste ideede realiseerimisel;
- meeskonnatöö ja ürituste korraldamise kogemust;
- uusi tutvuseid, kontakte ja toredat seltskonda;
- organisatsioonisisest arenguvõimalust;eduka vabatahtlikkuse korral soovituskirja edaspidiseks karjääriks;
- head enesetunnet haigete laste abistamisest.
Tutvumisõhtu toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias 28. septembril kell 18.00.
Lisainfo
Lembi Posti
koolitusjuht Tallinnas
TÜ Kliinikumi Lastefond
Tel: +372 555 83 992
Email: lembi.posti@lastefond.ee
Ka Sina saad aidata abivajavaid lapsi!
Helistades 900 5025 kingid 5 eurot, 900 5100 kingid 10 eurot ja 900 5500 kingid 50 eurot. Tehes püsiva või ühekordse ülekande meie pangakontodele:
EE682200221015828742 (Swedbank)
EE261010220014910011 (SEB)
EE403300334408530000 (Danske)
EE791700017000285384 (Nordea)
EE527700771000610813 (LHV)
Aitäh!
13.09.2016
Otseülekanne EKA teaduskohvikust
Kell 19.00 algab EKA teaduskohvikust otseülekanne, mida saab jälgida ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
Otseülekanne EKA teaduskohvikust
Teisipäev 13 september, 2016
Kell 19.00 algab EKA teaduskohvikust otseülekanne, mida saab jälgida ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
07.09.2016 — 08.09.2016
EKA KOOLILAAT 2016/17! Kõik-kõik on uus septembrikuus!
7. ja 8. septembril kella 11-16 toimub Eesti Kunstiakadeemia Estonia pst 7 fuajees teistkordne KOOLILAAT! Müügile tuleb valik esmaseid väga kvaliteetseid töövahendeid kunstitudengitele ja -õppejõududele Skizze (Vunder) kauplusest. Laadal laadahinnad, so 10% tavahindadest soodsamad.
Ühtlasi saab koolilaadalt osta EKA kirjastuse trükiseid ja EKA meeneid.
Tasuda saab sularahas.
______________________________
The EAA School Supplies’ Sale will take place on 7-8 September from 11am – 4pm at the Estonia pst 7 foyer. The Skizze art supplies’ store will be selling high quality art supplies for drawing, painting, sketching etc. They will have a 10% discount on all products and distribute coupons for their store.
We will also be selling books from the EAA Press and T-shirts and other EAA gift items. Come by and have a chat!
Please bring cash!
EKA KOOLILAAT 2016/17! Kõik-kõik on uus septembrikuus!
Kolmapäev 07 september, 2016 — Neljapäev 08 september, 2016
7. ja 8. septembril kella 11-16 toimub Eesti Kunstiakadeemia Estonia pst 7 fuajees teistkordne KOOLILAAT! Müügile tuleb valik esmaseid väga kvaliteetseid töövahendeid kunstitudengitele ja -õppejõududele Skizze (Vunder) kauplusest. Laadal laadahinnad, so 10% tavahindadest soodsamad.
Ühtlasi saab koolilaadalt osta EKA kirjastuse trükiseid ja EKA meeneid.
Tasuda saab sularahas.
______________________________
The EAA School Supplies’ Sale will take place on 7-8 September from 11am – 4pm at the Estonia pst 7 foyer. The Skizze art supplies’ store will be selling high quality art supplies for drawing, painting, sketching etc. They will have a 10% discount on all products and distribute coupons for their store.
We will also be selling books from the EAA Press and T-shirts and other EAA gift items. Come by and have a chat!
Please bring cash!
02.09.2016
Avame uue õppeaasta Sõpruses
| 2016/17 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 14.00 Kino Sõpruse saalis, Vana-Posti 8, Tallinnas.
Kõik tudengid ja õppejõud on oodatud tervitama uusi Kunstiakadeemia liikmeid! Huvitavat ja sisukat õppeaastat kõigile! |
|
|
Avame uue õppeaasta Sõpruses
Reede 02 september, 2016
| 2016/17 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 14.00 Kino Sõpruse saalis, Vana-Posti 8, Tallinnas.
Kõik tudengid ja õppejõud on oodatud tervitama uusi Kunstiakadeemia liikmeid! Huvitavat ja sisukat õppeaastat kõigile! |
|
|
13.09.2016
EKA teaduskohvik: Kunstnik/disainer/arhitekt kui teadlane
Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn
Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.
Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?
Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:
Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”
Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks
Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.
Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com
Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.
EKA teaduskohvik: Kunstnik/disainer/arhitekt kui teadlane
Teisipäev 13 september, 2016
Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn
Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.
Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?
Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:
Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”
Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks
Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.
Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com
Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.
16.08.2016 — 23.09.2016
Arhitektuuritudengid ehitavad Harju tänaval varjualust
Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.
Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.
Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.
Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Teate koostas Triin Männik
Arhitektuuritudengid ehitavad Harju tänaval varjualust
Teisipäev 16 august, 2016 — Reede 23 september, 2016
Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.
Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.
Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.
Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Teate koostas Triin Männik
26.08.2016 — 28.08.2016
Digix LOOMEHÄKK 26-28.08 tudengile tasuta
26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.
Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.
DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.
Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA
Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html
Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.
Digix LOOMEHÄKK 26-28.08 tudengile tasuta
Reede 26 august, 2016 — Pühapäev 28 august, 2016
26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.
Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.
DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.
Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA
Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html
Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.
03.08.2016 — 13.08.2016
LINNARUUMI ALA Paide arvamusfestivalil
EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.
LINNARUUMI ALA sündmused ja ajakava reedel, 12. augustil:
Kell 13.00 Start Tallinnast Paidesse, kogunemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juures (Ahtri 2). “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Kell 15.30 Arutelu „PARK VÕI PARKLA“
Arutelu korraldaja: Välieluruumiajakiri ÕU
Eesti väliruumi jaoks on koostatud ning koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, st mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.
Arutelu juhivad: maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.
Arutelul osalevad: Arhitektid Margit Mutso ja Elo Kiivet, maastikuarhitekt Edgar Kaare, Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Kell 17.00 Arutelu „MIKS ASJAD ON NII NAGU ON?“
Arutelu korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit.
Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.
Arutelu juhivad: ERRi ajakirjanik Johannes Tralla ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Diskussioonis osalevad: Riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond), Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (Keskerakond), Valga linnapea Kalev Härk (SDE) ning Rakvere linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami (IRL).
LINNARUUMI ALA arutelud toimuvad Paide keskväljakul.
Kell 18.30 Kogunemine Linnaruumi alal arhitektuuri bussiekskursioonile: Paide-
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viib läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas.
Bussiekskursioonile pääseb nn elava järjekorra alusel, eelregistreerimist ei toimu. Ekskursioonist osavõtt on tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur esindab Eesti 20. sajandi arhitektuuris huvitavat kihistust. Rikkad kolhoosid ja edukad KEK-id (kolhoosidevahelised ehituskontorid) omasid plaanimajanduse tingimustes suhtelist majanduslikku iseseisvust, mistõttu kolhoosiesimeeste ja KEK-i juhtkondade vahel toimus muuhulgas omapärane arhitektuurivõidujooks. Selle käigus palgati parimaid arhitekte ja sisearhitekte ning osati välja võluda defitsiitseid ehitusmaterjale. Olulist rolli kolhoosiarhitektuuri kvaliteedi kujundamisel mängis 1966. aastal loodud projekteerimisinstituut EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt, mis suurte riiklike projekteerimisinstituutide kõrval pakkus rohkem loomingulist vabadust ja võimaldas noorte andekate arhitektide esiletõusu.
Ekskursiooni esimene peatus on Peetri küla Kareda vallas, kus asub endise Oktoobri kolhoosi hoonekompleks. Kolhoosi keskusehoone (1978–1985) projekteeris Vilen Künnapu, kes kuulus EKE Projekti olulisemate arhitektide hulka. Kõrval asuva kirikutorni vertikaaliga kontrasteerub silikaattellisest range horisontaalne kast, mille kohta Künnapu on märkinud: „Klassikalise kreeka templi planeeringust inspireerituna seisab hoone lagedal, kergel nõlval uhkes üksinduses ja näilises lihtsuses.” (Ehituskunst, 4/1984) Tänasel päeval varemeromantikat pakkuva kasutuseta keskusehoone kõrval asuvad veel kultuuri- ja spordikeskus (praegu ka vallamaja), endine sööklahoone ja lasteaed.
Teine peatuskoht on Mäol, kus asub Paide KEK-i haldus- ja tootmiskompleks. Kompleksi olulisemate hoonete autorid on arhitektid Toomas Rein ja Jüri Okas, kes töötasid EKE Projektis. Reinu projekteeritud on liigendatud fassaadiga haldushoone (1971–1974), Okas kavandas tootmiskompleksi (1979–1988) ja Eesti postmodernistliku arhitektuuri klassikasse kuuluva supergraafikaga ekraanseinaga bensiinijaama (1977–1980), mis küll on kahjuks hilisemate ümberehituste käigus paljuski oma algse kuju kaotanud.
Bussiekskursiooni lõpp ca kell 20.45.
Kell 21.30 Start tagasi Tallinnasse. Kogunemine busside juures Paide keskväljakul. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
“Ratastel linnaruumilava” jõuab Tallinnasse tagasi ca kell 23.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Laupäeval, 13. augustil kell 14 toimub AVATUD MAJAD – Arvamusfestivali eri Paides!
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viivad läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas ja kultuurimaja arhitekt Hans Kõll.
Kogunemine: 14.00 kultuurimaja ees, Pärnu tn 18
Ekskursioonist osavõtt on tasuta.
Paide kultuurimaja on üks kõige paremini säilinud 1980. aastate postmodernistliku arhitektuuri näiteid. 1985. aastal RPI Eesti Maaehitusprojektis valminud projekti autor on arhitekt Hans Kõll, kes ühtlasi kavandas samast perioodist pärit Põlva kultuurimaja (valmis 1991). Maja pidulik avamine toimus 27. detsembril 1987, seega järgmisel aastal täitub hoone valmimisest juba kolmkümmend aastat.
Suure, peaaegu 8000 ruutmeetrise üldpinnaga hoone keskseks elemendiks on 513-kohaline teatrisaal, millele sekundeerivad väiksem tantsusaal, kohvik-baar, ringiruumid ja saalide avarad fuajeed. Terviklikult on säilinud ka hoone sisekujundus (sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk) ning spetsiaalselt valminud kunstiteosed (peasissepääsu ja tantsusaali rõdupiirdeid kaunistavad Kaarel Kurismaa vitraažid, baariosas asuvad Kalev Roometi vitraažid). Hetkel on jõudmas lõppfaasi rohkete originaaldetailidega ja ajamärgilise hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlusprotsess.
Ekskursiooni lõpp ca kell 15.30
MAAGILINE KONTEINER
Arvamusfestivali ajaks toob Eesti Arhitektide Liit Paidesse linnainstallatsiooni “Maagiline konteiner”, selle leiab külastaja Paide keskväljakul “Elutoa” alalt.
Konteineris näeb “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” arhitektuurivõistluste võidutöid: Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru.
Arhitektuurisündmusi Paide arvamusfestivalil toetab Eesti Kultuurkapital.
LINNARUUMI ALA Paide arvamusfestivalil
Kolmapäev 03 august, 2016 — Laupäev 13 august, 2016
EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.
LINNARUUMI ALA sündmused ja ajakava reedel, 12. augustil:
Kell 13.00 Start Tallinnast Paidesse, kogunemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juures (Ahtri 2). “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Kell 15.30 Arutelu „PARK VÕI PARKLA“
Arutelu korraldaja: Välieluruumiajakiri ÕU
Eesti väliruumi jaoks on koostatud ning koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, st mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.
Arutelu juhivad: maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.
Arutelul osalevad: Arhitektid Margit Mutso ja Elo Kiivet, maastikuarhitekt Edgar Kaare, Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Kell 17.00 Arutelu „MIKS ASJAD ON NII NAGU ON?“
Arutelu korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit.
Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.
Arutelu juhivad: ERRi ajakirjanik Johannes Tralla ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Diskussioonis osalevad: Riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond), Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (Keskerakond), Valga linnapea Kalev Härk (SDE) ning Rakvere linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami (IRL).
LINNARUUMI ALA arutelud toimuvad Paide keskväljakul.
Kell 18.30 Kogunemine Linnaruumi alal arhitektuuri bussiekskursioonile: Paide-
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viib läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas.
Bussiekskursioonile pääseb nn elava järjekorra alusel, eelregistreerimist ei toimu. Ekskursioonist osavõtt on tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur esindab Eesti 20. sajandi arhitektuuris huvitavat kihistust. Rikkad kolhoosid ja edukad KEK-id (kolhoosidevahelised ehituskontorid) omasid plaanimajanduse tingimustes suhtelist majanduslikku iseseisvust, mistõttu kolhoosiesimeeste ja KEK-i juhtkondade vahel toimus muuhulgas omapärane arhitektuurivõidujooks. Selle käigus palgati parimaid arhitekte ja sisearhitekte ning osati välja võluda defitsiitseid ehitusmaterjale. Olulist rolli kolhoosiarhitektuuri kvaliteedi kujundamisel mängis 1966. aastal loodud projekteerimisinstituut EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt, mis suurte riiklike projekteerimisinstituutide kõrval pakkus rohkem loomingulist vabadust ja võimaldas noorte andekate arhitektide esiletõusu.
Ekskursiooni esimene peatus on Peetri küla Kareda vallas, kus asub endise Oktoobri kolhoosi hoonekompleks. Kolhoosi keskusehoone (1978–1985) projekteeris Vilen Künnapu, kes kuulus EKE Projekti olulisemate arhitektide hulka. Kõrval asuva kirikutorni vertikaaliga kontrasteerub silikaattellisest range horisontaalne kast, mille kohta Künnapu on märkinud: „Klassikalise kreeka templi planeeringust inspireerituna seisab hoone lagedal, kergel nõlval uhkes üksinduses ja näilises lihtsuses.” (Ehituskunst, 4/1984) Tänasel päeval varemeromantikat pakkuva kasutuseta keskusehoone kõrval asuvad veel kultuuri- ja spordikeskus (praegu ka vallamaja), endine sööklahoone ja lasteaed.
Teine peatuskoht on Mäol, kus asub Paide KEK-i haldus- ja tootmiskompleks. Kompleksi olulisemate hoonete autorid on arhitektid Toomas Rein ja Jüri Okas, kes töötasid EKE Projektis. Reinu projekteeritud on liigendatud fassaadiga haldushoone (1971–1974), Okas kavandas tootmiskompleksi (1979–1988) ja Eesti postmodernistliku arhitektuuri klassikasse kuuluva supergraafikaga ekraanseinaga bensiinijaama (1977–1980), mis küll on kahjuks hilisemate ümberehituste käigus paljuski oma algse kuju kaotanud.
Bussiekskursiooni lõpp ca kell 20.45.
Kell 21.30 Start tagasi Tallinnasse. Kogunemine busside juures Paide keskväljakul. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
“Ratastel linnaruumilava” jõuab Tallinnasse tagasi ca kell 23.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Laupäeval, 13. augustil kell 14 toimub AVATUD MAJAD – Arvamusfestivali eri Paides!
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viivad läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas ja kultuurimaja arhitekt Hans Kõll.
Kogunemine: 14.00 kultuurimaja ees, Pärnu tn 18
Ekskursioonist osavõtt on tasuta.
Paide kultuurimaja on üks kõige paremini säilinud 1980. aastate postmodernistliku arhitektuuri näiteid. 1985. aastal RPI Eesti Maaehitusprojektis valminud projekti autor on arhitekt Hans Kõll, kes ühtlasi kavandas samast perioodist pärit Põlva kultuurimaja (valmis 1991). Maja pidulik avamine toimus 27. detsembril 1987, seega järgmisel aastal täitub hoone valmimisest juba kolmkümmend aastat.
Suure, peaaegu 8000 ruutmeetrise üldpinnaga hoone keskseks elemendiks on 513-kohaline teatrisaal, millele sekundeerivad väiksem tantsusaal, kohvik-baar, ringiruumid ja saalide avarad fuajeed. Terviklikult on säilinud ka hoone sisekujundus (sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk) ning spetsiaalselt valminud kunstiteosed (peasissepääsu ja tantsusaali rõdupiirdeid kaunistavad Kaarel Kurismaa vitraažid, baariosas asuvad Kalev Roometi vitraažid). Hetkel on jõudmas lõppfaasi rohkete originaaldetailidega ja ajamärgilise hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlusprotsess.
Ekskursiooni lõpp ca kell 15.30
MAAGILINE KONTEINER
Arvamusfestivali ajaks toob Eesti Arhitektide Liit Paidesse linnainstallatsiooni “Maagiline konteiner”, selle leiab külastaja Paide keskväljakul “Elutoa” alalt.
Konteineris näeb “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” arhitektuurivõistluste võidutöid: Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru.
Arhitektuurisündmusi Paide arvamusfestivalil toetab Eesti Kultuurkapital.