Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Sel reedel, 20. septembril saavad Eesti Arhitektuurikeskuses kokku arhitektid, disainerid, puitmajatootjad ja digiehituse eksperdid, et leida uudseid lahendusi senistele kitsaskohtadele Eesti puitmaja sektori arengus.

Ürituse ellu toojateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurikeskus. Koostöös Garage48-ga valmistatakse üritusel ette ideed, mida Future of Wood arendusnädalavahetusel juba esmasteks prototüüpideks ehitada.

“Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on tõsta ehitussektori tootlikkust ning kõige mõjuvamad vahendid selleks on ehitusprotsessi digitaliseerimine ja võimalikult paljude tegevuste viimine platsilt tehasesse. Viimase osas on puitmajade sektor tubli teenäitaja, mida ilmestab juba ligi kümme aastat kestnud järjepidev tootmis- ja ekspordimahtude kasv. Järgmise arenguhüppe saavutamise eelduseks on riigi ja sektori tihe koostöö – antud üritus on hea võimalus seda koostööd edendada.
“Future of Wood” häkatoni eelüritusel tahame konkretiseerida need kitsaskohad, mis takistavad tehastes toodetud majade arengut Eestis. Loodame sellest üritusest saada häid ideid, mida saaksime juba 4. oktoobril algaval häkatonil prototüüpida või mõne muu tegevuse raames lahendama hakata,” kommenteerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar.

Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp sõnul on ehitussektor killustatud ning selle parandamiseks peab muutuma nii haridussüsteem kui ka tööstus ning tarneahelad. “Eelkõige on tarvis praegused ressursinõudlikud ja keskkonda kahjustavad ehitustehnoloogiad ja -meetodid asendada loodussõbralike ja jätkusuutlike alternatiividega. Puit on äärmiselt sobilik materjal, millele abil vähendada Eesti ehitussektori süsinikujalajälge. Selleks näeme vajadust välja töötada puidupõhine teenuse- ja tarneahel hoonete kavandamisest, tootmise ja halduseni. ”

Kitsaskohtade leidmisele ja ideedega töötamisele aitavad kaasa mentorid Eesti Kunstiakadeemiast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning ettevõtetest nagu Harmet, Welement ja Kodasema. Päeva modereerib Startup Estonia juht Maarika Truu.

Lisainfo ja üritusele registreerumine.

Kadri Kõivik
Garage48 Future of Wood projektijuht
kadri@garage48.org
+37256698471

Reedel, 23. augustil kell 15.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid EKA esisel haljasalal Põhja puiesteel puuriidast inspireeritud ja puidust ehitatud varjualuse, mis pakub võimalust tänavamelu eest peitudes ümbritsevat jälgida. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sünnist. Objekt jääb linnakodanikele ja külalistele järele proovimiseks kuni 4. oktoobrini, misjärel kolitakse see Lahemaale, kuhu on viidud ka kõik varasemate aastate varjualused.

Varjualune RIIT on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus ellu viidud projekt – varjualuse kavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud EKA arhitektuuritudengite õppeülesanne, mis kestab läbi kogu esimese õppeaasta.

Puidust installatsiooni sisse tekib erineva pikkusega puitprusside kasutamise tõttu põnev avade ja peidupaikadega liigendatud ruum. Varjualust iseloomustab ka teatud vabadus: selle üksikuid detaile ja fragmente võib asendada, ilma et teose üldilme sellest oluliselt muutuks. Varjualune kerkis EKA ette kaheksa päevaga, ehitusmeeskonda kuulus 15 arhitektuuritudengit.

Tänavuse varjualuse idee autori, teise kursuse arhitektuuritudengi Johann Ortin Õuna sõnul lähtub objekti idee sellest, et varjualuse ruumi loomiseks kasutatav puit on asetatud ühes suunas. “Lähtepunktiks oli argiobjekt, millele muidu väga tähelepanu ei pöörata – tavaline puuriit. Materjali ladumise suund annab ruumile liikuvust ja elu, valitud tehnika laseb luua peidupaiku ja tekitada avatud alasid,” selgitas Õun.

TULE AVAMA!

