Üritused

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna doktorant Sofja Hallik, õppejõud Urmas Lüüs ning eriala juhtiv professor Kadri Mälk esindasid Belgias kultuuripealinnas Monsis Eestit. Aastaks 2015 on Belgias Brüsselist tunnise sõidu kaugusel asuv linn Mons valitud Euroopa kultuuripealinnaks. Monsis asub ka üks World Craft Councili filiaale WCC-BF, mis oli aastasündmuseks koostanud põhjaliku ja laiaulatuslikult rahvusvahelise programmi.Sofja Halliku tööd olid valitud rahvusvahelisele rakenduskunsti triennaalile European Prize for Applied Arts. Konkursile laekus 400 avaldust, mille seast valiti 78 teost. Varemalt on seal eksponeeritud Tanel Veenre ja Kadri Mälgu teoseid, kellest viimane on pärjatud ka WCC-BF ehtetriennaali grand prix´ga (2005).Näituse kontseptsioon kutsus üles tarbekunstnikke avama surma temaatikat. Oodatud olid kõikvõimalikud visioonid ja materialiseerunud filosoofilised mõtisklused nii enese surmast, kellegi lähedase kaotusest või tundmatu isiku lahkumisest.Triennaali satelliitnäitusele Omnia Vanitas laekus kokku 282 avaldust, mille seast sõeluti välja 64 kunstnikku. Eestist jäid sõelale seekord Urmas Lüüs ja prof. Kadri Mälk. Mõlemad näitused on avatud kuni 10. jaanuarini 2016.Sofja Hallik ja Urmas Lüüs võtsid osa ka neli päeva kestnud David Bielanderi meistriklassist, mille peamises fookuses oli oma varasema loomingu analüüsimine ja ümbermõtestamine ning seminariprogrammist “Crafts and Technology Experience and Evaluatiuon”. Kahepäevase seminari jooksul astusid Monsis üles mitmed mõjukad kunstnikud, kriitikud ja mõtlejad, et avada rakenduskunsti jätkusuutlikuse vaatenurgast olulisi seisukohti ning visioone. Erilise tähelepanu all olid tulevikumaterjalid ja uued vahendid disainerite tööriistakohvris nagu 3D printimine ning digitaalsed tehnoloogiad. Kaardistati rakenduskunstide tulevikku ning arutleti traditsiooniliste käsitöönduslike võtete rolli sellel kaardil.WCC-BF on rajatud eesmärgiga toetada tarbekunsti positsiooni ühiskonnas ning seista selle eest, et väiksetiraažiline käsitöönduslikele traditsioonidele rajanev kunstiline tegevus omaks väärilist osa elukeskkonna kujundamisel. Teatava missioonina võib näha käsitöönduslike traditsioonide liitmist disainimaailma peavooluga ning tahet arendada innovatiivseid tulevikuperspektiive.Kirjutas Urmas LüüsToimetas Solveig Jahnke

Korporatsioon Filiae Patriae (www.cfp.ee) kuulutab välja nõukogude võimu

poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise

konkursi. Mälestusmärk peab paiknema Struve 4, Tartu krundi piires

haljastatud alal. Mälestusmärgil peavad kajastuma Siberisse viidute ees- ja

perekonnanimed (esitatud lähteülesande lisas), pühendus: „Nõukogude võimu

poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“

ning Hando Runneli luuleread:

… me olla elus, me päevad olla veel ees.

Ning seda õnne kuuldes, meil olid silmad vees.

Võidutöö põhjal valmiv mälestusmärk on plaanis avada juuniküüditamise 75.

aastapäeval, 14.06.2016.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 11.12.2015. Konkursitööd on oodatud

aadressil Struve 4, Tartu. Kolme parema töö esitajatele on korp! Filiae

Patriae vilistlaskogu poolt ette nähtud auhinnad (I koht – 500 EUR; II koht

– 300 EUR; III koht – 200 EUR).

Detailse lähteülesande ja konkursi tingimuste saamiseks palume konkursil

osalemisest huvitatud isikutel kontakteeruda korporatsiooni Filiae Patriae

vilistlaskogu esimehega e-posti aadressil vkesimees@cfp.ee.

