Üritused

Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).

10.–18. detsembrini toimub Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus akadeemia väljaannete soodusmüük.  Kõik huvilised oodatud!  Raamatukogu asub Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoone III korrusel.

Homsest algab kolmepäevane traditsiooniline EKA jõululaat​, mis pakub ainulaadseid esemeid tudengitelt ja vilistlastelt

Eesti Kunstiakadeemia jõululaat on avatud 12., 13. ja 14. jõulukuu päeval kella 12–20 Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna hoones, Estonia pst 7/Teatri väljak 1, Tallinna südalinnas.​ Laupäeval on II korruse Pseudogaleriis avatud ka koduste küpsetiste kohvik ja raamatukogus saab 10.–18.detsembrini soetada akadeemia väljaandeid eriti soodsa hinnaga.

E​esti Kunstiakadeemia traditsioonilisele​ ​j​õululaadale ​on hetkel​ registreer​u​nud ​juba üle​ 4​0​ Kunstiakadeemia tudengi ja vilistlas​e​, kes plaanivad laadal müüa​ oma loomingut, sh: 
salle, kotte, t-särke, õlakotte,​ ​trükiseid, postkaarte, kalendreid, koomiksiraamatuid, ​r​ätsepa ja ehtemannekeene, ehteid, ehtekarpe, aksessuaare, keraamikat, tasse, skulptuure, nahast võtmehoidjaid, telefonikotte, mütse, nahast kotte, portselani, kaarte, kott-toole, käterätiku​i​d, terasest ja hõbedast ehteid, graafikat, kaarte, metallist ehte​i​d, parmupille, ​i​llustratsioonidega ehteid, helkureid, kleepse, käepaelasid, muinasehete koopiaid, võtmenagisid, sokke, käpikuid, pisigraafikat, illustreeritud kotte, taskupeegleid, nagisid, puslesid, mängusid, prosse​ jne jne.

​EKA jõululaada traditsioon ulatub enam kui 30 aasta taha ja pakub põnevaid avastusi ja meeleolu kõigile huvilistele, kes otsivad lähedastele ja sõpradele jõulukingituseks midagi ainulaadset. 
​
Vilistlastel ja tudengitel on​​ veel võimalus registreeruda täites alloleva vormi.

Registreerumisvorm

​Jaga ürituse kutset​ Facebookis!

Teate toimetas ja edastas​​
— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Lisa sisutekst

Kolmapäeval, 20. novembril kell 17.30 toimub Niguliste muuseumis Amsterdami Ülikooli emeriitprofessori Anne van Grevensteini
avalik loeng vendade van Eyckide Genti altari uurimisest ja
konserveerimisest rahvusvahelise koostööprojekti raames aastail
2010–2011.

Anne van Grevenstein on õppinud
maalikonserveerimist ja kunstiajalugu Brüsseli Ülikoolis ja Istituto
Superiore per la Conservazione ed il Restauro’s Roomas. Ta on töötanud
Frans Halsi muuseumi peakonservaatorina, asutanud ja juhtinud aastaid
Limbourgi Konserveerimisinstituuti (SRAL) ning õpetanud Amsterdami
Ülikoolis praktilist konserveerimist. Ta on konserveerinud põhiliselt
Madalmaade maalikunsti, kuid tegelenud põhjalikult ka ajalooliste
interjööridega.

Vendade van Eyckide Genti altari
uuringuteks ja esmaseks konserveerimiseks algatas Getty Instituut 2010.
aastal rahvusvahelise koostööprojekti, mida juhtisid Anne van
Grevenstein Amsterdami Ülikoolist ja Ron Spronk Queensi Ülikoolist
Ontarios. Projekti raames viidi läbi altari ulatuslik tehniline
dokumenteerimine, seisundi uuringud, koostati konserveerimiskava ning
tehti esmased konserveerimistööd. Selle projekti käiku ja tulemusi
tutvustabki Anne van Grevensteini avalik loeng.

Loeng on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia
muinsuskaitse ja konserveerimise osakond koostöös Eesti Kunstimuuseumi
Niguliste muuseumiga.

Vaata projekti kohta lähemalt: http://closertovaneyck.kikirpa.be

Korraldajad: Rael Artel, Tiiu Talvistu

Toimumisaeg: Neljapäev, 21.11.2013 kl 11—18

Toimumiskoht: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu

Kutse

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kolleege seminarile, mille põhiteemaks on kogude eksponeerimise problemaatika kunstimuuseumi kontekstis.

Seoses uue püsiekspositsiooni ettevalmistamisega soovib Tartu Kunstimuuseum arutleda rahvusvahelises professionaalide ringis kunstimuuseumide erinevate võimaluste üle tutvustada oma kogusid püsiekspositsiooni kaudu publikule. Meie sooviks on teha seda uuel ja kaasaegsel tasemel, teadlikus dialoogis teiste sarnases positsioonis muuseumidega ning võttes arvesse ühiskonna ja publiku muutunud huve ja ootusi. Kokkusaamise eesmärk on uute ideede ja võimaluste kogumine järgnevate püsiväljapanekute koostamiseks, samuti enese kurssi viimine mujal püsiekspositsiooni asjus toimuvaga. Loodame seminaril kuulda omanäolistest lähenemistest ja lahendustest, soovime et iga ettekandja lisaks püsiekspositsiooni temaatikasse erineva vaatenurga, mis tekitaks perspektiivide paljususe ning annaks ainest viljakaks diskussiooniks.

 

Ajakava:

11.00 kogunemine ja kohv

11.20 Rael Artel (Tartu Kunstimuuseumi direktor, Tartu)

11.30 Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni kuraator, Tartu)

12.00 Christiane Berndes (Van Abbemuseumi kollektsiooni peakuraator, Eindhoven)

13.00 Joanna Sokolowska (Lodzi kunstimuuseumi kuraator, Lodz)

14.00 Lõunapaus

15.00 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseumi kuraator-projektijuht, Tallinn)

16.00 Giedrius Gulbinas (Leedu Rahvusgalerii kuraator, Vilnius)

17.00 Lõpudiskussioon ja kokkuvõtted

18.00 Õhtusöök

 

Kutsutud muuseumi- ja kunstiprofessionaalid esinevad lühiettekannetega (15–20 min), sellele järgneb diskussioon (35–40 min).

Moderaatorid: Maria-Kristiina Soomre ja Peeter Talvistu.

Seminar toimub inglise keeles.

Loodame seminaril luua tõeliselt avatud, aruteludele orienteeritud ja kogemuste-arvamuste vahetamisele keskendunud õhkkonna. Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Tulijatel palume anda endast märku aadressil ruta@tartmus.ee, et teaksime katta kohvilauda!

 

Lähem info:

Tiiu Talvistu, 7341 050

Rael Artel, 56229 213

Eesti Kunstnike Liit ja Riigi Kinnisvara AS korraldavad 28. novembril 2013 kunstihangete infopäeva. Infopäeval tutvustatakse lühidalt kunstiteoste tellimise seadust, samuti jagavad hangetel osalenud oma kogemusi ning soovitusi.

Infopäev algusega kell 10:00 toimub Tallinnas, aadressil Lasnamäe 2, Riigi Kinnisavara ASi 2. korruse konverentsisaalis ning kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.

 

Päevakava

09:30 – 10:00 Kogunemine

10:00 – 10:15 Päeva sissejuhatus (Tiina Liitmäe, Riigi Kinnisvara AS)

10:20 – 10:45 Mis on kunstihange (Maria-Kristiina Soomre, Kultuuriministeerium)

10:50 – 11:15 Koostöös ideest teostuseni (Tiiu Kirsipuu)

11:20 – 11:45 Hangetes osalenu kogemused (Urmas Viik)

11:50 – 12:15 Žüriiliikme/hindaja vaade sh soovitused, kuidas head ideed vormistada (Hannes Starkopf) 

12:20 – 12:30 Lõppsõna (Vano Allsalu, Eesti Kunstnike Liit)

 

Oma osalemissoovist andke palun teada 22. novembriks e-posti aadressil mari.emmus@rkas.ee

 

Infopäev on kõigile tasuta. Olete oodatud!

 

Kunstnike Liit koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga

9. ja 10. novembril esinevad Kumu auditooriumis näituse „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” lisaprogrammi raames Eesti ja välismaa muusikud ning helikunstnikud. Kahel õhtupoolikul saab kuulda vinüülplaatide krigistamist, häältemängu, isetehtud masinate helisid, nihestatud rokkmuusikat ja muud eksperimentaalset. Osalemine muuseumipiletiga.

Toomas Savi live põhineb analoogelektroonikal, enamik kasutatavaid instrumente on kunstniku enda ehitatud.

