Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Neljapäeval, 11. aprillil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Läti arhitekt Austris Mailītis, keda võib õigustatult pidada üheks Baltikumi noorema põlvkonna originaalsemaks mõtlejaks. Mailītis esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Oma loengus keskendub ta ebatavalistele maastikele ja kultuuridele, rääkides oma loomingu vaatenurgast kuidas arhitektuur sünnib loodus- ja kultuurikeskkonna kontekstist. Mailītis tutvustab Shaolini lendavate munkade teatri, Läti lauluväljaku ning teisi oma büroo viimase aja lennukaid projekte ja ideid.

1984. aastal sündinud Mailītise portfooliost leiab mitmeid unikaalseid kunsti- ja arhitektuuriprojekte, mh Läti paviljon Shanghai Expol (2010) ning maailma suurim vabaõhulava – Läti laululava. Viimastel aastatel on ta olnud Veneetsia kunstibiennaali Läti rahvuspaviljoni arhitekt ning töötanud Hiinas Shaolini lendavate munkade templi projektiga. 2011. aastal pälvis Mailītis Läti arhitektuuri edendamise eest riikliku preemia ning 2014. aastal oli ta Mies van der Rohe Euroopa kaasaegse arhitektuuri auhinna kandidaat Riia kultuuripealinna-aastaks püstitatud ajutise paviljoniga Esplanaadi pargis. 2017. aastal pälvis Mailītise büroo Mailitis Architects Läti arhitektuuripreemia Shaolini lendavate munkade templi eest Hainanis Hiinas. Lisainfot: http://mailitis.lv/

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna mahulise arhitektuuri professori kandidaat Toomas Tammis’e avalik venia legendi loeng “Mustast arhitektuurist”.

Aeg: 11. september 2019

Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Suur saal A101

Eesti Kunstiakadeemia korraldab Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 raames rahvusvahelise konverentsi “Ruum ja Digireaalsus”.

Maailma majandus ja kultuur on jõudnud Kolmanda tehnoloogilise revolutsiooni ajastusse. Ilmnemas on totaalselt uus reaalsus, oma vääramatu olemuse, struktuuri ja tahtega – digitaalreaalsus. See koosneb info- ja kommunikatsioonivõrgustikest, millel on oma keeruline arvutusalgoritmide hierarhia ja ekraanidele projitseeritud tähendussüsteem. Digitaalreaalsuses võib informatsioon end luua, interpreteerida, muteerida ja kopeerida lõpmatult.

Me palume osalejatel uurida, kujutleda ja spekuleerida arhitektuuri, urbanistika ja disainivaldkonna arengust ja tulevikust.

Konverentsi peaesinejad on Mario Carpo, Antoine Picon ja Roland Snooks.

Kõik konverentsile kutsutud esinejad on ühtlasi ka 2019. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali TAB külalised. TAB on kireva programmiga rahvusvaheline arhitektuuri ja linnaplaneerimise festival, mis edendab arhitektuurikultuuri ning mida käesoleval aastal kureerib dr Yael Reisner.

Olulised kuupäevad:

– Ettekande lühikokkuvõtte esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2019
– Esitatud lühikokkuvõtete seast tehakse valik 25. märtsil 2019.
– Lühikokkuvõtte lõpliku versiooni esitamise tähteaeg: 20. juuni 2019.
– Konverents toimub 11. septembril 2019.
– Lõpliku täisteksti esitamise tähtaeg on 10. oktoobril 2019 (kuni 20000 tähemärki koos tühikutega, kuni 2 lehekülge illustratsioone; esitatud ja eelretsenseeritud artiklid avaldatakse konverentsi publikatsioonis).