Eesti Kunstiakadeemia visioonikonverents 2015, “Loomemajandusest edasi?” on järelvaadatav Vimeos siin: https://vimeopro.com/artun/visioonikonverents2015

LOOMEMAJANDUSEST EDASI? Kuidas areneb arhitektuuri-, disaini- ja kunstiharidus ning nende roll ühiskonnas pärast loomemajandust.

Konverentsile olid kutsutud kõnelema kunsti-, disaini- ja arhitektuurihariduse eksperte Kunstiakadeemia partnerinstitutsioonidest, maailma tippülikoolidest Emily Carr’i Kunsti ja Disaini Ülikoolist Kanadast, kust astusid üles asepresident Bonne Zabolotney, kes rääkis kommunikatsiooni disainist ja Maria Lantin, kes rääkis, miks tuleviku reaalsus ikka kunste vajab ning Rhode Island Disainikoolist USAst, mida esindas vabade kunstide dekaan Shery Wills. 

Ühtlasi võtsid sõna kohalikud otsustajad ja eksperdid: Riigikogu Kultuurikomisjoni liige ja EKA vilistlane Yoko Alender, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm, kommunikatsiooniagentuuride grupi Creative Union juht ja EKA vilistlane Ionel Lehari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan prof Toomas Tammis ning EKA kunstihariduse õppekava värske juht Jan van Boeckel Hollandist, kes on sooritanud doktoriõppe Aalto Ülikoolis ning tegeleb oma uurimistöös kunsti ja keskkonnahariduse innovatiivsete metoodikatega.

“Kunsti ja disaini valdkond genereerib igal aastal Vancouveris 4 miljardit dollarit tulu, kuid ometi ei väärtustata kunstikõrgharidust vastavalt,” rääkis Emily Carr’i Kunsti ja Disaini Ülikooli õppeprorektor konverentsi eelkohtumisel EKA esindajatega.

Lisaks majanduslikule kasule tekitab kunst, disain ja arhitektuur lisandväärtusi, mis ei ole mõõdetavad rahas, vaid on vajalikud ühiskonnale, et hoida inimeste vaimu erksana, sest muidu pole areng võimalik.

Konverentsi ettekanded on ka sisendmaterjal Eesti Kunstiakadeemia uue arengukava väljatöötamisele.

Lõputööde kaitsmised 2015/2016 õppeaasta sügissemestril toimuvad:

18.11.2015 kell 13.00 Kunst ja disain (PhD), Kiriku plats 1-201

11.01.2016 kell 10.00 Stsenograafia (MA), Lembitu 12

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

 

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Saabuval neljapäeval kl 17.00 esitletakse EKKMis kahte uut raamatut

kunstist ja näitustest: Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel räägib

oma raamatust “Plahvatus Pärnus / Explosion in Pärnu” 1990.–2000.

aastatel Pärnus aset leidnud kunstirevolutsioonist ning ERMi näitusemaja

toimkond koosseisus Agnes Aljas, Jane Liiv ja Kristjan Raba tutvustavad

kogumikku “[etteaste] ERMi näitusemaja 1994-2015”.

Lühidalt raamatust “Plahvatus Pärnus”:

Rohkete illustratsioonide ja eksklusiivintervjuudega eesti- ja

ingliskeelne teos dokumenteerib Pärnu kunstiplahvatuse kulgu Sütevaka

kooli kunstiosakonnast Academia Non Grata sünni, surma ning kohaliku

kunstiuuenduse vaibumiseni.

“1990ndad ja 2000ndad olid Pärnu kunstielus erakordselt intensiivne

eksperimentaalse kunstiproduktsiooni aeg. Ülikiiresti ja tühjalt kohalt

läks käima vilgas kunstielu, mille käigus loodi nii institutsioonid kui ka

neid täitvad kunstiteosed. See kõik on Ida-Euroopa kunstiloos täiesti

ainulaadne — varem, hiljem ega mujal poleks see äärmiselt viljakas ja

omanäoline liikumine võimalikuks saanud,” ütles raamatu autor Rael Artel.

“Seni on Pärnu kunstiuuendusest kõneldud ositi ning peamiselt selle

eestvedajate vaatenurgast, esitledes vaid valitud külgi ja kilde kogu

sündmustiku kirevusest. Püüdsin raamatus anda võimalikult tervikliku

ülevaate,kõrvutades erinevaid nägemusi, mälestusi ning dokumenteeritud

loomingut. Loodetavasti jõuavad kunstiajaloolased edaspidi Pärnu

kunstikoolkonna põhjalikuma analüüsini.”

Trükise idee autor, koostaja ja toimetaja on Rael Artel, kujundanud Jaan

Evart, tõlkinud Angela Adamson, Peeter Talvistu, keeletoimetanud Dana

Karjatse, Ali MacGilp. Eesti ja inglise keeles, 320 lk, ISBN

978-9949-38-588-1. Lähem info: Rael Artel, trükise koostaja, 56229213

Lühidalt raamatust “[etteaste] ERMI näitusemaja 1994-2015”:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja avati 1994. aastal püsinäitusega “Eesti.

Maa, rahvas, kultuur” ajal, kui ühiskonna ootus näha uut kultuuriloo ja

kunstikäsitlust kõige kõrgem. Järgneva 21 aasta jooksul on vahetuvate

näituste programmis oma argikultuuri, nõukogude aja, nüüdisaja, „ülbete

üheksakümnendate“ kaasajakunsti ning maailmakultuuride näituste ja

programmidega olnud kui Eesti Rahva Muuseumi vemmeldav veri, mis on Tartus

toonud vaatajate ette üle 500 näituse Koostajad: Agnes Aljas (tekst), Jane

Liiv (fotod), Kristjan Raba. Tartu 2015. 160 lehekülge. Lähem info:

Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, 372 7350430

Tere tulemast neljapäeval EKKMi!

EKSIG 2015: Tangible means – experiential knowledge through materials

25-26 November 2015

International Conference 2015 of the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge at Design School Kolding & University of Southern Denmark.

REGISTRATION OPEN!

EKSIG 2015 will address the theme of “Tangible means – experiential knowledge through materials”. It will be convened by the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge (EKSIG), and hosted by Design School Kolding and University of Southern Denmark.

PLEASE NOTICE: EARLY BIRD FEE IS DUE ON 25 OCTOBER!

CONFIRMED KEYNOTE SPEAKERS

Professor Lene Tanggaard (University of Aalborg, DK)

Professor Carole Collet (Central saint Martins, University of the Arts, UK)

Dr Elvin Karana (Delft University of Technology, NL)

We expect to launch the full program medio October.

REGISTRATION OPEN NOW AT:

http://experientialknowledge.org.uk/fees_2015.html

EKSIG 2015 aims to provide a forum for debate about materials as a means for knowledge generation by professionals and academic researchers, exploring the role and relationship of generating and evaluating new and existing knowledge in the creative disciplines and beyond.

In recent years many creative disciplines have shifted focus from what is produced to why it is produced and how it is used. This includes a growing interest for combining craft traditions with design and other related issues such as sustainability. As early as 1983 Schön defined designing “as a conversation with the materials of a situation” (Schön 1983: 78) and the designer as a maker of things even though it is acknowledged that the concept of design can be broader than ‘making things’. Also in the 1980s Manzini (1989: 17) pointed out a need for further development of cognitive tools and cultural references in order to catch up with the technical and scientific development of materials. Recently Karana et al. (2014) have expressed a need to study not only the functional but also the experiential side of materials. Thus, material knowledge is not only about ‘scientific’ facts such as functional and technical properties. It also encompasses personal, experiential, cultural, emotional, environmental and social aspects. In many disciplines, materials pervade all parts of practice, from the processes to the creation of artefacts and/or other kinds of physical manifestations and the interpretation through other professionals, such as curators, critics, historians etc.

With this conference, we wish to explore different ways in which experiential knowledge through materials can be given more appropriate consideration within the framework of research. This may include for example investigations into the nature, aims, validity, evaluation and/or necessity of different modes of communication and exchange.

Tänast visioonikonverentsi “Loomemajandusest edasi?” saab vaadata otseülekandena Postimehe veebiportaalis