Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Arhitekt Musta raamat „Esimesed Kümme“ on järg 2023 a. sügisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis toimunud „Arhitekt Must 1.10“ näitusele.

Esitluse raames tutvustatakse raamatu ülesehitust ja käsitletud teemaderingi. Erialase laiema ja kriitilisema vaate jaoks toimub vestlusring.

Vestlusringi aitab vedada Sille Pihlak, kunstiteadlase ja arhitektuurikriitiku vaate annab Carl-Dag Lige ning arhitekti pilguga läheneb Toomas Tammis.

Raamatus käsitletud projektivalik ulatub Arhitekt Musta juhendatud EKA I kursuse arhitektuuritudengite varjualustest riigigümnaasiumite ja linnaväljakuteni välja. 

Raamatusse mahub nii ehitatud kui ehitamata ideestikke, mis balansseerivad reaalsuse ja kujutelmade vahel. Fookus on suurtel objektidel ja keerulistel olukordadel – kohtades, kus arhitekti mõtlemine on kriitilise tähtsusega.

Iga projekti saadab küsimuste ja mõtete pagas, juhatades vaataja ruumide planeerimise ja linnade kujundamise eesmärkidest laiemalt kaasa mõtlema.

Esitlusõhtu taustaks on väljas näitusel osalenud maketid.

Soodushinnaga raamatud müügil kohapeal.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Peatse kohtumiseni!
Arhitekt Must

FB

17. märtsil kell 18.00 esineb ruumis A-400 Masayo Ave ettekandega Jaapani disainist jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Ta vaatleb nii tulevikku kui ka minevikku mitte ainult Jaapani käsitöö, vaid ka ühiskondlike ja infrastruktuuriliste aspektide osas, mis toetavad jätkusuutlikkust. Näiteks pakub Edu-perioodi (1603-1868) Jaapani uurimine lõputuid näiteid targast ringmajandusest, millest kogu maailm võiks tänapäeval palju õppida.

Vestlus on osa näitusest „Jaapani õnnetunne“, mis on avatud selle nädala lõpuni ARS Projektiruumis.

13. märtsil kell 18.00 näitame näituse “Jaapani õnnetunne” raames ruumis A-400 dokumentaalfilmi “Soundscapes of Japan”, mis portreteerib Tsubame-Sanjo metallitöö meistreid. Film kestab tund aega. Jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele.

Loengutekomplekti panevad kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole,  kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Kevadsemestri esimene loeng toimub 27. märtsil kl 18.00 EKA suures auditooriumis. Lavale astuvad Poola maastikuarhitektuuribüroo TopoScape arhitektid Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnęk loenguga “Varssavi ülestõusu park kui disainimeetod”.

Autorid tutvustavad oma ettekannet: „Käsitleme loengus Varssavi ülestõusu pargi loomisel kasutatud projekteerimisprotsessi. Avame strateegiaid, mis on suunatud elurikkust ja materjalide ringlust toetava kohapõhise disaini loomisele ning defineerime koha väärtust loovate komponentide tüpoloogia põhimõtteid. Pargis elustasime  oma nägemuse interdistsiplinaarsest disainiprotsessist, mis ühendab koha ajaloo ja looduse. Räägime praktilise infovaliku alustest, valdkondade vahelisest koostööst ja kogemustest pargi rajamisel. Varssavi pargi näitel on näha, kuidas lagunenud ja unustusse vajunud alast, postindustriaalsest tühermaast (brownfield), saab taas elujõuline paik.” 

Park on pälvinud 2024. aasta Euroopa parima avaliku ruumi preemia ja LILA ehk Landezine’i rahvusvahelise maastikuarhitektuuri auhinna.

TopoScape on Varssavis tegutsev maastikuarhitektuuribüroo, mis keskendub muuhulgas nn neljandale loodusele ehk isetekkelisele linnaloodusele, mis täidab linnaehituslikke tühimikke, pakub eluapiku ning linlastele roheluses viibimise võimalust. Projektides kaardistavad nad esmalt maastiku  väärtused, keskendutakse olemasolevatele liikidele ja kooslustele, neid täiendatakse selliselt, et lõpptulemus oleks täiselujõuline, autentne, aus ning tooks esile paiga väärtused. Nende üks viimatine tähttöö Varssavi ülestõusu park, mis võtab hästi kokku kõik moodsa maastikuarhitektuuri teemad: ajaloosündmused, isetekkeline linnaloodus, valusad mälestused, eri maastikukihtide väärtustamine ja materjalide ringlus.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse

Näitus ARS Projektiruumis
7.-23. märts 2025

Avamine (ainult kutsetega): 6. märts 18:00

Giidituurid ja töötoad etteregistreerimisel: E-R

Näitus avatud: L-P 12:00–18:00

Kui on midagi, mis ühendab inimkonda, siis on see tõenäoliselt õnneotsing. Vaatamata ees seisvatele väljakutsetele ei kao meie soov õnne järele kunagi. Üle kogu maailma otsivad inimesed erinevaid viise õnnetunde saavutamiseks, mistap meil on palju, mida üksteiselt õppida. Näitus “Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse” kutsub külastajaid avastama uusi ja sageli tähelepanuta jäävaid inspiratsiooniallikaid, mis rikastavad meie elu. Näitus toob esile esteetika ja õnne vahelise sügava seose, mis on tugevalt juurdunud jaapani kultuuris. See aistiline näitus valgustab seoseid õnne ja jaapani esteetika vahel, kasutades selleks igapäevaseid esemeid, disainitooteid ja kunstiteoseid. Eksponeerimisele tulevad näiteks nii ülima detailitundlikkusega loodud metallist tööriistad kui ka Wim Wendersi filmist “Täiuslikud päevad” tuntuks saanud Tokyo avalike käimlate puhastajate vormirõivad.

Näitusel eksponeeritavad esemed valisid kuraator Philipp Teufeli kutsel välja 20 jaapani kultuurist innustunud kunsti-, disaini-, filosoofia-, kokanduse-, japanistika-, muusika-, ilukirjanduse-, moe-, fotograafia- ja tüpograafiavaldkonna esindajat nii Euroopast kui Jaapanist. Näituse initsiaatoriteks on Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri arendav Identity Foundation ning Peter Behrensi nimelise kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse eriala emeriitprofessor Philipp Teufel. Tegemist on rändnäitusega, mis avanes esmakordseltlt 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis. Näituse kujundus valmis PBSA näitusekujunduse eriala ning EKA sisearhitektuuri magistritudengite koostöös. Tudengite loodud näitusekujundus on ühtaegu eksperimentaalne ja mänguline, sellest õhkub rahulikkust ja lihtsust ning see kutsub esile erinevaid meelelisi muljeid.

Näitus ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154) on publikule avatud nädalavahetustel: 8.-9., 15.-16. ja 22.-23. märtsil 12.00-18.00. Kõigil teistel päevadel toimub näituse külastamine etteregistreeritud giidituuriga. Näitust saadab igapäevane lisaprogramm töötubade, filmiõhtute, loengute ja vestluringidega, mida korraldamisel löövad kaasa Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis, Tallinna Tehnikakõrgkool.

Info töötubade ja giidituuride kohta: https://www.artun.ee/et/erialad/sisearhitektuur/jaapani-parane-onnetunne/korvalprogramm/

Kuraator: Philipp Teufel

Näituse toimkond: Masayo Ave, Annika Kaldoja, Jüri Kermik, Veiko Liis, Ranvir Singh Sandhu, Rainer Zimmermann, Gregor Taul

Korraldaja: Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond

Koostööpartnerid:  edi –  Düsseldorfi Peter Behrensi nimelise rakenduskõrgkooli näitusekujunduse instituut, Tallinna Tehnikakõrgkool, Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis

Toetajad:  ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Erasmus+, Identity Foundation

Teate koostas Gregor Taul

Lisainfo:

Gregor Taul
EKA sisearhitektuuri osakonna külalislektor
gregor.taul@artun.ee
+372 55690456

Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!

Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!

Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.

https://fb.me/e/63DbEu5zp

Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!

Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8

Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.

Eelregistreerimine on vajalik.

Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!

Lisainfo Instagramis

Kohtume Vaimse tervise nädalal!