Üritused
22.03.2016
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Teisipäev 22 märts, 2016
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
12.03.2016
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Laupäev 12 märts, 2016
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
09.03.2016
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Kolmapäev 09 märts, 2016
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
08.03.2016 — 12.03.2016
Eesti ainuke feministlik festival LadyFest Tallinn toimub 8.–12. märtsil juba kuuendat korda.
LFT on korraga nii feministlik liikumine kui ka sündmus. LFT on sõltumatu mittetulunduslik DIY (tee-seda-ise) algatus, mis loob keskkonna, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis ning rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Viiel päeval toimuvad näituse avamine, töötoad, manifestide lugemine, vaba lava üritus Lipsünk ja kontsert/pidu. LadyFesti selle aasta teema on pagulasdebatt. LFT soovib kaasa rääkida ülemaailmselt olulises debatis, mis on seotud pagulastega ja varjupaigataotlejatega. Eesti ühiskonda lõhestav debatt vajab juba ammu lisaks probleemi teadvustamisele tegevuskava. LadyFest osaleb selles arutelus kasutades sotsiaalse aktivismi vormi ning kaasates loomingulisi eneseväljendusvahendeid.
LadyFesti tiim käis novembrist kuni veebruarini Vao Keskuses tegemas kunstitunde seal elavatele pagulastele ja varjupaigataotlejatele. Selle töö protsess ja tulemused on väljas näitusel “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”, mis avatakse 8. märtsil kell 18.00 Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154). Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.
9. märtsil kell 16.00 toimub manifestide lugemise õhtu “Manifest! Manifesto! Манифест!”. Ladyfesti raamatukogus ARS-i projektiruumis (Pärnu mnt 154) on valik feministlikke ja queer manifeste, S.C.U.M. Society for Cutting Up Men (1967) manifestist, mille kirjutas Valerie Solanas S.C.U.B. Society for Cuttting Up Boxes (2002) manifestini, mille kirjutas Rhani Lee Remedes. Tule vali oma lemmik ja loe avatud mikrofoni! Või kirjuta oma feministlik manifest, saada see meiliaadressile ladyfesttallinn@gmail.com, LadyFesti tiim lisab selle feministlikku raamatukokku ja loe ise või loeb selle keegi ette!
Oluline koht on töötubadel, mida on sel aastal neli: “Ristteed Eesti feminismis”, “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” ja tantsutöötuba “No Shade”.
Töötubadesse registreerimise kohta vaata täpsemalt kavast.
10. märtsil näitame filme Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis: Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), Lana Lin Stranger Baby (1995), Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), Heiny Srour Leila And The Wolves (1984).
10. märtsi õhtul toimub ka Lipsünk vaba lava: võimalus esineda lipsüngiga vabal laval enda valitud loo järgi. Osalema on oodatud kõik! Nii ette teatades meiliaadressil ladyfesttallinn@gmail.com kui ka kohapeal spontaanselt. Võta enda track kaasa!
LadyFesti kontsert-pidu toimub 11. märtsil ARSi projektiruumis. Esinevad Sadie Lee (UK), Xana (UK), + 1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova. Küsige baarist kokteile “She’s beautiful, when She’s Angry” ja “The Future is Female”!
Jaanuar–märts 2016 toimus artist-run space’is Kraamis Ladyfest Tallinn 2016 satelliitprogramm. Sini Andersoni The Punk Singer. A Film about Kathleen Hanna, külalisena ajakirjanik Greete Kõrvits, kes rääkis 1990ndate Riot Grrrl-liikumisest; Eesti-austraalia taustaga singer-songwriter Tri Dextrose’i kontsert. Näitasime Joey Boinki dokumentaalfilmi Burden of peace (2015), feministliku käsitöö töötoad ja Yasmin Fedda film Queens of Syria (2015).
Viimase üritusena sellest sarjast on tulemas näitus “Poliitiline kleit”, mis avatakse 1. mail. Satelliitprogrammi on kokku pannud kunstnikud Killu Sukmit ja Minna Hint.
Ootame festivalile kõiki, kes tahavad ehitada võrdsemat ühiskonda kõigile!
LadyFest 2016 korraldustiim: Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit, Anna-Stina Treumund
Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstnike Liit, Rundum artist-run space, Kraam.
LadyFest Tallinn 2016 korraldamist saab kuni 11. märtsini toetada Hooandjas: http://www.hooandja.ee/projekt/ladyfest-tallinn-2016
Lisainfo
Koduleht: www.ladyfest.ee
Facebook: www.facebook.com/ladyfesttln
Kontakt:
ladyfesttallinn@gmail.com
KAVA
Teisipäev 08.03
18.00 Näituse “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis” avamine Rundum artist-run space’is.
Kolmapäev 09.03
16.00 MANIFEST! MANIFESTO! МАНИФЕСТ!
Manifestide lugemine ARSi projektiruumis.
18.00–20.30 Töötuba “Ristteed Eesti feminismis” Rundum artist-run space’is, moderaatorid Kadri Aavik, Dagmar Kase, Airi Triisberg. Registreerumine (kuni 07.03): ristteed@gmail.com.
20.00 Film Sophie Deraspe A Gay Girl In Damascus: The Amina Profile (2015) ARSi projektiruumis.
Neljapäev 10.03
18.00 Tantsutöötuba No Shade, juhendab Carmel Köster (Twisted Dance Company) ARSi projektiruumis. Oodatud on kõik huvilised!
20.00 Filmid Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis:
Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), 38 min
Lana Lin Stranger Baby (1995), 14 min
Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), 20 min
Heiny Srour Leila And The Wolves (1984), 1.30 min
20.30–22.00 Töötuba “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, juhendaja Maari Põim. Töötuppa registreerumine: ladyfesttallinn@gmail.com.
22.00 LIPSÜNK (vol 3) vaba lava ARSi projektiruumis.
Reede 11.03
20.00 LADYFESTI PIDU ARSi projektiruumis.
Sadie Lee (UK), Xana (UK), +1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova.
Pilet 5.-
Laupäev 12.03
16.00 Töötuba “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” juhendaja Anna Libahunt. Registreerumine: anna@libahunt.ee
18.00 Filmiõhtu
LADYFEST SOOVITAB:
Neljapäev 10.03
17.00 Signe-Fideelia Rootsi ja Tiina Kirsi artist-talk Tallinna Linnagaleriis.
26.02–27.03.2016 on avatud Fideelia-Signe Rootsi näitus “Palju õnne naistepäevaks!” Tallinna Linnagaleriis.
Teisipäev
16.03 Helena Keskküla ja Art Nõukase näituse avamine Hobusepea Galeriis.
Näitus jääb avatuks kuni 04.04.
Pühapäev 01.05
00.00 Näituse “Poliitiline kleit” avamine artist-run space’is Kraam, aadressil Ülase 16 / Madara 22. Näitus jääb avatuks kuni 05.06.
2016 aasta suvel on tulemas ka Ladyfesti suvekool!
Eesti ainuke feministlik festival LadyFest Tallinn toimub 8.–12. märtsil juba kuuendat korda.
Teisipäev 08 märts, 2016 — Laupäev 12 märts, 2016
LFT on korraga nii feministlik liikumine kui ka sündmus. LFT on sõltumatu mittetulunduslik DIY (tee-seda-ise) algatus, mis loob keskkonna, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis ning rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Viiel päeval toimuvad näituse avamine, töötoad, manifestide lugemine, vaba lava üritus Lipsünk ja kontsert/pidu. LadyFesti selle aasta teema on pagulasdebatt. LFT soovib kaasa rääkida ülemaailmselt olulises debatis, mis on seotud pagulastega ja varjupaigataotlejatega. Eesti ühiskonda lõhestav debatt vajab juba ammu lisaks probleemi teadvustamisele tegevuskava. LadyFest osaleb selles arutelus kasutades sotsiaalse aktivismi vormi ning kaasates loomingulisi eneseväljendusvahendeid.
LadyFesti tiim käis novembrist kuni veebruarini Vao Keskuses tegemas kunstitunde seal elavatele pagulastele ja varjupaigataotlejatele. Selle töö protsess ja tulemused on väljas näitusel “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”, mis avatakse 8. märtsil kell 18.00 Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154). Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.
