Üritused

Teisipäeval, 19. jaanuaril 2016, kell 18.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne ja erakordne õppejõud, emeriitprofessor Leonhard Lapin oma raamatut “OLEJAD JA MINEJAD” Mälestusi ja mõtisklusi. Esitlus toimub ART SPACE galeriis, Tallinnas, Maakri 21. Kõik heasoovlikud inimesed on oodatud!

Lisaks raamatu tutvustamisele loeb autor Albert Trapeeźi erootilist luulet ja reggae muusikat esitleb kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann. Karastavad joogid ja seltskond.

Raamatu tekst käsitleb suuremal või vähemal määral alljärgnevaid isikuid: A.Trapeeź, K.Gullichsen, D.Libeskind, Valli Olli, Voldemar Lapin, Sofia Lapin, H.Üprus, P.Kondratjev, V.Makarenko, S.Runge, A.Vahtra, O.Remsu, A.Kurtna, Tõnis Vint, Toomas Viint, J.Viiding, J.Bärg, A.Kesküla, A.Tolts, Ott Arder, Arpàd Arder, H.Käo, L.Mäll, J.Liiv, T.Kaljundi, Avo Himm Looveer, Kristin Looveer, H.Shein, M.Kaare, V.Vahing, M.Berg, A.Eigi, A.Ehin, J.Arrak, M.Milius, P.Beier,E.Nool ja paljusid teisi.

Mõlgutades mälestusi, unustamata neist johtuvad mõtisklused, on autor teksti suunanud rohkem käsitletavale isikule, kui iseendale. Ka meie suurte isiksuste puhul pole raamatust loota juttu nende „saavutustest“, kuivõrd neist kui inimestest, sest elu ja looming on tegelikkuses läbipõimunud, kuigi mitte üks-ühele. Sageli see külg inimlikkusest jääb tunnustatud tegude varju, või üldse ära, nagu oleks tegemist mitte inimeste vaid loomemasinatega. Paljud, kellest kirjutatakse, on meist lahkunud ja meile jääb neid ellu taaskutsuda just tekstide läbi, mis kunstihuvilist inimest veetleksid ning viitaksid, et elu põhiväärtus on elu ise ja looming on vaid üks osa sellest, kuigi elab loojast kauem.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega, mis nüüd on juba „ajaloolised“ ning osa neist ilmub trükituna esmakordselt. Raamatu väljaandja on Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2015, 207 lk. 

24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.

Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.

Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.

Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.

Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.

EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”

Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.

Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.

“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” s​oovi​tab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.

Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee

EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.

Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.

See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!

Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:

https://www.artun.ee/x/avatuduksed/

Sündmus Facebookis

Lehekülg Facebookis

Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee

​Kooligruppidele pakume võimalust liikuda ​EKA hoonetes tudengigiidiga​. Huvi korral​ võt​ta ​ühendust ​solveig.jahnke@artun.ee .

Garage48 Design esmakordselt Eesti Kunstiakadeemias

15.-17. jaanuaril toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Garage48 koostöös interdistsiplinaarne disainihackathon Garage48 Design, mille käigus loovad EKA erinevate erialade tudengid füüsilisi prototüüpe, lahendades reaalseid vajadusi ja probleeme.

Nädalavahetuse üks eesmärke on soodustada erinevate erialade tudengite koostööd. Sel korral on ühiselt töötamas sisearhitektuuri, graafilise disaini, moedisaini, nahakunsti, keraamika ja tekstiilidisaini üliõpilased. Prototüüpide valmistamiseks on tudengitel kasutada Kunstiakadeemia töökojad.

Sisearhitektuuri osakonna juhataja ja sündmuse üks initsiaatoreid Hannes Praks: ”Tunneme üha enam, et kiirelt muutuvas maailmas ei saa ametit, eriti veel disaineri ametit, õpetada konkreetsete projektide kaudu. Näeme kooli rolli eelkõige suhtumise kujundajana. Õige pisut saame küll õpetada oskust esitada küsimusi ja leida kiirelt lahendusi. Garage48 hackathoni formaat kattub väga suures mahus ka meile südamelähedaste suhtumistega.”

Sündmus järgib Garage48 hackathoni formaati – reedel esitlevad tudengid oma ideid ning moodustatakse meeskonnad. Osalejatel algab seejärel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks prototüüp valmis saada.

Juhendajateks on oma ala spetsialistidest mentorid, teiste seas Baltika Grupi brändijuht Kaie Kaas-Ojavere, Microsoft start-up’ide suunajuht Kesk- ja Ida-Euroopas Elise Sass, graafiline disainer ja disainibüroo AKU üks omanikke Uku-Kristjan Küttis ning Garage48 ning tarkvarafirma Mooncascade asutajaliige Priit Salumaa.

Sündmuse finaal koos esitlustega žüriile toimub pühapäeval, 17. jaanuaril kell 16 EKA Kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) ning kõik huvilised on oodatud.

Garage48 Design toimumist toetab Kultuurkapital.

Finaalesitluse sündmus Facebookis

Lisateave:

Natalie Mets

Sündmuse kaaskorraldaja

Metsnatalie@gmail.com

Tel 5345 7360

Eesti Arhitektuurimuuseum andis välja raamatu, mis tutvustab siinse arhitektuuri arengut lihtsasti mõistetavas keeles ja visuaalselt kütkestaval moel. Läbivalt kakskeelne (eesti, inglise) raamat sobib lugemiseks kõigile ruumi- ja arhitektuurihuvilistele.

Arhitektuurimuuseumi uue püsinäitusega kaasnev trükis „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“ on pildirohke ja sõbralikus väikeformaadis trükis, mis käsitleb tähtsamaid lõike Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil, aga ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Raamat annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut.

Raamat jaguneb kahte ossa — Eesti arhitektuuri ajateljeks (1900–20…) ja temaatilisteks hoonetutvustusteks. Ajatelg annab lihtsa ja selge ülevaate Eesti arhitektuuri olulisematest ilmingutest 20. sajandi algusest tänapäevani. Temaatilised plokid – kultuur, ühiskond, linn, kodu, puhkus ja fantaasia – seevastu tutvustavad hooneid nende kultuurilise ja ühiskondliku rolli valguses. Valmisehitatud hoonete kõrval leiab raamatust mitmeid realiseerimata projekte ja visioone, mis ilmestavad omas ajas aktuaalseid arhitektuurseid ideid ning on põnevad vaadata veel praegugi. Arhitektuurikultuuri paremaks avamiseks on tähelepanu pööratud ka arhitektide kutseelule ja sellega seotud institutsioonide tegevusele erinevatel kümnenditel.

RAAMATUESITLUS

Raamatu esitlus toimub reedel, 8. jaanuaril 2016 kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi 25. sünnipäeva pidustuste raames Rotermanni soolalaos. Kõik huvilised on oodatud torti sööma ja uut trükist soetama, vahepalaks muusika ja sõnavõtud. Samal ajal on avatud ka muuseumi teised näitused.

***

ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri

Näituse kuraatorid ja trükise koostajad: Mait Väljas, Carl-Dag Lige (Kunstiakadeemia õppejõud)

Tekstid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Triin Ojari, Teele Jürivete

Kujundajad: Koit Randmäe, Brit Pavelson (Kunstiakadeemia õppejõud)

Tõlkijad: Adam Cullen, Tuuli Köller, A&A Lingua

Keeletoimetajad: Mari Klein, Adam Cullen

Raamat on müügis suuremates raamatupoodides ja Eesti Arhitektuurimuuseumi poes soodushinnaga 12€.

Lisainfo

Mait Väljas, teadur-kuraator, mait@arhitektuurimuuseum.ee, 5161286

Carl-Dag Lige, kuraator, carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55688395

www.arhitektuurimuuseum.ee

EKA Jõululaat 2015 toimub 19. detsembril Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 kl 11-18.  Kõik tulgu!

Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Gregor Taul (EE), Teet Suur (EE) ja Siim Preiman (EE)

Kilomeeter Skulptuuri (kms) kuulutab välja avatud konkursi 2016. aastal Rakveres toimuvale näitusele. Osalema on oodatud kõikides erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Avatud konkursi näitus toimub Rakvere linna avalikus ruumis 2016. aasta juulis.

Konkurss sulgub 23. jaanuaril 2016

Avatud konkursile kandideerivad kunstnikud on oodatud suhestuma Rakvere linna kui ajalis-ruumilise kontekstiga, valides linnamaastiku erinevate asukohtade ja olukordade hulgast endale sobivaim. Samuti on oluline silmas pidada külaliskuraator Anna Virtaneni kontseptuaalset suunda, mis on lühidalt esitatud allpool. Meie veebilehelt on kättesaadav näituseala kaart, millele joonistatud ring diameetriga 1km markeerib näituse tinglikku ulatust Rakvere linnaruumis. Nimetatud kaart on eelkõige üldine juhis, mistõttu võetakse arvesse ka töid, mis paiknevad ringist väljaspool, tingimusel, et asukoha valik on selgelt põhjendatud.

Esialgne kuraatoripositsioon:

„Kuidas läheneda võõrale linnale võõral maal? Kuidas töötada avalikus ruumis ning olla kontekstitundlik, kohaga seotud lugusid, mälestusi ja tähendusi mitte teades? Võimaliku meetodina nende küsimuste käsitlemiseks pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, läbi nii materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud. Näeme monumente läbi oma materiaalsete omaduste esindamas midagi, millelt oodatakse püsivust, hoides siiski samal ajal kümne küünega kinni millestki ajutisest.“

Anna Virtanen

Kilomeeter Skulptuuri

Kilomeeter Skulptuuri on igal aastal erineva Eesti linna avalikus ruumis toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus. Iga kahe aasta tagant võõrustab näitust paralleelselt Baltoscandali teatrifestivaliga Rakvere linn. Kms hõlmab endas külaliskuraatori poolt kureeritud näitust, millele on omakorda liidetud avaliku konkursi põhjal kokku pandud näitus. Lisaks on Kms-il ka näitustest ja üritustest koosnev kõrvalprogramm Kmx, mille koostamisel mängivad olulist rolli kontaktid lähiriikide väikelinnadega.

Ülal mainitud näituseala kaart ja täpsem informatsioon kandideerimise kohta on leitav meie kodulehelt:

http://sculpture.ee/taotle/

Küsimustega pöörduda: kilometre@sculpture.ee

Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.

Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.

Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.

Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Lisainfo:

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

kadri@ecadc.ee

56698720

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.

Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.

Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.

Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.

Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.

Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

Konkursi eelarve on 50 000€

Tegevused toimuvad aprill 2017 kuni detsember 2018

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga on hea meel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kuulutada kunstiprojektide konkurss “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.

2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.

Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?

Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon” ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?

Avatud konkursi formaat on kombineeritud rahvusvahelise kuratooriumi kokku pandud programmiga, mida saab ühendama online-platvorm, mis kajastab ja salvestab kõik suurprojekti tegevused 2017-2018. aasta lõpuni. Koostööprojekti eesmärk on vahetada rännete kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Alustada debatte rändamisest ja liikuda välja ammu elututeks kuulutatud keskustest senitundmatutele äärealadele jutustama, koguma ja vahetama lugusid visuaalkunsti meediumis. Eriti soositakse ettevõtmisi, mis on suunatud väljapoole keskustest, kus suheldakse kogukondadega, olgu see siis Tallinnas Kopli, Lasnamäe, Viljandi Paalalinn või Tartu Annelinn, Narva Kreenholm, Meenikunno raba või Pärnu Raeküla, televisioon või ajakiri.

“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.

Projektilt ootame:

1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,

2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks

3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist

4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu

5. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)

6. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).

Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:

projektikirjeldus (1-2 lk)

projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)

projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)

projekti tiimi lühitutvustus

projekti vastuvõtja kinnitus

Õiguslikud suhted:

SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.

Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.

Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.

Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).

Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)

Küsimused ja täiendav info:

Rebeka Põldsam

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht

rebeka@cca.ee

631 40 50

www.cca.ee