Reedel, 21. juunil algusega kell 9.30 tutvustame EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kevadsemestri uurimistöö tulemusi. Sel korral oli uuringute fookuses arvutuslike vahendite kasutamine ruumiloomes; EKA uurimisgrupi tulemusi esitlevad arhitektid, linnaplaneerijad ja teadlased Damiano Cerrone, Raul Kalvo ning Renee Puusepp. Lisaks tutvustab Tallinna Linnaplaneerimise Amet samal sündmusel kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Esitlus toimub 4. korruse aatriumis.

AJAKAVA:
9.30 Avasõnad – Toomas Tammis
9.45-10.00 Tallinna kesklinna üldplaneeringu protsessi tutvustus – Endrik Mänd ja Jaak-Adam Looveer
10.00-10.30 projekti “metaLINN” tutvustus, Damiano Cerrone
10.30-10.45 kohvipaus
10.45-11.00 projekti “Arvutamata linn” tutvustus – Renee Puusepp
11.00-11.30 Andmetest aetud linnaplaneerimine, Damiano Cerrone (inglise keeles)
11.30-12.00 Liikumisandmete salvestamine, Raul Kalvo ja Johannes Aasmäe
12.00-13.00 Tallinna mustermajad, Renee Puusepp

Kevadsemestri otsiti uurimistöös võimalust näidata, kuidas saaks linna andmete abil senisest paremini planeerida, ning keskenduti kolmele küsimusele:

• Damiano Cerrone ja Panu Lehtovuori juhtimisel katsetati, kuidas visualiseerida Tallinna avalikke ruumiandmeid, et pealinna linnaruumialased otsused muutuksid tavakodanikele kergemini mõistetavaks ja professionaalidele kasulikuks abivahendiks.
• Raul Kalvo juhitud töögrupp uuris pealinna jalakäijate liikumist linnaruumis – kuidas liikumisi kaasaegse tehnoloogia abil kaardistada ning kogutud andmeid tõhusalt ja ülevaatlikult visualiseerida.
• Renee Puusepa juhitud töörühm küsis, milline võiks olla nn “uus Tallinna maja” ehk modulaarne puidust kortermaja, mis sobiks kergete kohendustega nii kesklinnale kui ka linnasüdamest väljaspool asuvatele uusarendustele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tutvustab sündmusel Tallinna kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Pealkirja “metaLINN” kandva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui aktiivses kasutuses on kesklinna erinevad piirkonnad täna ning kuidas see on seotud inimeste liikumiskäitumisega ja ruumi atraktiivsusega.

Neljapäeval, 6. juunil kell 18 toimub EKAs ruumis A101 uurimisprojekti “Lõpetamata linn” raames professor Kees Christiaanse loeng, mis kannab pealkirja “Linna muutumine” ning küsib, kuidas võiks suuri ja pikaajalisi linnaarendusprojekte monitoorides ning kogutud andmeid analüüsides võimalikke takistusi ja probleeme paremini ette näha. Loeng on inglise keeles ja kõikidele avatud.

Kees Christiaanse õppis arhitektuuri ja linnaplaneerimist TU Delftis. 1980. aastal asus ta tööle Office for Metropolitan Architecture (OMA) juurde ning nimetati partneriks 1983. aastal. 1989. aastal pani ta Rotterdamis alguse oma ettevõttele, mis täna kannab nime KCAP Architects&Planners. Christiaanse tegeleb peamiselt keerukate linnakeskkonna situatsioonide ning linna protsesside suunamisega, tal on rohkelt kogemusi ülikoolilinnakute arendamise ning endiste tööstus-, raudtee- või sadamaalade taaselustamisega. Läbi kogu oma karjääri on Christiaanse sidunud õpetamist ja teadustööd oma professionaalse tegevusega KCAPis, mis on viinud mitmete vastastikku viljakate ettevõtmisteni.

Neljapäevase loengu kohta ütleb Kees Christiaanse järgmist: “Kõikjal linnades, üle terve maailma, algatatakse ja viiakse ellu keerukaid, suure tihedusega suuremõõtmelisi linnaarendusprojekte – La Defence Pariisis, HafenCity Hamburgis, West-Kowloon Hongkongis, või Singapuri Marina Bay. Taolised hiiglaslikud projektid on tänaseks muutunud suurte linnakeskkondade ümberkorraldamise või laiendamise tüüpiliseks, eelistatud viisiks. Ent need projektid võivad käituda üsna etteennustamatul moel. Nende pikk teostusaeg tähendab sageli esialgsete plaanide muutumist, poliitilised ja majanduslikud piirangud mõjutavad projektide edukat lõpule viimist ning – mis väga oluline – nende suureskaalaliste arendusprojektide kaugeleulatuvat mõju kohalikus ja globaalses kontekstis ei analüüsita peaaegu kunagi korralikult. Seetõttu nõuavad need linnaarendused strateegilist lähenemist, mille puhul muutuse etappe, kohandatavust ja kohanemist kontekstiga jälgitakse pidevalt, et tööprotsess sujuks paremini.”

***

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke ning Tallinna linnakeskust / keskuseid, sel semestril keskendutakse arvutuslike vahendite kasutamisele ruumiloomes. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest.

„Lõpetamata Linn“ on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

4. ja 5. juunil kaitsevad 11 arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengit oma lõputöid EKA uue maja suures auditooriumis. Kaitsmised on avalikud ja kõik on teretulnud kuulama! 

AJAKAVA:

4. juuni 2019

10.00-10.50
Timmo Lass – Valga heaolukeskus / Valga wellness centre
Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe

10.50-11.40
Lauri Läänelaid – Turvaline linnakvartal. Kuidas luua elukeskkonda, mis toetaks turvalist linnaruumi? / Safe city block. How to create living environment that would support safe urban space?
Juhendajad: Martin Melioranski, Raul Kalvo

11.40-12.30
Jaanika Sau – Nägijaid ja mittenägijaid siduv tajumisruum / Multisensory space for the blind and the sighted
Juhendajad: Martin Melioranski, Raul Kalvo

12.30 – 13.30 paus

13.30-14.20
Maili Tannenberg – Suvilaruum linnas. Vaheruumide võimalikud lahendused / Summer space in the city. Possible perspectives of intermediate spaces
Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi

14.20-15.30
Liisa Peri – Ühendades inimest ja looma. Loomade varjupaik ja teraapiakeskus / Connecting humans and animals. Animal shelter and therapy center
Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe

15.30-16.20
Jaana Kraus – Siirdumismaastik / Transferring landscape
Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe

———–

5. juuni 2019

10.00-10.50
Annika Valkna – Töö ja elu maal. Üürielupindade lisamine Imavere alevikku / Working and living in the coutryside. Adding rental housing to Imavere
Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe

10.50-11.40
Diana Taalfeld – Tööstuslinn Sindi / Industrial town Sindi
Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon

11.40-12.30
Uljana Minakova – Maardu Kroodi piirkonna revitaliseerimine / Revitalising Kroodi area in Maardu
Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon

12.30 – 13.30 paus

13.30-14.20
Ingrid Kaur – Uuesti merele. Otsides võimalusi positiivse arengu suunamiseks Noarootsi rannikualal / To the sea! Seeking positive development-oriented opportunities for Noarootsi coastal region
Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi

14.20-15.30
Helmi Marie Langsepp – Ehitamata jätmisest. Mägi, mägiküla ja külalised / On not-building. Mountain, mountain village and visitors
Juhedajad: Katrin Koov, Kadri Klementi

Reedel 24. mail algusega kell 11.00 toimub EKA-s, 4. korruse aatriumis (A400) energiatõhususe professuuri erialastuudio esitlus, kus tutvustatakse 3. kursuse tudengite poolt välja töötatud tuleviku koolimaja kontseptsioone, mis on energiatõhusad, keskkonnasõbralikust materjalist ja modulaarsed, võimaldades paindlikku ja õpetlikku haridusruumi. Tudengeid juhendasid energiatõhususe külalisprofessor Bernhard Sommer, külalisdotsent Galo Moncayo, Sille Pihlak, Siim Tuksam ja Adam Orlinski.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond on alates 2016. aastast teinud tihedat koostööd Merko Ehitusega. 2016. aasta sügisel avati Merko Ehituse toel Eestis ainulaadne energiatõhususe professuur ning käesoleval õppeaastal digitaalsete töövahendite stuudio, mis keskendub suuremahulise energiatõhusa hoone projekteerimisele – nagu ka antud stuudio käigus kavandatav tuleviku koolimaja.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Kevad ja semestri lõpp on käes! Arhitektuuri ja linnaplaneerimise, urbanistika ning sisearhitektuuri erialade stuudiote hindamised on huvilistele avatud – kui tahad teada, mida tudengid on viimasel semestril teinud ja kuidas toimub hindamisprotsess, oled oodatud sellest osa saama järgmisel ja ülejärgmisel nädalal EKAs!

URBANISTIKA / URBAN STUDIES

14.mail kell 9.00 @A302 Stuudio 2: Linnalised tulevikud_Ülemiste projekt / Studio 2 Ülemiste project

Ülemiste projekt on stuudio, mis uurib, arutleb, kontseptualiseerib ja disainib Ülemiste ala Tallinnas. / Project ülemiste is an urbanism studio exploring, discussing, conceptualizing and designing Ülemiste, Tallinn. Please join us for our final presentation!
Juhendajad / Tutors: Kaie Kuldkepp, Keiti Kljavin, Ana Santini

NB! Urbanistika hindamine, nagu ka selle eriala magistriõpingud toimuvad inglise keeles.

ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE

14. mail kell 12.00 @A400 1. kursuse erialastuudio ERAMU
Selle kursuse käigus projekteerisid tudengid eramut tihedasse linnakeskkonda, ühele kahest juhendajate poolt välja valitud krundist Tallinna kesklinnas. Tudengid alustasid asukoha analüüsimisest ja konteksti väljaselgitamisest, et mõista, millise kohaga on tegu. Hindamisele esitatakse eramu joonised ja makett.
Juhendajad: Karin Tõugu, Kadri Klementi, Gert Guriev, Vitali Valtanen

15. mail kell 10 @A400 2. kursuse erialastuudio KOERU HOOLDUSKESKUS
Stuudio raames uurisid tudengid, kuidas aktiveerida moraalselt vananenud ehitatud keskkonda (institutsiooni) nii emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil, et vältida eakate inimeste sotsiaalset tõrjutust, mõjutada eluviisi puudutavate hoiakute kujundamist ning soodustada aktiivset liikumist.
Juhendajad: Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Joel Kopli, Vitali Valtanen

17. mail kell 10 @A400 4. kursuse erialastuudio KORTERMAJA
4. kursuse arhitektuurse projekteerimise stuudio ülesandeks on linnakeskuse pool- ja avaliku ruumi loomine läbi linna keskel elamise ja üksinduse kogemuse. Stuudio raames tegelesid tudengid eluruumide loomisega suuremate kogukondade jaoks linnalises keskkonnas. Tudengid uurisid uusi võimalikke elamismudeleid läbi teadmiste linnageograafiast, sotsioloogiast ja hoonetüpoloogiatest. Semestri lõpuks valmib kortermajade kompleksi projekt.
Juhendajad: Andres Ojari, Andres Alver, Veljo Kaasik, Ilmar Valdur

23. mail kell 10 @A400 Stuudio TÄNAV
Tänava-stuudio üldine eesmärk on vaadata erinevaid hoonete vahelisi ruume ning mõtestada neid lisaks transpordile ka läbi külgnevuste, ligipääsetavuste ning arhitektuursete kvaliteetide aspektide. Kuidas luua inimkeskset tänavaruumi, mis oleks atraktiivne ning ligipääsetav kõigile ühiskonna liikmetele, on olnud juhtivaks küsimuseks. Sel aastal on vaatluse alla võetud Liivalaia tee ning püütud anda sellele tänava mõõde.
Kursusest võtsid osa 4. kursuse arhitektid, 1. kursuse urbanistid ning 2. kursuse graafilised disainerid.
Juhendajad: Raul Kalvo, Tõnis Savi, Daniel Kotsjuba

24. mail kell 10 @C401 3. kursuse erialastuudio KOOLIHOONE (ENERGY&AUTOMATION)
Energy&Automation stuudio pakub välja tuleviku koolimaja konseptsioone, mis on energiatõhusad, keskkonnasõbralikust materjalist ja modulaarsed, võimaldades paindlikku ja õpetlikku haridusruumi.
Juhendajad: Sille Pihlak, Siim Tuksam, Bernhard Sommer, Galo Patricio Asan Moncayo, Adam Orlinski

SISEARHITEKTUUR

13.mail kell 9.00 @A100 (1. korruse avatud ala)
Esimese kursuse BSA18 tööde hindamine:
* Erialaprojekt Väikeehitis: Väikeobjekti kursuse raames töötasid tudengid b210 arhitektide juhendamisel välja metsas ööbimise ruumilisi lahendusi.  Milline peaks olema magamisvõimalust pakkuv tüüpprojekt, mis sobiks väga erinevatesse Eesti metsadesse, kus asuvad RMK puhkeplatsid?
* Joonistamine 2 (Juhendaja Kristjan Holm)
* Üldkompositsioon 2 (Juhendaja Vello Liiv)

14.mail kell 9.00 @A100 (1. korruse avatud ala)
Teise kursuse BSA17 tööde hindamine:
* Erialaprojekt Toit: Uurides ja kogedes erinevaid toitumisega seotud kontseptsioone, loovad tudengid tuleviku toitlustusvisioone (Juhendajad Kätlin Kangur, Ott Kangur, Maru Maarja Metspalu, Ville Jehe, Hannes Praks)
* Vormiõpetus (Juhendajad Martin Melioranski, Larissa Kondina-Sokolova, Lembit-Kaur Stöör)
* Digitaalsed tehnikad (Juhendaja Johanna Jõekalda)
* Joonistamine 4 (Juhendaja Feliks Sarv)
* Erialaprojekt Haridusruum: Stuudio eesmärk oli märgata ja kaardistada tänaseid liikumismustreid koolis ja toimivaid füüsilist aktiivsust soosivaid lahendusi ning luua uusi või tänaseid tegevusi võimendavaid atraktsioone. (Juhendajad Hannes Praks, Mae Köömnemägi, Liivo Niglas, Ville Jehe)

Olete oodatud!

Neljapäeval, 9. mail kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis selle kevade viimase avatud loengu “Making in Mixed Reality” Austraalia arhitekt, RMITi õppejõud Gwyllim Jahn, kes uurib segureaalsuse (mixed reality) võimalusi arhitektuurses planeerimises. Jahn esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Gwyllim Jahn on Melbournis asuva disainiuuringute praksise ja tehnoloogia iduettevõtte Fologram juht, mis tegeleb segureaalsuse disainiplatvormi loomisega. Lisaks sellele töötab Jahn arhitektuuriõppejõuna Austraalia RMITi Ülikoolis, kus tema uurimisvaldkondadeks on segureaalsuse keskkonnad, autonoomne robotitel põhinev tootmine, käitumuslikud disainisüsteemid ja masinõppe loomingulised kasutusvaldkonnad. Jahn on üks Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonikonkursi võidutöö “Steampunk” autoritest, mis ehitatakse sügiseks Arhitektuurimuuseumi ette.

Fologram loob segureaalsuse tööriistakasti disaineritele ja loojatele. Praksis uurib seda, kuidas segureaalsus-keskkondades ehitamine annab disaineritele ja ehitajatele uusi oskusi, soodustades ruumilist mõtlemist ja vähendades inimliku vea osakaalu kahemõõtmeliste projektide 3D-sse ülekandmisel. Fologrami loodud tööriistade abil saavad muidu traditsiooniliste töövõtetega tegutsevad meistrimehed ja ehitusmeeskonnad luua struktuure, mis varieeruvad oluliselt nt detailide, vormi või tekstuuri osas, muutes enamasti liiga kallid disainilahendused lihtsaks, odavaks ja riskivabamaks. Keerulist disaini on nüüd võimalik luua ehitusplatsidel, odavatest materjalidest, kasutades odavaid tööriistu, ilma kalli oskusteabe või disainidokumentatsioonita.

Loengus räägib Jahn oma tööst Fologramis, sellest millised võivad olla segureaalsuse mõjud arhitektuurse disaini kooste-metodoloogiatele. Kas segureaalsuses töötamine võib meid viia tagasi töömeisterlikkuse, intuitsiooni ja reflektiivse loomisprotsessi juurde? Milliseid uusi koostöötamise vorme võimaldab segureaalsus disainerite ja tootjate või inimeste ja masinate vahel? Jahni ettekandele järgneb Fologrami HoloLensi ja mobiilseadmete jaoks loodud tööriistade tutvustus.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Reedel 26. aprillil algusega kell 16:00 EKA 4. korruse aatriumis (A400) toimub energiatõhususe professuuri erialastuudio esitlus, kus tutvustatakse 3. ja 4. kursuse tudengite poolt 1:1 skaalal välja töötatud kliimateadlikke fassaadiprototüüpe. Tudengeid juhendasid energiatõhususe külalisprofessor Bernhard Sommer, assistent professor Galo Moncayo ja osakonna VR labori juhataja Johanna Jõekalda.

Energiatõhususe ja modelleerimise tarkvara kursusel välja töötatud prototüüpide puhul on tegu Arduino baasil juhitavate interaktiivsete energiatõhusa fassaadielemendi makettidega. Stuudios mõeldi läbi võimalikud stsenaariumid, juhindudes energiatõhususe regulatsioonidest ja nüüdisaegsetest disaini- ning tootmisvõimalustest erinevates kliimavööndites. Kasutades ehituses aina sagedamini rakendatatavat parameetrilist modelleerimist, muutuvad tootearendusprotsessid järjest efektiivsemaks, kuna muudatusi saab teha senisest kiiremini ning valmis disaini saab hõlpsasti vajadustele ja muutuvatele algandmetele vastavaks kohandada.

Esitlusele järgneb Viinis tegutseva arhitektuuriinseneri Adam Orlinski loeng parameetrilisest inseneeriast ja Karamba3D tarkvarast, mille arendusmeeskonda Orlinski kuulub. Orlinski õppis arhitektuuri Viini rakenduskunstide ülikoolis ning töötab Bollinger+Grohmann inseneribüroos. Arhitektuuriosakonna tegemistesse on ta kaasatud olnud alates 2017. aastast, juhendades tudengeid selles, kuidas kasutada konstruktsioonide hindamisel ja projekteerimisel algoritmilisi töövahendeid. Orlinski fookusvaldkonadeks on ka keerukate geomeetriate haldamine, konstruktsioonide genereerimine, simuleerimine, analüüsimine ja optimeerimine.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond on alates 2016. aastast teinud tihedat koostööd Merko Ehitusega. 2016. aasta sügisel avati Merko Ehituse toel Eestis ainulaadne energiatõhususe professuur ning käesoleval õppeaastal digitaalsete töövahendite stuudio, mis keskendub suuremahulise energiatõhusa hoone projekteerimisele.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Briti arhitekt, professor Sir Peter Cook, kes on olnud arhitektuurimaailmas keskne tegelane juba üle poole sajandi. Cook esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Peter Cook on 1960. aastate ing­lise avangardistliku arhitektuurirühmituse Archigram asutaja, endine Londoni kaasaegse kunsti instituudi direktor ja Bartletti arhitektuurikooli juht. 2010. aastal pälvis ta Lundi ülikoolilt audoktori tiitli oma panuse eest arhitektuurilisse innovatsiooni. Cooki Archigram’iga saavutatu on leidnud kajastust paljudes publikatsioonides ja näitustel ning Briti arhitektide kuninglik instituut RIBA tunnustas 2002. aastal rühmituse liikmeid oma kõrgeima autausu, kuningliku kuldmedaliga.

Aastal 2007 lõi kuninganna Elizabeth II Cooki rüütliks tema teenete eest arhitektuurivallas. Hetkel töötab Cook vanemteadurina Londoni kuninglikus kunstikolledžis, olles samal ajal ka professor Bartletti arhitektuurikoolis ja Frankfurdi visuaalkunstide kõrgkoolis (Staedelschule).

Olles arhitektuuriringkondades tuntud juba oma karjääri algusest peale, pälvis Cook laiema tähelepanu Grazi kunstimuuseumi projektiga Austrias. Suurem tähelepanu jätkus Viini majandusülikooli õigusteaduskonna ja haldushoone valmimisega ning Austraalias Bondi ülikooli arhitektuurikooli projektiga. Cooki projekteeritud hooneid võib leida ka Osakast, Nagoyast, Berliinist, Frankfurdist ja Madridist. Tema projektidega saab lähemalt tutvuda koos arhitekt Gavin Robotham’iga asutatud arhitektuuribüroo kodulehelt: http://www.crab-studio.com

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/