Andres Lõo esitab loeng-performance’i „Skeletons on Rock Show”, mängides uuesti läbi performance’i, mis saatis tema 2009. aasta albumit „Skeletons on Rock”. Performance dekonstrueerib rokkmuusika olemust, paisates sinna ridamisi muude žanrite elemente. Andres Lõo looming on mitme töö läbi eksponeeritud ka näitusesaalis, muuhulgas on võimalik näha samast perioodist pärinevat fotoseeriat.

Vinyl Terror & Horror on Camilla Sørenseni ja Greta Christenseni koostööprojekt. Tegemist on kahe taani päritolu Berliinis resideeruva helikunstnikuga, kelle looming on välja kasvanud visuaalkunstilistest praktikatest. Vinyl Terror & Horror „väärkasutab” vinüülplaadimängijaid ja -plaate, miksides kokku erinevaid muusika- ja filmihelielemente. Vinüüliterroristide plaadimängijad on vaatamisväärsus omaette – Greta ja Camilla on oma vahendid konstrueerinudtõelisi insenerioskusi mängu pannes.

Roomet Jakapi, Ilja Gussarov, Inta Roost, Alvin Raat, Kalle Tikas, Aleksander Paal, Theodore Parker esinevad New Yorgi avangardhelilooja John Zorni teosega „Cobra”. Muusikateos on noodistamata, ent tugineb kindlale märgisüsteemile, kus muusikud improviseerivad vastavalt nende tegevust hetkel suunavale märgile.

Mihkel Kleis ja Rainer Jancis loovad eksperimentaalse loomuga heli. Muusik ja kunstnik Mihkel Kleis on tuntud peamiselt selliste nimede nagu Luarvik Luarvik, EDASI ja Ratkiller kaudu. Muusik ja helilooja Rainer Jancis on tegutsenud mitmes koosseisus, näiteks Metro Luminalis ja kirjutanud ka filmimuusikat.

Algorütmid on heliinseneride Mihkel Tombergi ja Roland Karlsoni koostööprojekt. Kunstnikud manipuleerivad helimaterjaliga, tekitades korrast kaost ja vastupidi.

Lisainfo ja täpsem kava asuvad siin.

Eesti esimene suurem helikunstile pühendatud näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” loob ülevaate helikunstist kui mitmekülgsest kunstimeediumist. Programm leiab Kumu auditooriumis aset kolmel korral. Järgmine programm toimub 10.–11. jaanuaril 2014.

Näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” on Kumu kunstimuuseumis avatud 12. jaanuarini 2014. Näituse suurtoetaja on EMT.

Lisainfo:

Kati Ilves

näituse kuraator

tel 5697 9909, e-post kati.ilves@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1Tallinn

(Please scroll down for the English version)

Sel pühapäeval, 10. novembril kell 12.00 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja
plats 18)

„Maastiku“ etümoloogia ulatub tagasi 16. sajandisse, mida peetakse Lääne
modernsuse ja selle varjukülje — koloniaalsuse — alguspunktiks.
Koloniaalsus on kontseptsioon  kolonialismi pärandil põhinevast moodsast
maailmasüsteemist — see läbistab nii  majandust kui geopoliitilist võimu,
teadmiste ja subjektiivsuse produtseerimist, samuti soolisust ja
seksuaalsust kõige isiklikumal tasandil.

Seminar toob kokku teoreetilised ja loomingulised positsioonid, mis
suhestuvad  muuhulgas ka Tartu Kunstimuuseumis üleval oleva näitusega
„Metsa ja mere vahel.  Eesti loodusmaal“. Seminari eesmärk on vaadelda
maastikku kui konkreetse geopoliitilise reaalsuse representatsioonivormi,
mille eelduseks on koloniaalse võimumaatriksi poolt kujundatud teadmistel
ning tajul põhinev subjektiivsus. Dekoloniaalsuse kontseptsioon, mida on
tutvustanud Lõuna-Ameerika mõtlejad, seisneb koloniaalsest
võimumaatriksist lahtiütlemises, läbi mõtlemise ja tegemise. Dekoloniaalne
esteetika kui üks osa dekoloniaalsusest tegeleb inimtaju vabastamisega
esteetikast. Seminaris esindatud kunstnikupositsioonide suhe
lähtekontseptsiooniga võib diskussiooni käigus kas muutuda või samaks
jääda, kuivõrd seminari näol on tegemist diskussioonipõhise keskkonnaga.

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ on esimene peatükk Rael Arteli
paralleelprojektist “Kunstnik majapidamises”, mille eesmärgiks on kutsuda

kunstnikke reflekteerima Tartu Kunstimuuseumis toimuvat ning genereerima
alternatiivseid vaatenurki ja suhtumisi valitsevale normaalsusele.

Kuraator ja moderaator: Tanel Rander (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia
doktorant)

Osalejad: Liisa Kaljula (kunstiajaloolane, Eesti Kunstimuuseum), Karolina
Kubik (kunstnik, Poznani Kunstiakadeemia, Poola), Erkki Luuk (kunstnik,
Tartu Ülikool), Kaia Otstak (kunstnik, Tallinna Ülikool), Tanel Rander
(kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia), Kadri Tüür (kirjandusteadlane, Tartu
Ülikool)

Seminar toimub Tartu Kunstimuuseumi II korruse näitusesaalis. Sissepääs
muuseumi piletiga (täispilet 2 eurot, sooduspilet 1 euro).

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ toimub eesti ja inglise keeles ning seda
toetab Eesti Kultuurkapital.

Ajakava

11.30 Kaia Otstaki sissejuhatus-performance

12.00 Teoreetiline osa:

Tanel Rander: Maastikumaali kui representatsiooni seotus koloniaalsusega
nii ajaloolises plaanis kui käesolevas geopoliitilises reaalsuses
Liisa Kaljula: Nõukogude modernsusest ja sellest, miks eesti kunstnikud
hilissotsialismi ajal maale läksid
Kadri Tüür: Looduse tekstuaalse (sh visuaalse) representeerimise
ideoloogilised aspektid — kelle identiteeti ja mis võtetega selle abil
üles ehitatakse?

14.00 Kohvipaus

14.30 Loominguline osa:

Kaia Otstak: Seksuaalsuse temaatika maastiku kontekstis — millist
tähendust “maastik” kannab või mida ta tähistab, kui tema vastuvõtt on
kehaline?
Karolina Kubik: kestvusperformance ja ettekanne “Wounds of the Hill” —
vaatluste ja vallutustega seotud maastikuühikutest läbi inimkeha retoorika
ning Poola perifeersus ja rikutud enesekuvand.
Erkki Luuk: Kase märdja tutvustamine. (Subjekti ja subjektiivsusega seotud
probleemistik)

16.00 Lõpudiskussioon

Tere tulemast!
—–
Seminar „Landscape and coloniality“
This Sunday, 10th of November, 12.00, Tartu Art Museum (Raekoja plats 18)

The etymology of „landscape“ leads back to 16th century that has been
considered as the starting point of Western modernity and its darker side
— coloniality, which is a concept of modern world system, based on
legacies of colonialism. Coloniality reaches from economy and geopolitical
power to production of knowledge and subjectivity, from perception to
gender and sexuality.

The seminar gathers theoretical and artistic positions in the context of
landscape painting exhibition „Between Forest and the Sea. Estonian nature
painting“ in Tartu Art Museum. The aim of the seminar is to observe
landscape as a form of representation, based on a certain geopolitical
reality, as well as a subject and subjectivity with knowledge and
perception that are shaped by colonial matrix of power. The concept of
decoloniality that has been introduced by South-American thinkers aims to
delink from colonial matrix of power through thinking and doing.
Decolonial aesthetics as a part of decoloniality is oriented to emancipate
human perception from aesthetics. The artistic positions that are
presented by the seminar may and may not change their relation to the
initial concept, as the seminar constitutes an open environment, based on
discussion.

Seminar „Landscape and coloniality“ is the first chapter of the parallel
project “Artist in the House” initiated by Rael Artel, which aim is to
invite artists to reflect on the ongoing activities in Tartu Art Museum
and to generate alternative views and attitudes towards dominant
normality.

Curated and moderated by Tanel Rander (artist, PhD student of Estonian Art
Academy)

Participants: Liisa Kaljula (art historian, The Art Museum of Estonia),
Karolina Kubik (artist, Academy of Fine Arts in Poznan, Poland), Erkki
Luuk (artist, University of Tartu), Kaia Otstak (artist, Tallinn
University), Tanel Rander (artist, Estonian Art Academy), Kadri Tüür
(literary theorist, University of Tartu)

The seminar takes place on 2nd floor of Tartu Art Museum (Raekoja plats
18). Admission by museum tickets (full price 2 eur, discount ticket 1
eur).

