Üritused
06.05.2016
ARSi Avatud Ateljeed
ARS-i Avatud Ateljeede päev toimub sel reedel, 6. mail 2016 kell 17.00-21.00 (Pärnu mnt 154, Tallinn) jätkuüritusena Eesti Kunstnike Liidu samal päeval toimuvale Suurkogule.
ARS-i ateljeed avavad oma uksed külalistele juba teist korda. Sel aastal osaleb üritusel üle viiekümne kunstniku ja kollektiivi, kelle tööpaigaks on ARS. Avatud Ateljeede Päev pakub ainulaadset võimalust tutvuda ARS-is töötavate kunstnikega ning näha, kus ja kuidas teosed valmivad.
Lisaks ateljeede avatud ustele korraldab Nukufilmi Lastestuudio kell 17.30-20.00 animatsiooni töötoa ning ARS-i projektiruumis (ruum 114) toimub 19.00 Erik Alalooga ja tudengite kontsert „Conservatorium Postinstrumentum“. Ateljees 315 esineb 20.00 Killer Pain (Olivia Verev ja Robin Nõgisto).
Vaata ka: https://www.facebook.com/events/223988871311852/
Sel aastal osalevad ARS-i Avatud Ateljeede päeval nutikate tekstiilidega töötav Spell disain by Kristi Kuusk, kunstnikud Laura Kuusk ja Camille Laurelli, Marge Monko, Alisa Jakobi, moedisainer Kyllike, legendaarne portselanitöökoda ARS Portselan, ofset litograafia töökoda Ubunoir, kunstnikud Piret Rohusaar, Katrin Karu ja Fideelia-Signe Roots, rõivatootmise- ja disainistuudio Pierro, kunstnikud Varvara & Mar, nahast aksessuaare valmistavad Mokoko, Laast ja Kadi Paasik, helikunsti ja installatsioonikunstnik Erik Alalooga koos tudengitega, nahadisaini stuudio Mirgoods, käsitööna meeste jalanõusid ja aksessuaare valmistav stuudio Scheckmann bu Sille Sikmann, kunstnikud Emer Värk ja Renzo Alexander van Steenberg, animatsiooni huvikool Nukufilmi Lastestuudio, kunstnik Krista Mölder, kunstnikud Tõnu Narro, Tarvo Porroson ja Märt Vaidla, kunstnik ja illustraator Takinada ja stuudio Olga Good Dolls, keraamik Kersti karu, kübaradisaini stuudio Emma-Elfriide, ehtekunstnikud Anneli Oppar, Darja Poplitova, Triin Kukk, Mariliis Hopp ja Miikale Danieljants stuudioga Atelier Aur, rõivadisaini stuudio Margit Salk Disain, kunstnikud ja muusikud Robin Nõgisto ja Olivia Verev, kunstnik Taavi Talve, sisearhitektuuri stuudio Arro Projekt, fotokunstnik Tõnu Noorits ja keraamik Marit Leevik, tekstiilikunstnik Elna Kaasik, kunstnik Taavi Suisalu, kunstnik Arne Maasik, koreograaf Alissa Šnaider, maalikunstnik ja keraamik Kristina Kivirand ning Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti magistrandid.
EKL kavandab antud kinnistul arendustegevust eesmärgiga kujundada unikaalne keskkond, kus loomelinnaku funktsioonid on põimitud klassikalise äritegevusega ja traditsioonid innovatsiooniga. Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ARS ajalugu ulatub aastasse 1944; selle koosseisu kuulusid muuhulgas keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunsti ateljee. EKL-i nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku keskmeks on professionaalsete kunstnike stuudiod, töökojad ja galeriid; teenuste ja ressursside ristkasutus toetab efektiivsust, loomeinimeste kokkupuutes sünnivad uued tooted ja teenused. Kujutavate ja rakenduskunstnike ning disainerite kõrval on ARS-i maja asukateks loovisikud ja loomemajanduslikud ettevõtjad kõige laiemas mõttes – teiste hulgas nt arhitektuuri- ja reklaamibüroosid, IT-valdkonna ja teiste kultuurialade esindajaid.
EKL-i sooviks on kujundada ARS-ist tõmbekeskus Tallinnas ja terves Eestis – koht, kuhu inimesed teavad ja tahavad tulla kunsti kogu selle mitmekesisuses looma ning tarbima nii omandamise kui vaatamise ja nautimise mõttes. Professionaalsele tuumikule toetuvad avalikkusele suunatud hariduslikud ja meelelahutuslikud funktsioonid (koolitused, töötoad), erinevad kunsti- ja disainiteoste näituse- ja müügiformaadid, valdkondlikult seostuvad teenused (nt piltide raamimine, sisekujunduslikud teenused, kunstitarvete ja -kirjanduse müük jpm). Tänase seisuga tegutseb ARS-i territooriumil enam kui 70 kunstnikku ja loomevaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Liidu eesmärk on viimased kolm aastat olnud ja on ka edaspidi ARS “kunstile tagasi vallutada” – taastada kunagises kunstikombinaadis nüüd juba uuel moel loomemajanduslike rentnike ülekaal ja seeläbi kujundada keskkond, kus idee- ja kogemuste vahetus, teenuste ristkasutus, projektiruumid, koolitustegevus jm. loovad eeldused kaasaegse kunstilinnaku arenguks.
ARS-i Avatud Ateljeede päeva toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurikapital.
Lisainfo: Varvara Guljajeva varvarag@gmail.com, tel. 58178424
ARSi Avatud Ateljeed
Reede 06 mai, 2016
ARS-i Avatud Ateljeede päev toimub sel reedel, 6. mail 2016 kell 17.00-21.00 (Pärnu mnt 154, Tallinn) jätkuüritusena Eesti Kunstnike Liidu samal päeval toimuvale Suurkogule.
ARS-i ateljeed avavad oma uksed külalistele juba teist korda. Sel aastal osaleb üritusel üle viiekümne kunstniku ja kollektiivi, kelle tööpaigaks on ARS. Avatud Ateljeede Päev pakub ainulaadset võimalust tutvuda ARS-is töötavate kunstnikega ning näha, kus ja kuidas teosed valmivad.
Lisaks ateljeede avatud ustele korraldab Nukufilmi Lastestuudio kell 17.30-20.00 animatsiooni töötoa ning ARS-i projektiruumis (ruum 114) toimub 19.00 Erik Alalooga ja tudengite kontsert „Conservatorium Postinstrumentum“. Ateljees 315 esineb 20.00 Killer Pain (Olivia Verev ja Robin Nõgisto).
Vaata ka: https://www.facebook.com/events/223988871311852/
Sel aastal osalevad ARS-i Avatud Ateljeede päeval nutikate tekstiilidega töötav Spell disain by Kristi Kuusk, kunstnikud Laura Kuusk ja Camille Laurelli, Marge Monko, Alisa Jakobi, moedisainer Kyllike, legendaarne portselanitöökoda ARS Portselan, ofset litograafia töökoda Ubunoir, kunstnikud Piret Rohusaar, Katrin Karu ja Fideelia-Signe Roots, rõivatootmise- ja disainistuudio Pierro, kunstnikud Varvara & Mar, nahast aksessuaare valmistavad Mokoko, Laast ja Kadi Paasik, helikunsti ja installatsioonikunstnik Erik Alalooga koos tudengitega, nahadisaini stuudio Mirgoods, käsitööna meeste jalanõusid ja aksessuaare valmistav stuudio Scheckmann bu Sille Sikmann, kunstnikud Emer Värk ja Renzo Alexander van Steenberg, animatsiooni huvikool Nukufilmi Lastestuudio, kunstnik Krista Mölder, kunstnikud Tõnu Narro, Tarvo Porroson ja Märt Vaidla, kunstnik ja illustraator Takinada ja stuudio Olga Good Dolls, keraamik Kersti karu, kübaradisaini stuudio Emma-Elfriide, ehtekunstnikud Anneli Oppar, Darja Poplitova, Triin Kukk, Mariliis Hopp ja Miikale Danieljants stuudioga Atelier Aur, rõivadisaini stuudio Margit Salk Disain, kunstnikud ja muusikud Robin Nõgisto ja Olivia Verev, kunstnik Taavi Talve, sisearhitektuuri stuudio Arro Projekt, fotokunstnik Tõnu Noorits ja keraamik Marit Leevik, tekstiilikunstnik Elna Kaasik, kunstnik Taavi Suisalu, kunstnik Arne Maasik, koreograaf Alissa Šnaider, maalikunstnik ja keraamik Kristina Kivirand ning Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti magistrandid.
EKL kavandab antud kinnistul arendustegevust eesmärgiga kujundada unikaalne keskkond, kus loomelinnaku funktsioonid on põimitud klassikalise äritegevusega ja traditsioonid innovatsiooniga. Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ARS ajalugu ulatub aastasse 1944; selle koosseisu kuulusid muuhulgas keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunsti ateljee. EKL-i nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku keskmeks on professionaalsete kunstnike stuudiod, töökojad ja galeriid; teenuste ja ressursside ristkasutus toetab efektiivsust, loomeinimeste kokkupuutes sünnivad uued tooted ja teenused. Kujutavate ja rakenduskunstnike ning disainerite kõrval on ARS-i maja asukateks loovisikud ja loomemajanduslikud ettevõtjad kõige laiemas mõttes – teiste hulgas nt arhitektuuri- ja reklaamibüroosid, IT-valdkonna ja teiste kultuurialade esindajaid.
EKL-i sooviks on kujundada ARS-ist tõmbekeskus Tallinnas ja terves Eestis – koht, kuhu inimesed teavad ja tahavad tulla kunsti kogu selle mitmekesisuses looma ning tarbima nii omandamise kui vaatamise ja nautimise mõttes. Professionaalsele tuumikule toetuvad avalikkusele suunatud hariduslikud ja meelelahutuslikud funktsioonid (koolitused, töötoad), erinevad kunsti- ja disainiteoste näituse- ja müügiformaadid, valdkondlikult seostuvad teenused (nt piltide raamimine, sisekujunduslikud teenused, kunstitarvete ja -kirjanduse müük jpm). Tänase seisuga tegutseb ARS-i territooriumil enam kui 70 kunstnikku ja loomevaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Liidu eesmärk on viimased kolm aastat olnud ja on ka edaspidi ARS “kunstile tagasi vallutada” – taastada kunagises kunstikombinaadis nüüd juba uuel moel loomemajanduslike rentnike ülekaal ja seeläbi kujundada keskkond, kus idee- ja kogemuste vahetus, teenuste ristkasutus, projektiruumid, koolitustegevus jm. loovad eeldused kaasaegse kunstilinnaku arenguks.
ARS-i Avatud Ateljeede päeva toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurikapital.
Lisainfo: Varvara Guljajeva varvarag@gmail.com, tel. 58178424
17.04.2016 — 12.06.2016
Kilomeeter Skulptuuri otsib vabatahtlikke!
Kunstihuviline, anna vabatahtlikuna panus rahvusvahelise vabaõhunäituse korraldamisse!
Kilomeeter Skulptuuri (kmS) on rahvusvaheline vabaõhunäitus, mis viib kaasaegse kunsti muuseumist välja linna avalikku ruumi. Iga kahe aasta tagant toimub üritus Rakveres ning vahepealsetel aastatel võõrustavad näitust erinevad linnad üle Eesti. Näituse eesmärgiks on tutvustada kaasaegset kunsti laiemale publikule väljaspool suuremaid keskusi ning vürtsitada kohalikku elu omanäolise kultuurisündmuse korraldamisega.
Sellel suvel toimub kmS teist korda oma kodulinnas Rakveres. Vabaõhunäitus, mille juurde kuulub ka väiksematest ekspositsioonidest, ettekannetest, vestlustest, giidituuridest ja töötubadest koosnev kõrvalprogramm, toimub 2. juulist – 24. juulini. Põhinäitusel tulevad eksponeerimisele Soome kuraatori Anna Virtaneni kontseptsioonist lähtuvalt valitud teosed Eesti, Soome, Iirimaa, Taani ja Norra kunstnikelt.
Vabatahtlike peamiseks rolliks on näituse ettevalmistusnädalal abistada kunstnikke ja korraldajaid tööde ülespanekul. Näituseperioodil on põhiülesanneteks külastajate informeerimine ja juhendamine, et pakkuda kunstihuvilistele nauditavat ja meeleolukat näitusekogemust. Anname võimaluse toetada rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke oma tööde ülespaneku protsessis, saada uusi väärtuslikke kogemusi ja tutvusi kultuurivaldkonnas, veeta tegusalt aega suvises Rakveres ning muuta kvaliteetne kultuurisündmus tõeliselt meeldejäävaks nii endale kui külastajatele.
Juuni keskel toimuval vabatahtlike koolituspäeval tutvume põgusalt omavahel, räägime eelseisvast kultuurisündmusest ja selgitame täpsemalt tööülesandeid. Vabatahtliku töö sooritamise ajaline periood on paindlik, kuid vastavalt näituse toimumisajale langeb see ajavahemikku 27.06–26.07. Majutuse, toitlustuse ja transpordi tagavad korraldajad.
Huvitatutel palume täita ankeet (kmS koduleheküljel) ning saata see 12. juuniks 2016 aadressile vabatahtlik@sculpture.ee. Soovitame ankeedile lisada ka CV.
Küsimustega võib pöörduda vabatahtlike koordinaatori poole kirjutades kadri@sculpture.ee.
Kohtumiseni Rakveres!
Kilomeeter Skulptuuri otsib vabatahtlikke!
Pühapäev 17 aprill, 2016 — Pühapäev 12 juuni, 2016
Kunstihuviline, anna vabatahtlikuna panus rahvusvahelise vabaõhunäituse korraldamisse!
Kilomeeter Skulptuuri (kmS) on rahvusvaheline vabaõhunäitus, mis viib kaasaegse kunsti muuseumist välja linna avalikku ruumi. Iga kahe aasta tagant toimub üritus Rakveres ning vahepealsetel aastatel võõrustavad näitust erinevad linnad üle Eesti. Näituse eesmärgiks on tutvustada kaasaegset kunsti laiemale publikule väljaspool suuremaid keskusi ning vürtsitada kohalikku elu omanäolise kultuurisündmuse korraldamisega.
Sellel suvel toimub kmS teist korda oma kodulinnas Rakveres. Vabaõhunäitus, mille juurde kuulub ka väiksematest ekspositsioonidest, ettekannetest, vestlustest, giidituuridest ja töötubadest koosnev kõrvalprogramm, toimub 2. juulist – 24. juulini. Põhinäitusel tulevad eksponeerimisele Soome kuraatori Anna Virtaneni kontseptsioonist lähtuvalt valitud teosed Eesti, Soome, Iirimaa, Taani ja Norra kunstnikelt.
Vabatahtlike peamiseks rolliks on näituse ettevalmistusnädalal abistada kunstnikke ja korraldajaid tööde ülespanekul. Näituseperioodil on põhiülesanneteks külastajate informeerimine ja juhendamine, et pakkuda kunstihuvilistele nauditavat ja meeleolukat näitusekogemust. Anname võimaluse toetada rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke oma tööde ülespaneku protsessis, saada uusi väärtuslikke kogemusi ja tutvusi kultuurivaldkonnas, veeta tegusalt aega suvises Rakveres ning muuta kvaliteetne kultuurisündmus tõeliselt meeldejäävaks nii endale kui külastajatele.
Juuni keskel toimuval vabatahtlike koolituspäeval tutvume põgusalt omavahel, räägime eelseisvast kultuurisündmusest ja selgitame täpsemalt tööülesandeid. Vabatahtliku töö sooritamise ajaline periood on paindlik, kuid vastavalt näituse toimumisajale langeb see ajavahemikku 27.06–26.07. Majutuse, toitlustuse ja transpordi tagavad korraldajad.
Huvitatutel palume täita ankeet (kmS koduleheküljel) ning saata see 12. juuniks 2016 aadressile vabatahtlik@sculpture.ee. Soovitame ankeedile lisada ka CV.
Küsimustega võib pöörduda vabatahtlike koordinaatori poole kirjutades kadri@sculpture.ee.
Kohtumiseni Rakveres!
20.05.2016
III Mõisakunsti konverents
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
III Mõisakunsti konverents
Reede 20 mai, 2016
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
24.04.2016 — 01.07.2016
CALL FOR CONTRIBUTIONS
For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?
Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.
Deadline for papers: July 1, 2016
Target publish date: November, 2016
Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com
Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com
In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.
Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.
CALL FOR CONTRIBUTIONS
Pühapäev 24 aprill, 2016 — Reede 01 juuli, 2016
For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?
Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.
Deadline for papers: July 1, 2016
Target publish date: November, 2016
Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com
Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com
In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.
Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.
19.04.2016 — 22.06.2016
EV100 ja EKA otsivad ideekonkursiga loovlahendust Eesti tutvustamiseks välisriikides
Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.
Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav EV100 konkursi lehelt.
Lisainfo:
Jorma Sarv
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht
tel 5023343
EV100 ja EKA otsivad ideekonkursiga loovlahendust Eesti tutvustamiseks välisriikides
Teisipäev 19 aprill, 2016 — Kolmapäev 22 juuni, 2016
Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.
Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav EV100 konkursi lehelt.
Lisainfo:
Jorma Sarv
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht
tel 5023343
21.04.2016 — 24.04.2016
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) osales 21.–24. aprillil Brüsseli kunstimessil Art Brussels koos Anu Vahtraga
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) esitles Art Brussels 2016 kunstimessil Anu Vahtra kohaspetsiifilise installatsiooni 17,9° rekonstruktsiooni ja uustõlgendust. Installatsioon 17,9° valmis EKKMis algselt III Artishoki Biennaali kontekstis (kuraator Liisa Kaljula, 2012) ning teistkordselt näituse “Feeling Queezy?! / Kõhe tunne?!“ jaoks (kuraator Rebeka Põldsam, 2014).
Teos rakendab enda kasuks EKKMi kõige omapärasemat näituseruumi – 17,9-kraadise kalde all olevat estakaadi, mis juba oma olemuselt omab tugevat füüsilist kohalolu. Teos avaldub hetkel, mil vaataja satub vastamisi oma tajuga ruumist – olulisus ei peitu mitte ruumi keskel rippuval fotol kujutatu nägemises, vaid mõistmises, et teos ripub (näiliselt) ebaloomuliku nurga all. Tuues osa ülalmainitud keskkonnast 1:1 skaalas kunstimessi konteksti, võimaldame endale ja publikule kohaspetsiifilisuse edasisi tõlgendusvõimalusi ning tutvustame muuseumit selle ruumiliste iseärasuste kaudu.
Installatsiooni saatis koostöös kirjastusega Lugemik spetsiaalselt Art Brussels’i puhul välja antud trükis (kujundaja EKA graafilise disaini osakonna juhataja Indrek Sirkel), mis sisaldab EKA õppejõud, arhitektuuriajaloolase ja kriitiku Ingrid Ruudi poolt kirjutatud installatsiooni tausta avavat esseed.
Kunstimessiga paralleelselt toimus laiem Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) poolt koordineeritud Eesti kaasaegset kunsti tutvustav programm ning rahvusvahelisel kunstipublikul oli Brüsselis võimalus tutvuda mitmete varasemate Köler Prize’i nominentide ja laureaatide loominguga: Flo Kasearu ja Visible Solutions OÜ (Temnikova & Kasela galerii Art Brussels kunstimessil), Marge Monko (Ani Molnár galerii Art Brussels kunstimessil ja kirjastus Lugemik Poppositions alternatiivsel kunstimessil), Paul Kuimet (isikunäitus kaasaegse fotograafia keskuses Contretype).
Anu Vahtra on Eesti noorema põlvkonna silmapaistev kunstnik, kelle autoripositsioon seisneb kohaspetsiifilisuse ja ruumi olemusele orienteeritud problemaatikaga tegelemises ning selle loovas artikuleerimises. Tema installatsioonid, mis sageli toetuvad fotograafiale, lähtuvad ümbritsevast ruumisituatsioonist ning samas haaravad ruumi endasse, muutes selle nii teose sisuks kui vormiks. Anu Vahtra on Lugemiku kirjastuse ja raamatupoe üks asutajatest ning Köler Prize 2015 grand prix laureaat. Anu Vahtra on ka EKA graafilise disaini osakonna õppejõud.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) on isetekkeline mittetulunduslik näituseasutus, mis paigutab ennast kusagile ametlike riiklike kunstiinstitutsioonide ja artist-run-do-it-yourself projektiruumide vahealasse. See toimib kohatäitena lokaalses kultuuripoliitilises tühimikus. EKKM on ebakonventsionaalne idee kaasaegse kunsti muuseumist, mis produtseerib, näitab, kogub ja populariseerib kaasaegset kunsti, muutes samal ajal kunstivälja juurdunud toimemehhanisme, reegleid ja näituste produtseerimise meetodeid. See on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend. EKKMi asutasid 2006. aasta lõpus Anders Härm, Elin Kard, Neeme Külm ja Marco Laimre. Alates aastast 2016 juhivad EKKMi Marten Esko ja Johannes Säre, kes ühinesid muuseumiga 2011. aastal.
EKKMi osalemist Art Brussels’il toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Eesti Kultuurkapital, Draka Keila Cabels AS, Lugemik
Tänud: Dénes Farkas, Kadri Villand, Mihkel Säre, Raivo Väliste, Raivo Plado, Tanel Ats
Art Brussels 2016
Tour & Taxis
Avenue du Port 86c, Brüssel
EKKM boksis F5
Preview: 21. aprill, 11.00–17.00
Avamine: 21. aprill, 17.00–22.00
Avatud: 22.–24. aprill, 11.00–19.00
info@ekkm.ee
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) osales 21.–24. aprillil Brüsseli kunstimessil Art Brussels koos Anu Vahtraga
Neljapäev 21 aprill, 2016 — Pühapäev 24 aprill, 2016
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) esitles Art Brussels 2016 kunstimessil Anu Vahtra kohaspetsiifilise installatsiooni 17,9° rekonstruktsiooni ja uustõlgendust. Installatsioon 17,9° valmis EKKMis algselt III Artishoki Biennaali kontekstis (kuraator Liisa Kaljula, 2012) ning teistkordselt näituse “Feeling Queezy?! / Kõhe tunne?!“ jaoks (kuraator Rebeka Põldsam, 2014).
Teos rakendab enda kasuks EKKMi kõige omapärasemat näituseruumi – 17,9-kraadise kalde all olevat estakaadi, mis juba oma olemuselt omab tugevat füüsilist kohalolu. Teos avaldub hetkel, mil vaataja satub vastamisi oma tajuga ruumist – olulisus ei peitu mitte ruumi keskel rippuval fotol kujutatu nägemises, vaid mõistmises, et teos ripub (näiliselt) ebaloomuliku nurga all. Tuues osa ülalmainitud keskkonnast 1:1 skaalas kunstimessi konteksti, võimaldame endale ja publikule kohaspetsiifilisuse edasisi tõlgendusvõimalusi ning tutvustame muuseumit selle ruumiliste iseärasuste kaudu.
Installatsiooni saatis koostöös kirjastusega Lugemik spetsiaalselt Art Brussels’i puhul välja antud trükis (kujundaja EKA graafilise disaini osakonna juhataja Indrek Sirkel), mis sisaldab EKA õppejõud, arhitektuuriajaloolase ja kriitiku Ingrid Ruudi poolt kirjutatud installatsiooni tausta avavat esseed.
Kunstimessiga paralleelselt toimus laiem Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) poolt koordineeritud Eesti kaasaegset kunsti tutvustav programm ning rahvusvahelisel kunstipublikul oli Brüsselis võimalus tutvuda mitmete varasemate Köler Prize’i nominentide ja laureaatide loominguga: Flo Kasearu ja Visible Solutions OÜ (Temnikova & Kasela galerii Art Brussels kunstimessil), Marge Monko (Ani Molnár galerii Art Brussels kunstimessil ja kirjastus Lugemik Poppositions alternatiivsel kunstimessil), Paul Kuimet (isikunäitus kaasaegse fotograafia keskuses Contretype).
Anu Vahtra on Eesti noorema põlvkonna silmapaistev kunstnik, kelle autoripositsioon seisneb kohaspetsiifilisuse ja ruumi olemusele orienteeritud problemaatikaga tegelemises ning selle loovas artikuleerimises. Tema installatsioonid, mis sageli toetuvad fotograafiale, lähtuvad ümbritsevast ruumisituatsioonist ning samas haaravad ruumi endasse, muutes selle nii teose sisuks kui vormiks. Anu Vahtra on Lugemiku kirjastuse ja raamatupoe üks asutajatest ning Köler Prize 2015 grand prix laureaat. Anu Vahtra on ka EKA graafilise disaini osakonna õppejõud.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) on isetekkeline mittetulunduslik näituseasutus, mis paigutab ennast kusagile ametlike riiklike kunstiinstitutsioonide ja artist-run-do-it-yourself projektiruumide vahealasse. See toimib kohatäitena lokaalses kultuuripoliitilises tühimikus. EKKM on ebakonventsionaalne idee kaasaegse kunsti muuseumist, mis produtseerib, näitab, kogub ja populariseerib kaasaegset kunsti, muutes samal ajal kunstivälja juurdunud toimemehhanisme, reegleid ja näituste produtseerimise meetodeid. See on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend. EKKMi asutasid 2006. aasta lõpus Anders Härm, Elin Kard, Neeme Külm ja Marco Laimre. Alates aastast 2016 juhivad EKKMi Marten Esko ja Johannes Säre, kes ühinesid muuseumiga 2011. aastal.
EKKMi osalemist Art Brussels’il toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Eesti Kultuurkapital, Draka Keila Cabels AS, Lugemik
Tänud: Dénes Farkas, Kadri Villand, Mihkel Säre, Raivo Väliste, Raivo Plado, Tanel Ats
Art Brussels 2016
Tour & Taxis
Avenue du Port 86c, Brüssel
EKKM boksis F5
Preview: 21. aprill, 11.00–17.00
Avamine: 21. aprill, 17.00–22.00
Avatud: 22.–24. aprill, 11.00–19.00
info@ekkm.ee
21.04.2016 — 24.04.2016
Lugemik ja Marge Monko Brüsseli kunstimessil Poppositions
Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil Brüsselis viiendat korda toimuval alternatiivsel kunstimessil Poppositions. Messil tuleb esmaesitlusele Eesti kunstniku Marge Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning samanimeline trükis.
Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” lähtub iha konstruktsioonidest reklaamfotodel, mille stiil küll aja jooksul varieerub, ent mille semantiline tähendus on jäänud samaks. Nais- ja meesnäitleja kannavad ette erinevaid tekste 1970. ja 1980. aastate käekellade reklaamidest, mängides samas läbi ka reklaamfotodelt pärit käte kompositsioonid.
Tegemist on Monko esimese performance-teosega, mida Poppositions’il esitavad koreograafid Kathryn Vickers ja Sandy Williams, teose tehniliste lahenduste eest vastutab Isjtar. Performance’it on võimalik näha üks kord päevas. Lisaks sellele eksponeerib Monko fotoseeriat ning uut trükist. Viimane isaldab performance’i täismahus käsikirja ja käekellareklaame taasesitavaid fotosid. Raamatu on kujundanud Indrek Sirkel ning see on kolmas Lugemiku poolt välja antud Marge Monko trükis.
Lugemiku esmakordset kunstimessil osalemist kureerib Laura Toots, kelle koostatud projekti valis välja rahvusvaheline žürii. Messil osaleb kokku 25 erinevat galeriid ja projektiruumi enam kui 50 kunstnikuga 21 erinevast riigist.
Poppositions on Euroopa alternatiivsetest kunstimessidest üks eesrindlikumaid, mis tutvustab väikeseid, mitte ainult müügile keskenduvaid galeriisid ja on platvormiks värsketele kunstnikupositsioonidele. Poppositions toimub samal ajal ühe Euroopa suurima kunstimessi Art Brussels’iga, kus eksponeeritakse samuti Marge Monko teoseid Ungari galerii Ani Molnar boksis. Art Brussels messil osalevad ka Temnikova & Kasela Galerii ning EKKM.
Poppositionsi raames on La Houle’i projektiruumi poolt organiseeritud Reading Room’is väljas ka valik Lugemiku kirjastatud raamatuid. Esindatud on järgmiste kunstnike teosed: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund ja Merike Estna.
Marge Monko (s. 1976) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes töötab fotograafia, video ja installatsiooniga. Enamik tema teoseid on inspireeritud ajaloolistest kujutistest ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko on esinenud isikunäitustega galeriides Tallinnas, Helsingis ja Budapestis ning Viini moodsa kunsti muuseumis (Mumok) ja on osalenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel näitustel. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art.Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias ning 2015. aastal ISCP (International Studio & Curatorial Program) residentuuris New Yorgis.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.
Lugemiku ja Marge Monko osalemist Poppositionsil toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Outset Eesti.
Lugemik ja Marge Monko tänavad: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.
Poppositions 2016
LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brüssel
Avamine: 21. aprill 12.00–20.00
Lahtiolekuajad: 22.–23. aprill 12.00–22.00; 24. aprill 12.00–18.00
Marge Monko performance: 21.–23. aprill 18.30; 24. aprill 17.00
Pressiteate koostas Lugemik
info@lugemik.ee
Lugemik participates at Poppositions art fair with the new work by Marge Monko
Lugemik Publishing is participating at Poppositions, an alternative art fair taking place for the fifth time in Brussels during 21–24 April. Making its premiere at the fair is the performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” by the Estonian artist Marge Monko, as well as the publication of the same name.
Monko’s performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” is based on the construction of desire used in advertising photography – a genre in which stylistic means have changed over time, but its semantic meaning has always remained the same. Two actors – female and male – read sentences from different wrist watch advertisements from the 1970s and 1980s, and re-enact the compositions of hands used in these advertisements.
“Don’t Wind It Up, Turn It On” is Monko’s first performance piece which will be performed at Poppositions once a day by choreographers Kathryn Vickers and Sandy Williams, technical assistance is provided by Isjtar. The performance is accompanied by a photographic series and a publication which contains the complete script of the performance as well as the re-staged photographs of the used advertisements. The book is designed by Indrek Sirkel, and it is the third publication by Marge Monko published by Lugemik.
Lugemik’s first time participation at an art fair is curated by Laura Toots, whose project was selected by an international jury. A total of 25 exhibitors of different galleries and project spaces with more than 50 artists from 21 different countries are participating at the fair.
In addition, a selection of Lugemik’s publications will be on display during Poppositions in the Reading Room organized by La Houle project space. Books by the following artists are presented: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund and Merike Estna.
Poppositions is one of the most progressive alternative art fairs in Europe introducing non-profit initiatives next to commercial galleries and providing a platform for new artists’ positions. Poppositions will take place at the same time as Art Brussels, one of the largest art fairs in Europe, where Marge Monko’s work is also exhibited by Ani Molnar Gallery.
Marge Monko (born 1976) is an artist living and working in Tallinn, Estonia. Monko works with photography, video and installation. Most of her works have a link to historical images and are influenced by theories of psychoanalysis, feminism and visual culture. Monko has had solo exhibitions at galleries in Tallinn, Helsinki and Budapest, and in the Museum of Modern Art, Vienna (Mumok). She has participated in a number of group exhibitions in Estonia and abroad. In 2012, she was awarded the Henkel.Art.Award for Eastern and Central European artists. During 2013–2014, she took part in the studio programme at HISK (Higher Institute for Fine Arts), in Ghent, Belgium. In 2015 she was selected for a residency at ISCP (International Studio & Curatorial Program) in New York.
Lugemik is an independent publishing initiative based in Tallinn, Estonia, founded in 2010 by graphic designer Indrek Sirkel and artist Anu Vahtra. Lugemik publishes books and other printed matter, working closely together with artists, writers, designers, printers in every step of the publishing process. In 2013 Lugemik opened a bookshop on the premises of Contemporary Art Museum Estonia (EKKM) and is currently working on opening a new bookshop in collaboration with Tallinn Art Hall. In 2015 Lugemik was joined by the curator and artist Laura Toots for extended activities with artists beyond publishing projects.
Lugemik’s and Marge Monko’s participation at Poppositions is supported by: Estonian Contemporary Art Development Center, Estonian Ministry of Culture, Cultural Endowment of Estonia, European Regional Development Fund, Government Office of Estonia, Outset Estonia.
Lugemik and Marge Monko would like to thank: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.
Poppositions 2016
LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brussels
Opening: 21 April 12:00–20:00
Opening times: 22–23 April 12:00–22:00; 24 April 12:00–18:00
Marge Monko’s performance: 21–23 April 18:30; 24 April 17:00
Press release by:
Lugemik Publishing
info@lugemik.ee
Lugemik ja Marge Monko Brüsseli kunstimessil Poppositions
Neljapäev 21 aprill, 2016 — Pühapäev 24 aprill, 2016
Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil Brüsselis viiendat korda toimuval alternatiivsel kunstimessil Poppositions. Messil tuleb esmaesitlusele Eesti kunstniku Marge Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning samanimeline trükis.
Monko performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” lähtub iha konstruktsioonidest reklaamfotodel, mille stiil küll aja jooksul varieerub, ent mille semantiline tähendus on jäänud samaks. Nais- ja meesnäitleja kannavad ette erinevaid tekste 1970. ja 1980. aastate käekellade reklaamidest, mängides samas läbi ka reklaamfotodelt pärit käte kompositsioonid.
Tegemist on Monko esimese performance-teosega, mida Poppositions’il esitavad koreograafid Kathryn Vickers ja Sandy Williams, teose tehniliste lahenduste eest vastutab Isjtar. Performance’it on võimalik näha üks kord päevas. Lisaks sellele eksponeerib Monko fotoseeriat ning uut trükist. Viimane isaldab performance’i täismahus käsikirja ja käekellareklaame taasesitavaid fotosid. Raamatu on kujundanud Indrek Sirkel ning see on kolmas Lugemiku poolt välja antud Marge Monko trükis.
Lugemiku esmakordset kunstimessil osalemist kureerib Laura Toots, kelle koostatud projekti valis välja rahvusvaheline žürii. Messil osaleb kokku 25 erinevat galeriid ja projektiruumi enam kui 50 kunstnikuga 21 erinevast riigist.
Poppositions on Euroopa alternatiivsetest kunstimessidest üks eesrindlikumaid, mis tutvustab väikeseid, mitte ainult müügile keskenduvaid galeriisid ja on platvormiks värsketele kunstnikupositsioonidele. Poppositions toimub samal ajal ühe Euroopa suurima kunstimessi Art Brussels’iga, kus eksponeeritakse samuti Marge Monko teoseid Ungari galerii Ani Molnar boksis. Art Brussels messil osalevad ka Temnikova & Kasela Galerii ning EKKM.
Poppositionsi raames on La Houle’i projektiruumi poolt organiseeritud Reading Room’is väljas ka valik Lugemiku kirjastatud raamatuid. Esindatud on järgmiste kunstnike teosed: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund ja Merike Estna.
Marge Monko (s. 1976) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes töötab fotograafia, video ja installatsiooniga. Enamik tema teoseid on inspireeritud ajaloolistest kujutistest ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko on esinenud isikunäitustega galeriides Tallinnas, Helsingis ja Budapestis ning Viini moodsa kunsti muuseumis (Mumok) ja on osalenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel näitustel. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art.Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias ning 2015. aastal ISCP (International Studio & Curatorial Program) residentuuris New Yorgis.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.
Lugemiku ja Marge Monko osalemist Poppositionsil toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Outset Eesti.
Lugemik ja Marge Monko tänavad: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.
Poppositions 2016
LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brüssel
Avamine: 21. aprill 12.00–20.00
Lahtiolekuajad: 22.–23. aprill 12.00–22.00; 24. aprill 12.00–18.00
Marge Monko performance: 21.–23. aprill 18.30; 24. aprill 17.00
Pressiteate koostas Lugemik
info@lugemik.ee
Lugemik participates at Poppositions art fair with the new work by Marge Monko
Lugemik Publishing is participating at Poppositions, an alternative art fair taking place for the fifth time in Brussels during 21–24 April. Making its premiere at the fair is the performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” by the Estonian artist Marge Monko, as well as the publication of the same name.
Monko’s performance “Don’t Wind It Up, Turn It On” is based on the construction of desire used in advertising photography – a genre in which stylistic means have changed over time, but its semantic meaning has always remained the same. Two actors – female and male – read sentences from different wrist watch advertisements from the 1970s and 1980s, and re-enact the compositions of hands used in these advertisements.
“Don’t Wind It Up, Turn It On” is Monko’s first performance piece which will be performed at Poppositions once a day by choreographers Kathryn Vickers and Sandy Williams, technical assistance is provided by Isjtar. The performance is accompanied by a photographic series and a publication which contains the complete script of the performance as well as the re-staged photographs of the used advertisements. The book is designed by Indrek Sirkel, and it is the third publication by Marge Monko published by Lugemik.
Lugemik’s first time participation at an art fair is curated by Laura Toots, whose project was selected by an international jury. A total of 25 exhibitors of different galleries and project spaces with more than 50 artists from 21 different countries are participating at the fair.
In addition, a selection of Lugemik’s publications will be on display during Poppositions in the Reading Room organized by La Houle project space. Books by the following artists are presented: Tuukka Kaila, Mari Laanemets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tõnis Saadoja, Anu Vahtra, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Flo Kasearu, kadrinoormets, Anna-Stina Treumund and Merike Estna.
Poppositions is one of the most progressive alternative art fairs in Europe introducing non-profit initiatives next to commercial galleries and providing a platform for new artists’ positions. Poppositions will take place at the same time as Art Brussels, one of the largest art fairs in Europe, where Marge Monko’s work is also exhibited by Ani Molnar Gallery.
Marge Monko (born 1976) is an artist living and working in Tallinn, Estonia. Monko works with photography, video and installation. Most of her works have a link to historical images and are influenced by theories of psychoanalysis, feminism and visual culture. Monko has had solo exhibitions at galleries in Tallinn, Helsinki and Budapest, and in the Museum of Modern Art, Vienna (Mumok). She has participated in a number of group exhibitions in Estonia and abroad. In 2012, she was awarded the Henkel.Art.Award for Eastern and Central European artists. During 2013–2014, she took part in the studio programme at HISK (Higher Institute for Fine Arts), in Ghent, Belgium. In 2015 she was selected for a residency at ISCP (International Studio & Curatorial Program) in New York.
Lugemik is an independent publishing initiative based in Tallinn, Estonia, founded in 2010 by graphic designer Indrek Sirkel and artist Anu Vahtra. Lugemik publishes books and other printed matter, working closely together with artists, writers, designers, printers in every step of the publishing process. In 2013 Lugemik opened a bookshop on the premises of Contemporary Art Museum Estonia (EKKM) and is currently working on opening a new bookshop in collaboration with Tallinn Art Hall. In 2015 Lugemik was joined by the curator and artist Laura Toots for extended activities with artists beyond publishing projects.
Lugemik’s and Marge Monko’s participation at Poppositions is supported by: Estonian Contemporary Art Development Center, Estonian Ministry of Culture, Cultural Endowment of Estonia, European Regional Development Fund, Government Office of Estonia, Outset Estonia.
Lugemik and Marge Monko would like to thank: Oskar Unt, Maria Arusoo, Tom-Olaf Urb, Reimo Võsa-Tangsoo, Liisa Toots, Tiiu Parbus, Tõnis Saadoja, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe, Peeter Kuimet, Paul Kuimet, Ingel Vaikla, A&G Kaubanduse AS, Kraam artist-run space.
Poppositions 2016
LaVallée, Rue Adolphe Lavallée 39, Brussels
Opening: 21 April 12:00–20:00
Opening times: 22–23 April 12:00–22:00; 24 April 12:00–18:00
Marge Monko’s performance: 21–23 April 18:30; 24 April 17:00
Press release by:
Lugemik Publishing
info@lugemik.ee
21.04.2016 — 24.04.2016
Kirjastus Lugemik näitab Taanis Nõukogude Eesti disaini
Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil 2016 kunstiraamatute festivalil “One Thousand Books” Kopenhaagenis, Taanis. Nelja päevasel festivali raames toimub rahvusvaheline kunstiraamatute kirjastamisele ja eksponeerimisele keskenduv seminar ning avatakse näitus “Manifolds” Kunsthal Charlottenborg’is, mis jääb avatuks 15. maini.
Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”. Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis. Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.
Näitusel “Manifolds” saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist “Tuled süttivad” koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm “Tuled süttivad” (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.
Festivali “One Thousand Books” korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.
Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakdeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.
Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital, Lugemiku tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Festival “One Thousand Books”
21.–24. aprill 2016
Kunsthal Charlottenborg
Näitus “Manifolds”
23. aprill – 15. mai 2016
Kunsthal Charlottenborg
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
info@lugemik.ee
Kirjastus Lugemik näitab Taanis Nõukogude Eesti disaini
Neljapäev 21 aprill, 2016 — Pühapäev 24 aprill, 2016
Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil 2016 kunstiraamatute festivalil “One Thousand Books” Kopenhaagenis, Taanis. Nelja päevasel festivali raames toimub rahvusvaheline kunstiraamatute kirjastamisele ja eksponeerimisele keskenduv seminar ning avatakse näitus “Manifolds” Kunsthal Charlottenborg’is, mis jääb avatuks 15. maini.
Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”. Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis. Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.
Näitusel “Manifolds” saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist “Tuled süttivad” koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm “Tuled süttivad” (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.
Festivali “One Thousand Books” korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.
Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakdeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.
Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital, Lugemiku tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Festival “One Thousand Books”
21.–24. aprill 2016
Kunsthal Charlottenborg
Näitus “Manifolds”
23. aprill – 15. mai 2016
Kunsthal Charlottenborg
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
info@lugemik.ee
19.04.2016 — 22.06.2016
EV100 ja EKA otsivad ideekonkursiga loovlahendust Eesti tutvustamiseks välisriikides
Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).
10. mail kell 13.00 räägivad arhitektid, kunstnikud, urbanistid ja disainerid EKA sisearhitektuuri osakonna saalis Nunne tänav 16 installatsioonidest nii Eestis kui mujal, mis neid on inspireerinud. (Vaata üritust)
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.
Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav ev100.ee lehelt.
Lisainfo:
Jorma Sarv
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht
tel 5023343
EV100 ja EKA otsivad ideekonkursiga loovlahendust Eesti tutvustamiseks välisriikides
Teisipäev 19 aprill, 2016 — Kolmapäev 22 juuni, 2016
Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutavad välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. Ideekonkursi tähtaeg on 22. juuni.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. “Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad,” selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid – hea tõendusmaterjal sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval, mis on aastal 2018 kavas Eesti tutvustamiseks korraldada, programmi kaasata loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. “See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma,” ütles Sarv.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa (žürii esimees), EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot- ideekonkursi võitjat tasutatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).
10. mail kell 13.00 räägivad arhitektid, kunstnikud, urbanistid ja disainerid EKA sisearhitektuuri osakonna saalis Nunne tänav 16 installatsioonidest nii Eestis kui mujal, mis neid on inspireerinud. (Vaata üritust)
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.
Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav ev100.ee lehelt.
Lisainfo:
Jorma Sarv
EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi juht
tel 5023343
24.04.2016
Kadrioru ranna kaitseks!
Head EKA tudengid ja töötajad!
Järgmisel nädalavahetusel, 24. aprillil algusega kl 13.00 korraldab EKA õppejõud ja arhitekt Veronika Valk Russalka juures mereääre festivali stiilis meeleavalduse Reidi tee praeguse eskiisprojekti vastu. Meeleavaldusele kutsutakse kõiki eesmärki toetavaid EKA tudengeid ja töötajaid. Levitage sõna!
—-
Esmaspäeval toimus kultuurikatlas Reidi tee eskiisprojekti avalik arutelu, kus toimus tuline arutelu. Järelkaja http://epl.delfi.ee/news/eesti/reidi-tee-planeeringu-arutelu-ehk-vaidlus-autode-ja-inimeste-vahel?id=74205515.
Eesmärkidest:
1) tee mõõtmete vähendamine (1+1 sõidurada või tee vähemalt osaliselt maa alla viimine, nii et säilib loomulik ühendus Kadrioru pargi ja rannaääre vahel ja et Lasnamäelt jalgrattaga tulles pääseks ikka mereäärde ka);
2) tee asendi korrigeerimine (et mere ääres oleks jalutajale rohkem ruumi, näiteks säiliks liivarand);
3) projekti läbitöötamine jalakäijate ja ratturite seisukohast ning parendamine nii, et toimiks jagatud linnaruumi põhimõte.
