Kalevi söökla konserveeritud fresko
17.oktoobril avas Rimi kauplustekett aadressil Pärnu maantee 139 oma neljanda ekspresspoe, Karamelli Rimi. Vastvalminud poeruumides sisseoste tehes on külastajatel võimalik imetleda ka Eeva-Aet Jänese poolt 1976-77 aastal freskotehnikas teostatud seinapannood, mis sellel suvel EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt konserveeriti.
Tegemist on ainsa säilinud osaga suurejoonelisest maalitsüklist, mis kaunistas siinses asukohas paiknenud Kalevi kondiitritoodete vabriku sööklaruumide seinu. Maalid valmisid Kalevi kommivabriku jaoks olulisteks sündmusteks – 1976. aastal tähistati Eesti kondiitritööstuse 170. juubelit, järgneval aastal täitus aga Kalevil 20 aastat tollases, 1957.a. kerkinud tootmishoones. Algselt koosnes 80 meetrit pikk pannoo kümnest tugipostidega liigendatud maalitsüklist, mis kujutasid tehasetöölistest noori erinevates tegevustes – vabrikus liinitööl kondiitritooteid valmistamas, puhkehetkedel tantsimas, laulmas ning looduses aega veetmas. Pannoo valmimisele aitasid kaasa toonased ERKI tudengid.
1996. a. toimusid seoses Pärnu mnt 139 hoonestuse erastamisega ruumifunktsioonides suured muudatused – Kalevi söökla likvideeriti ning ruumidesse plaaniti müügisalong. Uue sisekujundusprojekti raames lõhuti välja vaheseinad koos kultuurimälestiseks tunnistatud freskodega. Lammutustegevuse järel õnnestus säilitada vaid murdosa kogu ruumi seinu katnud maalitsüklist. Maaling kaeti kipsplaatidega, taasavastati 2008. aastal hoone juurdeehitustööde käigus ning eksponeeriti tollases Lincona Põrandakeskuse müügisalongis. Ehkki juba 2009. aastal kaaluti maalingu konserveerimisvõimalusi, said tööd võimalikuks alles 2018.a. suvel tänu hoone omanikule, Baltic Horizon Fondile.
Esimesed praod tekkisid freskodele juba Kalevi söökla päevil, mil neid ka krobeliste ning ülejäänud pinnast järsult eristuvate krohvitäidetega parandati. Hoone hilisemate ümber- ja juurdeehitustööde käigus süvenesid kahjustused pannood kandvas tellisseinas ning maalingut lõhestas alumise müüriosa tagasilangemisest tekkinud 2-3 sentimeetrise nihkega pragu.
Lisaks pragudele, varisenud krohvikihile ning rohmakatele parandustele rikkusid maalingu üldilmet aastakümnete jooksul pinnale kogunenud mustusekiht ning muud pindmised kahjustused.
Konserveerimistööde eesmärgiks ei olnud maali kohati kannatusterohket minevikku visuaalselt olematuks muuta, vaid viia ta seisukorda, kus kahjustused ei takistaks pannoo kui kunstiteose vaatlemist.
Töögrupp: Merike Kallas, Hilkka Hiiop, Kristjan Müil, Taavi Tiidor, Marge Laast, Maris Veeremäe