9. märtsil kell 16.00 toimub manifestide lugemise õhtu “Manifest! Manifesto! Манифест!”. Ladyfesti raamatukogus ARS-i projektiruumis (Pärnu mnt 154) on valik feministlikke ja queer manifeste, S.C.U.M. Society for Cutting Up Men (1967) manifestist, mille kirjutas Valerie Solanas S.C.U.B. Society for Cuttting Up Boxes (2002) manifestini, mille kirjutas Rhani Lee Remedes. Tule vali oma lemmik ja loe avatud mikrofoni! Või kirjuta oma feministlik manifest, saada see meiliaadressile ladyfesttallinn@gmail.com, LadyFesti tiim lisab selle feministlikku raamatukokku ja loe ise või loeb selle keegi ette!
Oluline koht on töötubadel, mida on sel aastal neli: “Ristteed Eesti feminismis”, “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” ja tantsutöötuba “No Shade”.
Töötubadesse registreerimise kohta vaata täpsemalt kavast.
10. märtsil näitame filme Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis: Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), Lana Lin Stranger Baby (1995), Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), Heiny Srour Leila And The Wolves (1984).
10. märtsi õhtul toimub ka Lipsünk vaba lava: võimalus esineda lipsüngiga vabal laval enda valitud loo järgi. Osalema on oodatud kõik! Nii ette teatades meiliaadressil ladyfesttallinn@gmail.com kui ka kohapeal spontaanselt. Võta enda track kaasa!
LadyFesti kontsert-pidu toimub 11. märtsil ARSi projektiruumis. Esinevad Sadie Lee (UK), Xana (UK), + 1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova. Küsige baarist kokteile “She’s beautiful, when She’s Angry” ja “The Future is Female”!
Jaanuar–märts 2016 toimus artist-run space’is Kraamis Ladyfest Tallinn 2016 satelliitprogramm. Sini Andersoni The Punk Singer. A Film about Kathleen Hanna, külalisena ajakirjanik Greete Kõrvits, kes rääkis 1990ndate Riot Grrrl-liikumisest; Eesti-austraalia taustaga singer-songwriter Tri Dextrose’i kontsert. Näitasime Joey Boinki dokumentaalfilmi Burden of peace (2015), feministliku käsitöö töötoad ja Yasmin Fedda film Queens of Syria (2015).
Viimase üritusena sellest sarjast on tulemas näitus “Poliitiline kleit”, mis avatakse 1. mail. Satelliitprogrammi on kokku pannud kunstnikud Killu Sukmit ja Minna Hint.
Ootame festivalile kõiki, kes tahavad ehitada võrdsemat ühiskonda kõigile!
LadyFest 2016 korraldustiim: Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit, Anna-Stina Treumund
Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstnike Liit, Rundum artist-run space, Kraam.
LadyFest Tallinn 2016 korraldamist saab kuni 11. märtsini toetada Hooandjas: http://www.hooandja.ee/projekt/ladyfest-tallinn-2016
Lisainfo
Koduleht: www.ladyfest.ee
Facebook: www.facebook.com/ladyfesttln
Kontakt:
ladyfesttallinn@gmail.com
KAVA
Teisipäev 08.03
18.00 Näituse “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis” avamine Rundum artist-run space’is.
Kolmapäev 09.03
16.00 MANIFEST! MANIFESTO! МАНИФЕСТ!
Manifestide lugemine ARSi projektiruumis.
18.00–20.30 Töötuba “Ristteed Eesti feminismis” Rundum artist-run space’is, moderaatorid Kadri Aavik, Dagmar Kase, Airi Triisberg. Registreerumine (kuni 07.03): ristteed@gmail.com.
20.00 Film Sophie Deraspe A Gay Girl In Damascus: The Amina Profile (2015) ARSi projektiruumis.
Neljapäev 10.03
18.00 Tantsutöötuba No Shade, juhendab Carmel Köster (Twisted Dance Company) ARSi projektiruumis. Oodatud on kõik huvilised!
20.00 Filmid Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis:
Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), 38 min
Lana Lin Stranger Baby (1995), 14 min
Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), 20 min
Heiny Srour Leila And The Wolves (1984), 1.30 min
20.30–22.00 Töötuba “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, juhendaja Maari Põim. Töötuppa registreerumine: ladyfesttallinn@gmail.com.
22.00 LIPSÜNK (vol 3) vaba lava ARSi projektiruumis.
Reede 11.03
20.00 LADYFESTI PIDU ARSi projektiruumis.
Sadie Lee (UK), Xana (UK), +1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova.
Pilet 5.-
Laupäev 12.03
16.00 Töötuba “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” juhendaja Anna Libahunt. Registreerumine: anna@libahunt.ee
18.00 Filmiõhtu
LADYFEST SOOVITAB:
Neljapäev 10.03
17.00 Signe-Fideelia Rootsi ja Tiina Kirsi artist-talk Tallinna Linnagaleriis.
26.02–27.03.2016 on avatud Fideelia-Signe Rootsi näitus “Palju õnne naistepäevaks!” Tallinna Linnagaleriis.
Teisipäev
16.03 Helena Keskküla ja Art Nõukase näituse avamine Hobusepea Galeriis.
Näitus jääb avatuks kuni 04.04.
Pühapäev 01.05
00.00 Näituse “Poliitiline kleit” avamine artist-run space’is Kraam, aadressil Ülase 16 / Madara 22. Näitus jääb avatuks kuni 05.06.
2016 aasta suvel on tulemas ka Ladyfesti suvekool!
07.03.2016 — 17.03.2016
ERKI Moeshow koondub sel aastal alternatiivse riigivõimu alla – esita oma idee!
Kätte on jõudnud aeg, mil ERKI asub moeterritooriumit kaardistama ja riigikorda looma. Seadus-moeloomes osalema on oodatud kõik ambitsioonikate ideedega noored disainerid, kel südikust end läbi loomingu väljendada. ERKI ehk Eternal Republic of Kind Individuals ootab kavandeid 7. märtsist kuni 17. märtsi kella 16.00-ni.
ERKI Moeshow toimub tänavu juba 29. korda. Selleaastane, juubelile lähenev ERKI pöörab kõigepealt pilgud väljapoole. Ja seejärel peeglisse. Käesoleval ajahetkel katsetatakse kõikjal nii riikidevahelisi kui ka inimlikkuse piire, külvatakse ebavõrdsust, pinget ja viha. Sel aastal emigreerume kõrgemale ja kaugemale reaalsest olukorrast praeguses maailmas. ERKI – Eternal Republic of Kind Individuals. “See on alternatiiv praegusele ühiskonnale, kus toimub vabatahtlik allumine diktatuurile, mis ei ahelda,” selgitab tänavuse kontseptsiooni tagamaid Elo Meier, üks ERKI peakorraldajatest. Kui eelmisel aastal oli ERKI teel, siis nüüd oleme kohal, et jääda. ERKI kui ETERNAL, igavesti püsiv, ühiskonnakriitiline ning erakordne.
Üritusega on igal aastal seotud ligi 25 erinevat kollektsiooni, tudengid nii Eestist kui ka välisriikidest. Lavale jõuab keskeltläbi 200 modelli ning publikuhulk on küündinud viimastel aastatel kuni 1500 inimeseni. ERKI lavalt on oma karjäärile hoo sisse saanud mitmed tänased Eesti moedisaini tipptegijad nagu Reet Aus, Aivar “Antonio” Lätt ja Lilli Jahilo.
ERKI Moeshow toimub sel aastal 21. mail. Kavandite esitamine algab 7. märtsil ning läheb lukku 17. märtsil kell 16.00.
Vaata uut treilerit siit:
Elo Meier
Projektijuht
Tel: 53544548
E-mail: elomeier.ee@gmail.com
ERKI Moeshow koondub sel aastal alternatiivse riigivõimu alla – esita oma idee!
Esmaspäev 07 märts, 2016 — Neljapäev 17 märts, 2016
Kätte on jõudnud aeg, mil ERKI asub moeterritooriumit kaardistama ja riigikorda looma. Seadus-moeloomes osalema on oodatud kõik ambitsioonikate ideedega noored disainerid, kel südikust end läbi loomingu väljendada. ERKI ehk Eternal Republic of Kind Individuals ootab kavandeid 7. märtsist kuni 17. märtsi kella 16.00-ni.