The seminar will be in Estonian and in English, and is supported by
Estonian Cultural Endowment.

Programme

Since 11.30 introductory-performance by Kaia Otstak

12.00 Theoretical part:
Tanel Rander: The relation between landscape representation and
coloniality, in the context of history and contemporary geopolitical
reality
Liisa Kaljula: On Soviet modernity and why Estonian artists went to the
countryside under late Socialism
Kadri Tüür: The ideological aspects of textual (incl. visual)
representation of nature —
who`s identities are thereby created and how?

14.00 Coffee break

14.30 Artistic part:

Kaia Otstak: Landscape and sexuality – what is the meaning of “landscape”
and what does it signify, if its reception is bodily?
Karolina Kubik: Durational performance and presentation “Wounds of the
Hill” – Landscape units, related with observations and conquest, through
the rhetorics of human body. Peripheric Poland and its destroyed
self-reception.
Erkki Luuk: The introduction of the szuceczisz of birch. (The problematics
of subject and subjectivity)

16.00  Conclusive discussion

Welcome!
————————
Forever Yours,
Rael Artel
gsm: + 372 56 229 213

11. novembril toimub Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi 25. sünnipäeva konverents „Eesti humanitaarne tulevik“

Kas Eesti humanitaarial on tulevikku? Kas Eestil ilma humanitaariata on tulevikku? Kas homse päeva teadus on eilse päeva tuletis? Kas rahvusriik vajab rahvuskultuuri? Mis on inimlik mõõde teaduses, keskkonnas, ühiskonnas?

Neile ja veel paljudele teistele küsimustele püüab leida vastust Tallinnas toimuv konverents „Eesti humanitaarne tulevik“. 
„Kus on Eesti Nokia?“ küsis omal ajal president Lennart Meri ja Eesti meedia, visionäärid ja muud helgemad pead hakkasid kooris Eesti Nokiat otsima. „Kus on nüüd Soome Nokia?“ küsib selle peale üks konverentsi initsiaatoreid, TLÜ EHI prof. Mihhail Lotman. Ning jätkab: „Ajalugu ei tunne ühtegi näidet edukalt ja innovatiivselt toiminud ühiskonnast, kus oleksid nn pehmed ained unarusse jäetud. Ning vastupidi: kõikidel teadaolevatel revolutsioonidel teaduses ja tehnikas on humanitaarsed lätted. Euroopa ajalugu ei ole erand: näiteks tehniline läbimurre renessansi ajal tulenes humanitaarsest kultuurist ja humanistlikust ideoloogiast.“

Konverentsi avab EHI direktor Hannes Palang, ettekannetega astuvad üles Mart Kalm, Tiina Kirss, Krista Kodres, Marju Lauristin, Anne Lill, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Rein Raud, Jaan Ross, Urmas Sutrop. Ettekannetele järgneb ühine arutelu. Konverentsi modereerib Marek Tamm.

Konverents toimub kell 10-16 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis.

Lõunapausil, algusega kell 12 esitleb 3. korruse aatriumis TLÜ Kirjastus Johan Huizinga, Erwin Panofsky ja Norbert Eliase eestindusi.

Olete oodatud!
Lisainfo
Rebekka Lotman
TLÜ EHI kolleegiumi liige
Tel: 6409243
— 
Rebekka Lotman
tegevtoimetaja
6409243
TLÜ Kirjastus
www.tlu.ee/kirjastus

Dokumentaalfilm MONUMENT.

Stsenarist Juta Kivimäe. Režissöör Tõnu Virve

Tootja Freyja Film 2009.

Inglise keelsed subtiitrid; 54’

Iga võim vajab monumente, ent ta tahab, et need oleksid tema monumendid. Eestis on riigivõim viimase sajandi jooksul korduvalt muutunud. Iga lahkunud võim on võtnud kaasa ka oma monumendid. Dokumentaal keskendub eesti monumentide saatusele muutuvas ajas. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ekraanile ilmuvad nii teisaldatud Pronkssõdur kui tšehhi kristallist Vabaduse rist oma lugudega. Dokumentaalfilm ei kavatse kirjutada ajalugu ümber. Film keskendub mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas.

Kasutatud on unikaalseid kaaadreid ja paljusid arhiividokumente avaldatakse esmakordselt. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, samuti nagu inimesed ja terved rahvad on seda olnud varem ja on ilmselt ka edaspidi. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased ning monumentide autorid.

Filmi toetajad: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus