Üritused

21.03.2024

EKA Muuseum 5 sünnipäevatuurid

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

  • Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
  • Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

Palume huvist osaleda märku anda registreerimisvormi kaudu: https://forms.gle/4gvDpe5oubmEUGDQ8
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA Muuseum 5 sünnipäevatuurid

Neljapäev 21 märts, 2024

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

  • Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
  • Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

Palume huvist osaleda märku anda registreerimisvormi kaudu: https://forms.gle/4gvDpe5oubmEUGDQ8
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

23.03.2024

Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”

Anu Põder online sümpoosium

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”

Laupäev 23 märts, 2024

Anu Põder online sümpoosium

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.03.2024

Disainimõte 2024 – Kuidas luua ruumi agentsusele?

Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

 

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

 

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink

Disainimõte 2024 – Kuidas luua ruumi agentsusele?

Teisipäev 19 märts, 2024

Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

 

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

 

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink

22.03.2024 — 02.06.2024

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

idee
beginners_851x315_x2
01_Algajad_foto Kaisa Maasik
19_Algajad_foto Kaisa Maasik
07_Algajad_foto Kaisa Maasik
10_Algajad_foto Kaisa Maasik
02_Algajad_foto Kaisa Maasik
03_Algajad_foto Kaisa Maasik
05_Algajad_foto Kaisa Maasik
06_Algajad_foto Kaisa Maasik
08_Algajad_foto Kaisa Maasik
09_Algajad_foto Kaisa Maasik
11_Algajad_foto Kaisa Maasik
12_Algajad_foto Kaisa Maasik
13_Algajad_foto Kaisa Maasik
14_Algajad_foto Kaisa Maasik
15_Algajad_foto Kaisa Maasik
16_Algajad_foto Kaisa Maasik
17_Algajad_foto Kaisa Maasik
18_Algajad_foto Kaisa Maasik

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

Reede 22 märts, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024

idee
beginners_851x315_x2
01_Algajad_foto Kaisa Maasik
19_Algajad_foto Kaisa Maasik
07_Algajad_foto Kaisa Maasik
10_Algajad_foto Kaisa Maasik
02_Algajad_foto Kaisa Maasik
03_Algajad_foto Kaisa Maasik
05_Algajad_foto Kaisa Maasik
06_Algajad_foto Kaisa Maasik
08_Algajad_foto Kaisa Maasik
09_Algajad_foto Kaisa Maasik
11_Algajad_foto Kaisa Maasik
12_Algajad_foto Kaisa Maasik
13_Algajad_foto Kaisa Maasik
14_Algajad_foto Kaisa Maasik
15_Algajad_foto Kaisa Maasik
16_Algajad_foto Kaisa Maasik
17_Algajad_foto Kaisa Maasik
18_Algajad_foto Kaisa Maasik

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

13.03.2024

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas

Kärt Ojavee

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas

Kolmapäev 13 märts, 2024

Kärt Ojavee

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.03.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

Neljapäev 14 märts, 2024

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.02.2024

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

Neljapäev 29 veebruar, 2024

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

04.03.2024 — 05.03.2024

PhD Vitamin 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

PhD Vitamin 2024

Esmaspäev 04 märts, 2024 — Teisipäev 05 märts, 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

20.02.2024 — 01.05.2024

EKA erialade näitus raamatukogu akendel

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

 

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA erialade näitus raamatukogu akendel

Teisipäev 20 veebruar, 2024 — Kolmapäev 01 mai, 2024

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

 

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

27.02.2024

Disainimõte 2024 – vestlusõhtu Mis ja kus on Papaneki disainivisioon?

EKA disainimõte INSTAGRAM
EKA disainimõte INSTAGRAM2uus

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2024, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.Raamatuesitlus ja vestlus „Mis ja kus on Victor Papaneki disainivisioon?“

2023. aasta lõpus andis Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus välja selle legendaarse raamatu tõlke. „Disain tegelikule maailmale“ esitlusel vestlevad kunsti- ja kultuuriuurija Virve Sarapik ja disainer Ruth-Helene Melioranski, vestlust modereerib kuraator Sandra Nuut. Vestlusringis arutatakse, milline oli Papaneki disainivisioon ning kuidas see levis meil ja mujal.

REGISTREERU SIIN

Disainer, õppejõud ja vastutustundliku disaini eestkõneleja Victor Papanek kirjutas 1971. aastal raamatu „Disain tegelikule maailmale“ (täiendatud väljaanne 1984), mis oli osa 1960. aastatel alguse saanud lainest, kui tundlikud mõtlejad pöörasid pilgu meid ümbritsevale. Oli aeg märgata halba disaini ja planeerimist. Papanek kutsus oma manifestlikus tekstis teistmoodi mõtlema ja tegutsema.

Victor Papanek „Disain tegelikule maailmale“                       

Tõlkinud Triinu Pakk                                                                 

Toimetanud Neeme Lopp ja Ruth-Helene Melioranski    

Järelsõna: Sandra Nuut                                                   

Keeletoimetaja: Elen Pärt                                                      

Kujundanud Stuudio Stuudio

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink

Disainimõte 2024 – vestlusõhtu Mis ja kus on Papaneki disainivisioon?

Teisipäev 27 veebruar, 2024

EKA disainimõte INSTAGRAM
EKA disainimõte INSTAGRAM2uus

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2024, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.Raamatuesitlus ja vestlus „Mis ja kus on Victor Papaneki disainivisioon?“

2023. aasta lõpus andis Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus välja selle legendaarse raamatu tõlke. „Disain tegelikule maailmale“ esitlusel vestlevad kunsti- ja kultuuriuurija Virve Sarapik ja disainer Ruth-Helene Melioranski, vestlust modereerib kuraator Sandra Nuut. Vestlusringis arutatakse, milline oli Papaneki disainivisioon ning kuidas see levis meil ja mujal.

REGISTREERU SIIN

Disainer, õppejõud ja vastutustundliku disaini eestkõneleja Victor Papanek kirjutas 1971. aastal raamatu „Disain tegelikule maailmale“ (täiendatud väljaanne 1984), mis oli osa 1960. aastatel alguse saanud lainest, kui tundlikud mõtlejad pöörasid pilgu meid ümbritsevale. Oli aeg märgata halba disaini ja planeerimist. Papanek kutsus oma manifestlikus tekstis teistmoodi mõtlema ja tegutsema.

Victor Papanek „Disain tegelikule maailmale“                       

Tõlkinud Triinu Pakk                                                                 

Toimetanud Neeme Lopp ja Ruth-Helene Melioranski    

Järelsõna: Sandra Nuut                                                   

Keeletoimetaja: Elen Pärt                                                      

Kujundanud Stuudio Stuudio

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink