Üritused

Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.

WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).

Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.

WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/

Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:

http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i

kontakt:

johan.tali@gmail.com

–––––––––––––––

Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas 

(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)

Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00

Balti Paviljoni tutvustus

Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid

Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)

Keskkonna tunnetamine

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)

Laupäev, 20 veebruar kell 11.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?

Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu

Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?

Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu.

Johan Tali

Architect

Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition

ateljee Ä OÜ

TALLINN – BERLIN

T: +372 502 9526

+49 1575 8083454

E: johan.tali@gmail.com

www.sund.rs 

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad:

Dr. Michael Renov (University of South California): “Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

Why the documentary matters? Michael Renov, professor of Critical Studies and Vice Dean for Academic Affairs from University of Southern California, author of several books about the documentary film and documentary film curator for many festivals, will be talking about the social significance of the documentary film. Dr. Renov will discuss the crucial functions served by the documentary film — preservation, persuasion, analysis and expression — with additional attention given to ethical concerns. Dr. Renov, an experienced jury member for film festivals such as Sundance, Silverdocs and many others, will also be talking about the U.S. documentary films and U.S. documentary films history.

3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

KIK kutsub kolmandat korda ülikoole osalema energia- ja ressursisäästu konkursil Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 21. veebruar.

„Kõigile neile tudengite, kes isekeskis kiruvad, et esimese kahe Negavati hooaja jooksul ei jõudnud oma nutikat energia- ja ressursisäästuideed esitada, ütlen lohutuseks, et täna algabki järjekorras kolmas Negavatt ja koos sellega võimalus oma särav idee teoks teha. Kindlasti pole tudengitel ideed otsa saanud ja võimalusi energia- ja ressursisäästuks ülikoolides jagub ka veel küllaga. Jõudu nuputamisel ja jaksu ideede esitamisel!“, ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Selle aasta Negavati konkursil on võimalus ka kõrgkoolide üleseks koostööks, ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.

Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.- 21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. 

Kahe eelneva konkursiga on tänaseks viidud ellu 6 tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastas räpast õhku rasvast ning taaskasutas jääksoojust.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Helin Sööt poole helin.soot@kik.ee.

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.

Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts

ja

sisseastumine.artun.ee

Esmaspäeval, 01.veebruaril 2016. a kell 17:00 toimub Tallinnas HOP galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 15. jaanuarist kuni 02. veebruarini 2016. a.

Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.

Näituse eelretsensendid on Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Anu Kannike (Tallinna Ülikool).

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus?

Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.

Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.

Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele.

Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.

Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.

Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

“Hüljatud maastike” valdkondadevahelises töötoas osalejad on jõudnud oma tegemistes vaheetapini ja kutsuvad huvilisi teisipäeval, 26. jaanuaril kell 17 EKA arhitektuuriosakonda (Pikk 20, 3. korrus) kuulama tudengite lühiettekandeid, kus esitletakse esialgseid vaatlus- ja uuringutulemusi.

Töötoa lõpptulemuste esitlus toimub laupäeval, 30. jaanuaril kell 14 EKA kunstiteaduse instituudis, Suur-Kloostri 11.

“Kes kardab Kopli liine?” on valdkondadevahelise seeria “Hüljatud maastikud” viies töötuba, kus osalevad arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Nende inspireerivat ruumilist keskkonda puudutavate teemadega tegelevadki üheskoos viie eriala tudengid EKAst ja TTÜst.

Töötoa juhendajad: Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).

“Hüljatud maastike” töid saab näha ka Eesti Arhitektuurimuuseumis kavandatud näitusel, kus tutvustatakse Vene-Balti laevatehast kogu selle pisut hirmuäratavas mastaapsuses ja ilus.

Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maris Veeremäe

Eesti Kunstiakadeemia

maris.veeremae@artun.ee

Juba 29-31. jaanuaril toimub Tallinnas Eesti esimene loomealade

hackathon, kus üle 100 inimese hakkavad arendama digitaalseid rakendusi

loovaladel.

Loomehäkk toob kokku IT- ja loomeinimesed ning äriarendajad, et 48 tunni

jooksul luua uusi tooteid ja teenuseid valdkondades nagu mängundus,

filmitööstus, kultuuripärand, muusika, disain, televisioon, kunst,

kirjandus ja etenduskunstid.

Loomehäkile võib tulla oma idee ja meeskonnaga, aga ka teiste

arendusmõtteid kuulama ja mõne huvitava tiimiga liituma. Meeskondi

juhendavad kodu- ja välismaised loomevaldkonna tippmentorid ja

iduettevõtluse eksperdid.

Kõik hackathoni partnerid pakuvad oma valdkonnas välja probleeme,

arenguvõimalusi või trende, mille ümber Loomehäkil osalejaid oma tooteid ja

teenuseid arendada saavad. Reede pärastlõunal esitletakse ideid,

moodustatakse meeskonnad ja asutakse mentorite juhendamisel häkkima.

Pühapäeva õhtul esitletakse tulemusi žüriile, kes valib välja parimad ja

jagab osalejatele võimsaid auhindu.

Loomehäki partnerid on Digix, IGDA, GameFounders, Eesti Digikeskus,

Creative Mobile, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti

Muusikaakadeemia, Estonian Business School, Tartu Ülikooli Viljandi

Kultuuriakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Music Estonia, PÖFF,

Eesti Filmi instituut, ERR, Brand Manual, Eesti Telekom/VUNK, Eesti Rahva

Muuseum.

Sündmusel osalemine on tudengitele tasuta. Registreerumisel tuleb kasutada

oma ülikooli sooduskoodi EKA2016 ning kohapeal esitada õppuri staatust

tõendav dokument.

Registreeri sündmusele siin https://www.amiando.com/ORFXBGMÜritusele

Täiendav info aadressil: https://www.facebook.com/events/1171478069548695/

Kontaktisik: Marek Mühlberg, marekm@tlu.ee, +372 5510204