Suured ja üldisemad soovid:
1) et linn hakkaks täide viima kontseptsiooni linna merele avamisest, mitte ei suleks seda iga projektiga aina rohkem;
2) et kaasamine ja jagatud ruumi põhimõte tuleks sõnadest tegudesse;
3) et linna ei planeeritaks autokeskselt, vaid nii, et linnaruum on inimsõbralik ja kvaliteetne;
4) kogu kesklinna liikuvuse ja liikluskorralduse analüüside läbiviimine, nii et lisaks autoliiklusele on käsitletud ka jalakäijad, jalgratturid jt. See on alus liigse autokesksuse vältimisel ja parema linnaruumi tekkel kogu kesklinnas ja sellega külgneval rannaalal tervikuna: Reidi tee ei ole ainus juhtum, mis sellisest terviknägemusest võidaks;
5) Reidi tee maastikuarhitektuuri võistluse läbiviimine, et linnaruumi ruumiline kvaliteet oleks tervikuna läbimõeldud – see tõstab ka külgnevate kinnisvaraarenduste ja ettevõtluskeskkonna väärtust, kui nende naabriks on inimsõbralik ja äge avalik ruum;
6) teedeehituses protsent maastikuarhitektuurile, nii nagu kunstiteoste tellimise seadusega on meil ette nähtud, et ühiskondlike hoonete ehitusel läheb eelarvest osa kunstile. Teedeehituses on läbivalt vaja kaasata maastikuarhitekte, sest tulemus peaks andma midagi ju kogu asumile. Nn “protsendiseadus” peaks rakenduma peale avalike hoonete ka linnaruumi- ja taristuprojektidele, nii nagu see on näiteks Rootsis ja Austrias. Linnaruumilahenduste osas võib näitena tuua Barcelona, kus tänavaruumi ei peeta vaid transpordikoridoriks, vaid eelkõige suhtlusruumiks ja kus kunstiteostel on linnaruumikultuuris oluline koht. Seejuures peetakse silmas, et monumendid ei teeks linnast muuseum, vaid et teosed oleksid värsked. Sageli tellitakse need ka väljastpoolt, mitte ainult Kataloonia või Hispaania kunstnikelt;
7) protsendiseadus ei peaks kehtima mitte ainult riigile, vaid ka omavalitsustele, samuti erasektorile. See on keskkonna väärtustamise küsimus laiemalt. See annaks linnaarhitektile väga hea tööriista, kuidas linnakeskkonda paremaks teha. Rakvere on hea näide, kuidas investeeringud linnaruumi on linna kuvandit ja ärivõimekust tõstnud. Sellised investeeringud – kui need on selged ja läbimõeldud – on investeeringud ja mitte kulud, sest hoiavad kohalikku identiteeti püsti. Ja arendavad kohalikku identiteeti välja, edasi.
Küsimuste korral kirjutage:
Veronika Valk
veronika.valk@artun.ee
Kadrioru ranna kaitseks!
Pühapäev 24 aprill, 2016
Head EKA tudengid ja töötajad!
Järgmisel nädalavahetusel, 24. aprillil algusega kl 13.00 korraldab EKA õppejõud ja arhitekt Veronika Valk Russalka juures mereääre festivali stiilis meeleavalduse Reidi tee praeguse eskiisprojekti vastu. Meeleavaldusele kutsutakse kõiki eesmärki toetavaid EKA tudengeid ja töötajaid. Levitage sõna!
—-
Esmaspäeval toimus kultuurikatlas Reidi tee eskiisprojekti avalik arutelu, kus toimus tuline arutelu. Järelkaja http://epl.delfi.ee/news/eesti/reidi-tee-planeeringu-arutelu-ehk-vaidlus-autode-ja-inimeste-vahel?id=74205515.
Eesmärkidest:
1) tee mõõtmete vähendamine (1+1 sõidurada või tee vähemalt osaliselt maa alla viimine, nii et säilib loomulik ühendus Kadrioru pargi ja rannaääre vahel ja et Lasnamäelt jalgrattaga tulles pääseks ikka mereäärde ka);
2) tee asendi korrigeerimine (et mere ääres oleks jalutajale rohkem ruumi, näiteks säiliks liivarand);
3) projekti läbitöötamine jalakäijate ja ratturite seisukohast ning parendamine nii, et toimiks jagatud linnaruumi põhimõte.
Suured ja üldisemad soovid:
1) et linn hakkaks täide viima kontseptsiooni linna merele avamisest, mitte ei suleks seda iga projektiga aina rohkem;
2) et kaasamine ja jagatud ruumi põhimõte tuleks sõnadest tegudesse;
3) et linna ei planeeritaks autokeskselt, vaid nii, et linnaruum on inimsõbralik ja kvaliteetne;
4) kogu kesklinna liikuvuse ja liikluskorralduse analüüside läbiviimine, nii et lisaks autoliiklusele on käsitletud ka jalakäijad, jalgratturid jt. See on alus liigse autokesksuse vältimisel ja parema linnaruumi tekkel kogu kesklinnas ja sellega külgneval rannaalal tervikuna: Reidi tee ei ole ainus juhtum, mis sellisest terviknägemusest võidaks;
5) Reidi tee maastikuarhitektuuri võistluse läbiviimine, et linnaruumi ruumiline kvaliteet oleks tervikuna läbimõeldud – see tõstab ka külgnevate kinnisvaraarenduste ja ettevõtluskeskkonna väärtust, kui nende naabriks on inimsõbralik ja äge avalik ruum;
6) teedeehituses protsent maastikuarhitektuurile, nii nagu kunstiteoste tellimise seadusega on meil ette nähtud, et ühiskondlike hoonete ehitusel läheb eelarvest osa kunstile. Teedeehituses on läbivalt vaja kaasata maastikuarhitekte, sest tulemus peaks andma midagi ju kogu asumile. Nn “protsendiseadus” peaks rakenduma peale avalike hoonete ka linnaruumi- ja taristuprojektidele, nii nagu see on näiteks Rootsis ja Austrias. Linnaruumilahenduste osas võib näitena tuua Barcelona, kus tänavaruumi ei peeta vaid transpordikoridoriks, vaid eelkõige suhtlusruumiks ja kus kunstiteostel on linnaruumikultuuris oluline koht. Seejuures peetakse silmas, et monumendid ei teeks linnast muuseum, vaid et teosed oleksid värsked. Sageli tellitakse need ka väljastpoolt, mitte ainult Kataloonia või Hispaania kunstnikelt;
7) protsendiseadus ei peaks kehtima mitte ainult riigile, vaid ka omavalitsustele, samuti erasektorile. See on keskkonna väärtustamise küsimus laiemalt. See annaks linnaarhitektile väga hea tööriista, kuidas linnakeskkonda paremaks teha. Rakvere on hea näide, kuidas investeeringud linnaruumi on linna kuvandit ja ärivõimekust tõstnud. Sellised investeeringud – kui need on selged ja läbimõeldud – on investeeringud ja mitte kulud, sest hoiavad kohalikku identiteeti püsti. Ja arendavad kohalikku identiteeti välja, edasi.
Küsimuste korral kirjutage:
Veronika Valk
veronika.valk@artun.ee