ERKI Moeshow toimub tänavu juba 29. korda. Selleaastane, juubelile lähenev ERKI pöörab kõigepealt pilgud väljapoole. Ja seejärel peeglisse. Käesoleval ajahetkel katsetatakse kõikjal nii riikidevahelisi kui ka inimlikkuse piire, külvatakse ebavõrdsust, pinget ja viha. Sel aastal emigreerume kõrgemale ja kaugemale reaalsest olukorrast praeguses maailmas. ERKI – Eternal Republic of Kind Individuals. “See on alternatiiv praegusele ühiskonnale, kus toimub vabatahtlik allumine diktatuurile, mis ei ahelda,” selgitab tänavuse kontseptsiooni tagamaid Elo Meier, üks ERKI peakorraldajatest. Kui eelmisel aastal oli ERKI teel, siis nüüd oleme kohal, et jääda. ERKI kui ETERNAL, igavesti püsiv, ühiskonnakriitiline ning erakordne.
Üritusega on igal aastal seotud ligi 25 erinevat kollektsiooni, tudengid nii Eestist kui ka välisriikidest. Lavale jõuab keskeltläbi 200 modelli ning publikuhulk on küündinud viimastel aastatel kuni 1500 inimeseni. ERKI lavalt on oma karjäärile hoo sisse saanud mitmed tänased Eesti moedisaini tipptegijad nagu Reet Aus, Aivar “Antonio” Lätt ja Lilli Jahilo.
ERKI Moeshow toimub sel aastal 21. mail. Kavandite esitamine algab 7. märtsil ning läheb lukku 17. märtsil kell 16.00.
Vaata uut treilerit siit:
Elo Meier
Projektijuht
Tel: 53544548
E-mail: elomeier.ee@gmail.com
05.03.2016
Haip-haip-hurraa! Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! esitlus 05.03.16
5. märtsil kell 18.00 esitletakse Tallinna Kultuurikatla korstnas värsket kunstiprojekt/ajakirja Uus Number!, mis võtab mänguliselt fookusesse kaasaegse kunsti ja kultuuri kommunikeerimise. Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! on sümboolne järg 2014. aastal avaldatud ajakirjale Uus Materjal.
Kunstiprojekt/ajakirja Uus Number! teemaks on kommunikatsioon → Haip → POPULISM kaasaegses kunstis ja kultuuris. Kuidas viia kaasaegset kunsti publikuni? Kuidas kommunikeerida kultuuri, mis seisab vastu enda kaubastamisele? Kus on piir kunsti konteksti arvestava kommunikatsiooni ja turuloogikast lähtuva ülehaipimise vahel? Kui palju on kunstil õigus kommunikatsiooniga manipuleerida?
Uus Number! on mitmekesine kogumik kultuuri- ja kunstiekspertide sissevaateid kultuuri ja kunsti kommunikatsiooni. Luubi all on ka kohalike kunstiinstitutsioonide tegevus ning panus kunsti populariseerimisse. Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! ilmub eesti ja inglise keeles, tiraažiga 222, ainult offline’is. Uus Number! jätkab eksperimenteerimist sisu ja vormi omavahelise suhtega ning mängib võrdselt ajakirjanduslike ja kunstiliste võtetega.
Kunstiprojekt/ajakirja identiteet ja formaat muutub iga numbriga, funktsioneerides kui omaette kunstiobjekt, mis taasleiutab iga numbriga teema, sisu, vormi, nime ja töömeetodid. Projekti annab välja MTÜ Uus Materjal kolleegium, kuhu kuuluvad käesoleva projekti raames: Madli Ehasalu, Marten Esko, Viktor Gurov, Eva-Erle Lilleaed, Evelyn Raudsepp, Brigita Reinert, Eda Tuulberg.
Kontakt:
Evelyn Raudsepp
+372 58042154
Facebook/uusmaterjal
Haip-haip-hurraa! Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! esitlus 05.03.16
Laupäev 05 märts, 2016
5. märtsil kell 18.00 esitletakse Tallinna Kultuurikatla korstnas värsket kunstiprojekt/ajakirja Uus Number!, mis võtab mänguliselt fookusesse kaasaegse kunsti ja kultuuri kommunikeerimise. Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! on sümboolne järg 2014. aastal avaldatud ajakirjale Uus Materjal.
Kunstiprojekt/ajakirja Uus Number! teemaks on kommunikatsioon → Haip → POPULISM kaasaegses kunstis ja kultuuris. Kuidas viia kaasaegset kunsti publikuni? Kuidas kommunikeerida kultuuri, mis seisab vastu enda kaubastamisele? Kus on piir kunsti konteksti arvestava kommunikatsiooni ja turuloogikast lähtuva ülehaipimise vahel? Kui palju on kunstil õigus kommunikatsiooniga manipuleerida?
Uus Number! on mitmekesine kogumik kultuuri- ja kunstiekspertide sissevaateid kultuuri ja kunsti kommunikatsiooni. Luubi all on ka kohalike kunstiinstitutsioonide tegevus ning panus kunsti populariseerimisse. Kunstiprojekt/ajakiri Uus Number! ilmub eesti ja inglise keeles, tiraažiga 222, ainult offline’is. Uus Number! jätkab eksperimenteerimist sisu ja vormi omavahelise suhtega ning mängib võrdselt ajakirjanduslike ja kunstiliste võtetega.
Kunstiprojekt/ajakirja identiteet ja formaat muutub iga numbriga, funktsioneerides kui omaette kunstiobjekt, mis taasleiutab iga numbriga teema, sisu, vormi, nime ja töömeetodid. Projekti annab välja MTÜ Uus Materjal kolleegium, kuhu kuuluvad käesoleva projekti raames: Madli Ehasalu, Marten Esko, Viktor Gurov, Eva-Erle Lilleaed, Evelyn Raudsepp, Brigita Reinert, Eda Tuulberg.
Kontakt:
Evelyn Raudsepp
+372 58042154
Facebook/uusmaterjal
02.07.2016 — 24.07.2016
Skulptuurikilomeetrile pääsesid osalema mitmed EKA õppejõud, tudengid ja vilistlased
Kilomeeter Skulptuuri
Rakvere
2. juuli – 24. juuli 2016
Kuraator: Anna Virtanen (FI)
Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Teet Suur (EE), Siim Preiman (EE)
Kilomeeter Skulptuuri organiseerijatel ning külaliskuraator Anna Virtanenil on rõõm teatavaks teha 2016. aasta peanäitusest osa võtvad kunstnikud.
Pärast kunstnikega peetud vestlusi ning avatud konkursi valimisprotsessi, on näituse kureerimise eest vastutav tiim eesotsas Helsingist pärit külaliskuraator Anna Virtaneniga ja kmS-i projektijuhi Siim Preimaniga välja valinud 14 kunstnikku, kelle looming moodustab tänavuse Kilomeeter Skulptuuri põhinäituse Rakveres.
Näitusel, mis mängib ideega monumentidest kui nähtavatest ja nähtamatutest, aktiivsetest ja mitteaktiivsetest elementidest avalikus ruumis, on esindatud järgnevate kunstnike teosed:
Carl Giffney (IE), Viktor Gurov (EE, EKA), Corinna Helenelund (FI), Minna Henriksson (FI), Hertta Kiiski (FI), Kristi Kongi (EE, EKA), Henriikka Kontimo (FI), Paul Kuimet (EE, EKA), Kevin Malcolm (DK), Kristina Norman (EE, EKA), Hanna Piksarv (EE, EKA), Jaanus Samma (EE, EKA), Susanne Skeide (NO) ja Sakari Tervo (FI).
„. . . pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, nii läbi materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud.“
Anna Virtanen
(katkend kuratoorsest positsioonist)
Kilomeeter Skulptuuri (kmS) on rahvusvaheline Eesti väikelinnade avalikus ruumis toimuv kaasaegse kunsti näitus. Organiseerijad kutsuvad igal aastal näitust kureerima rahvusvahelise külaliskuraatori, kelle ülesandeks on kokku panna ühtne peanäitus kutsutud kunstnike ja avatud konkursil kandideerinud kunstnike teostest. Lisaks sellele kuulub nüüd kmS-i programmi ka väiksematest näitustest, kunstikuvestlustest ja performance‘itest koosnev kõrvalprogramm. Viimase eesmärk on suurendada kmS-i potentsiaali Põhjamaade regiooni väikelinnade kultuurilisse ja loomingulisse jätkusuutlikusse panustamisel.
2016. a. Kilomeeter Skulptuuri täisprogramm koos kõrvalprogrammi sisuga avalikustatakse mais.
Lisainformatsioon: www.sculpture.ee
Kontakt: kilometre@sculpture.ee
Skulptuurikilomeetrile pääsesid osalema mitmed EKA õppejõud, tudengid ja vilistlased
Laupäev 02 juuli, 2016 — Pühapäev 24 juuli, 2016
Kilomeeter Skulptuuri
Rakvere
2. juuli – 24. juuli 2016
Kuraator: Anna Virtanen (FI)
Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Teet Suur (EE), Siim Preiman (EE)
Kilomeeter Skulptuuri organiseerijatel ning külaliskuraator Anna Virtanenil on rõõm teatavaks teha 2016. aasta peanäitusest osa võtvad kunstnikud.
Pärast kunstnikega peetud vestlusi ning avatud konkursi valimisprotsessi, on näituse kureerimise eest vastutav tiim eesotsas Helsingist pärit külaliskuraator Anna Virtaneniga ja kmS-i projektijuhi Siim Preimaniga välja valinud 14 kunstnikku, kelle looming moodustab tänavuse Kilomeeter Skulptuuri põhinäituse Rakveres.
Näitusel, mis mängib ideega monumentidest kui nähtavatest ja nähtamatutest, aktiivsetest ja mitteaktiivsetest elementidest avalikus ruumis, on esindatud järgnevate kunstnike teosed:
Carl Giffney (IE), Viktor Gurov (EE, EKA), Corinna Helenelund (FI), Minna Henriksson (FI), Hertta Kiiski (FI), Kristi Kongi (EE, EKA), Henriikka Kontimo (FI), Paul Kuimet (EE, EKA), Kevin Malcolm (DK), Kristina Norman (EE, EKA), Hanna Piksarv (EE, EKA), Jaanus Samma (EE, EKA), Susanne Skeide (NO) ja Sakari Tervo (FI).
„. . . pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, nii läbi materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud.“
Anna Virtanen
(katkend kuratoorsest positsioonist)
Kilomeeter Skulptuuri (kmS) on rahvusvaheline Eesti väikelinnade avalikus ruumis toimuv kaasaegse kunsti näitus. Organiseerijad kutsuvad igal aastal näitust kureerima rahvusvahelise külaliskuraatori, kelle ülesandeks on kokku panna ühtne peanäitus kutsutud kunstnike ja avatud konkursil kandideerinud kunstnike teostest. Lisaks sellele kuulub nüüd kmS-i programmi ka väiksematest näitustest, kunstikuvestlustest ja performance‘itest koosnev kõrvalprogramm. Viimase eesmärk on suurendada kmS-i potentsiaali Põhjamaade regiooni väikelinnade kultuurilisse ja loomingulisse jätkusuutlikusse panustamisel.
2016. a. Kilomeeter Skulptuuri täisprogramm koos kõrvalprogrammi sisuga avalikustatakse mais.
Lisainformatsioon: www.sculpture.ee
Kontakt: kilometre@sculpture.ee
26.02.2016
Metsikud jutud sisearhitektuuri osakonnas: IEPE RUBINGH
Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.
WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).
Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.
WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.
Metsikud jutud sisearhitektuuri osakonnas: IEPE RUBINGH
Reede 26 veebruar, 2016
Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.
WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).
Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.
WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.
15.02.2016 — 21.02.2016
Balti Paviljon: Fosforiididebatt Arhitektuurikatlas 15-21 veeruar 2016
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/
Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:
http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i
kontakt:
johan.tali@gmail.com
–––––––––––––––
Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.
80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.
Fookus fosforiididebatil
Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.
Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.
Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas
(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)
Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00
Balti Paviljoni tutvustus
Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid
Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)
Keskkonna tunnetamine
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)
Laupäev, 20 veebruar kell 11.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?
Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu
Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?
Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu.
Johan Tali
Architect
Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition
ateljee Ä OÜ
TALLINN – BERLIN
T: +372 502 9526
+49 1575 8083454
E: johan.tali@gmail.com
Balti Paviljon: Fosforiididebatt Arhitektuurikatlas 15-21 veeruar 2016
Esmaspäev 15 veebruar, 2016 — Pühapäev 21 veebruar, 2016
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/
Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:
http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i
kontakt:
johan.tali@gmail.com
–––––––––––––––
Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.
80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.
Fookus fosforiididebatil
Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.
Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.
Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas
(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)
Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00
Balti Paviljoni tutvustus
Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid
Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)
Keskkonna tunnetamine
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)
Laupäev, 20 veebruar kell 11.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?
Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu
Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?
Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu.
Johan Tali
Architect
Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition
ateljee Ä OÜ
TALLINN – BERLIN
T: +372 502 9526
+49 1575 8083454
E: johan.tali@gmail.com