Neljapäeval, 28. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Uus-Meremaal sündinud arhitekti, kirjutaja ja endise Columbia ülikooli arhitektuuriosakonna dekaani Mark Wigley avalik loeng. Wigley tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames, koostöös KUMU kunstimuuseumiga. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Mark Wigley on Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor, arhitektuuri, kunsti, filosoofia, kultuuri ja tehnoloogia ristumiskohti uuriv ajaloolane, teoreetik ja kuraator. Tema loeng räägib Ameerika kunstnikust Gordon Matta-Clarkist, kelle suur näitus – “Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni” – on Kumus avatud kuni 8. juunini. Wigley hiljuti avaldatud raamat “Lahates Matta-Clarki: uurimus anarhitektuurist” (“Cutting Matta-Clark: The Anarchitecture Investigation”) ja samateemaline loeng baseerub paljudel seni avaldamata fotodel ja dokumentidel, mõtestades täielikult ringi Matta-Clarkile tuntuse toonud hoonetesse aukude lõikamise. Reedel, 29. märtsil kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Mark Wigley ja Anu Vahtra ühisele näitusekülastusele.

Ameerika kunstniku Gordon Matta-Clarki (1943-1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Matta-Clark sai kuulsaks mahajäetud ja lammutamisele määratud hoonetesse loodud kohaspetsiifiliste installatsioonidega, paljastades kaose linnaruumi näilise korrastatuse taga ning tuues esile inimesest lähtuvate elamise ruumide ja arhitektuursete struktuuride konflikti. Ta kuulus loomingulisse kollektiivi, mis mõtestas “anarhitektuuri” mõistet, tähistades nihestuste, tühimike ja linnaruumis mitte-kohtadega tegelevat kunstilist praktikat.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Mark Wigley loeng ja reedene näitusekülastus toimub koostöös KUMU kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
https://kumu.ekm.ee/

Arhitektuur ja virtuaalsus: Tallinnas peavad avaliku loengu Space Populari asutajad Lara Lesmes ja Fredrik Hellberg

Neljapäeval, 14. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Londonis tegutseva multidistsiplinaarse disaini-, arhitektuuri- ja teaduspraksise Space Popular arhitektide Lara Lesmese ja Fredrik Hellbergi avalik loeng. Lesmes ja Hellberg tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Lara Lesmes ja Fredrik Hellberg on mõlemad lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ning aastal 2013 asutasid nad Bangkokis Space Populari. 2016. aastast baseerub praksis Londonis ning tegutseb väga erinevates valdkondades alustades mööblidisainist ja sisearhitektuurist, lõpetades urbanismi, arhitektuuri ja virtuaalmaailmade disainimisega. Duol on pikk õpetamiskogemus Bangkoki Chulalongkorni ülikooli rahvusvahelise disaini ja arhitektuurihariduse programmi juures ja AAs ning nad on pidanud loenguid ja tegutsenud külaliskriitikutena rahvusvaheliselt. Lisaks akadeemilisele kogemusele on nende projekte tutvustatud erinevatel näitustel Euroopas ja Aasias.

Oma loengus pealkirjaga “Kodu erinevad vormid ja teisi virtuaalseid jutte” keskenduvad nad digitaalsetele ja virtuaalsetele ruumidele, mida me igapäevaselt kasutame, uurivad, kuidas me neisse suhtume ja kuidas on neid keskkondi ajalooliselt loodud ja kasutatud. Lesmes ja Hellberg küsivad, milline on arhitektuuripraktika roll virtuaalses keskkonnas ning milliseid väljakutseid esitab kolmedimensionaalne virtuaalne reaalsus meie arusaamisele privaatsusest ja omandist. Neid ja muid teemasid käsitlevad Space Populari asutajad oma praksise tööde näitel. Rohkem infot esinejatest: http://www.spacepopular.com/

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Space Populari loengu toimumisele aitasid kaasa Briti Nõukogu ja Eesti Arhitektuurikeskus.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

EKA avatud uksed 2019 arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas: PROGRAMM 28. veebruaril!

11.30-12.00 arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari teeb sissejuhatuse EKA arhitektuuriõppesse (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)

12.00-12.30 arhitekt Mikk Meelak (Platvorm) räägib arhitektuurihariduse universaalsusest (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)

Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)

Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.

Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.