Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Neljapäeval, 18. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A501 (Põhja pst 7) avaliku ruumi nõuniku Levente Polyaki avatud loeng. Polyak pühendub oma töös eelkõige linnakeskondade taastamisele, kultuurilistele arengutele ja kogukondlikule kaasamisele. Polyak tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames ning ta on väljavalitud Tuleviku Arhitektuuri Foorumi finalistidest (FAP)– loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Levente Polyak on linnaplaneerija, uurija ning sotsiaal-poliitilise agendaga avaliku ruumi nõunik. Pühendudes linnakeskondade taastamisele, kultuurilistele arengutele, kogukondlikule kaasamisele ja innovatsioonile, keskendub tema uurimustöö hoone ehituslikele probleemidele, juhindudes kohalikest materjalidest. Polyak õppis arhitektuuri Budapesti Tehnoloogiaülikoolis, urbanistikat Pariisi Linnaplaneerimise Instituudis ning sotsioloogiat Eötvös Loránd’i Ülikoolis Budapestis ja EHESSis Pariisis. Ta on töötanud külalislektorina Moholy-Nagy Disaini- ja Kunstiülikoolis, Budapesti Tehnoloogiaülikoolis ja Viini Tehnikaülikoolis. Doktorikraadi sotsioloogias kaitses ta Kesk-Euroopa Ülikoolis. Ta on tegelenud linnaosade taaselustamisega New Yorgi linnaplaneerimise ametis ning Pariisis ja Roomas. Aastatel 2012-13 töötas ta Budapesti linnaplaneerimise direktori nõunikuna, olles Budapesti linnaarengu strateegia 2030 kaastoimetaja.

Polyak on kohalikke omavalitsusi linnaplaneerimise ja kogukondade kaasamisel konsulteeriva büroo Eutropian Research & Action kaasasutaja. Hetkel töötab ta Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Regioonide Komitee kodanikedialoogi konsultandina.

Oma loengus pealkirjaga “Rahastades ühistulisi linnu: kogukonnarahandus ja avaliku ruumi ökonoomika” räägib Polyak sellest, kuidas viimastel aastatel on kultuuriline, sotsiaalne, ühiskondlik ja hariduslik ruum muutunud uute elamise, töötamise, õppimise ja kollektiivse läbikäimise viiside laboratooriumiteks. Sellise avaliku ruumi puhul on aga tihti keeruline leida stabiilseid majandusstruktuure või piisavalt finantsvahendeid pikaajalise, jätkusuutliku ja sõltumatu tegutsemise tagamiseks. Uurimusprojekt “Ühistuliste linnade rahastamine” on püüdnud välja selgitada, kuidas kodanikeinitsiatiivid, ühistud, MTÜd, ühisrahastusplatformid, eetilised pangad ja spekuleerimise vastased sihtasutused suudavad toimida väljaspool tavapärase kinnisvaraarenduse dünaamikat ning luua uusi mehhanisme saamaks ligipääsu, osta, renoveerida või ehitada hooneid kogukondadele. “Ühistuliste linnade rahastamine” üritab kogemuste toel aidata ja inspireerida kodanikuühiskonna initsiatiive, aidates neil koguda ühist kapitali, luues stabiilseid finantsmudeleid, tugevdades lokaalset majandust, hoides kasumid naabruskondades ning tagades avalikku ruumi, mis takistab avalikkuse mahasurumist ja kasumi väljaviimise majandusmudelit.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Levente Polyaki loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner

E-post: arhitektuur@artun.ee

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Hollandis ja Hong Kongis tegutseva urbanist-arhitekti Jason Hilgeforti avalik loeng. Hilgefort keskendub oma töös eelkõige tuleviku kübermaailmale ja sellele, kuidas nüüdistehnoloogiad võiksid muuta linnaplaneerimist. Hilgefort tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Jason Hilgefort on FUTURE+ ja Aformal Academy asutajaliige ning Land+Civilization Compositions kaasasutaja. Tema projektide fookus on võimalikel tulevikustsenaariumidel, mida nüüdistehnoloogia, rahvusvahelised suhted ja kliimamuutused võivad meie linnaplaneerimises esile kutsuda. Hilgeforti juhitud mõttekojad tegutsevad nõuandjatena sellistes suurlinnades nagu Hong Kong ja Shenzhen Hiinas ning kiirelt arenevates Euroopa pealinnades. Hilgefort õppis linnaplaneerimist ja disaini Cincinnati Ülikoolis (USA) ja arhitektuuri Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada). Tal on töökogemus maailma erinevatest nurkadest alustades New Yorgist (Ehrenkrantz Eckstut and Kuhn) ja Los Angelesest (Behnisch Architekten) ja lõpetades Mumbaiga (Rahul Mehrotra). Aastatel 2000 kuni 2004 töötas ta linnaplaneerija ja innovaatori Peter Calthorpe’i juures.

Oma loengus pealkirjaga “Hajusad infrastruktuurid uuetele ühiselt loodud linnadele” räägib Hilgefort sellest, kuidas linnad olid alguses lihtsalt indiviidide kogumid, kes jagasid ühiseid elemente, aga pikkamööda on need arenenud ja endasse hõlmanud megageopoliitilisi võrgustikke. Võrgustikke, mida iseloomustavad suured ja kõikehõlmavad riigi ja erasektori poolt ehitatud keskkonnad. Hajutatud ja liikuvate infrastruktuursete elementide (mobiiltelefonid, droonid jmt) esiletõus ja levik, on meid aga viinud murrangulise hetkeni – olukorrani, kus inimeste eluolu sõltuvus ülevalt alla juhitud elukorraldusest on muutunud küsitavaks. Hilgefort leiab, et uuel kujul, vastastikku sõltuv individuaalsus on muutunud võimalikuks.

Töötades alates 2007. aastast rahvusvahelises linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri büroos Maxwan A+U, oli ta seotud selliste projektidega nagu A101 Moskvas, Rotterdami kesklinna planeering ja Barking Riverside Londonis. Hilgeforti juhtimisel võitis büroo mitmeid arhitektuurivõistlusi – Helsingis, Baselis, Kiievis, Hannoveris, Ostravas, Magdeburgis ja Kaunases. Samasse aega langes ka üle-euroopalise linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistluse Europan 11 võit Viinis.

Hilgeforti kaasasutatud büroo Land+Civilization Compositions tegeleb ehitatud vormidega seotud teemadega alates teadusuuringutest kuni lõpliku disainini. Büroo hinnangul elame me ajal, mil (linna)ehituslike valdkondade omavahelised suhted üha tihenevad, samal ajal kui nende erinevused üha rohkem hägustuvad. Glokaalne majandus ning järjest rohkem teemaks muutuvad sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid tingivad uute prioriteetide esiletõusu. Tekkimas on uus generatsioon linnaruumist mõtlejaid, kelle jaoks ‘protsess’ on muutumas tähtsamaks kui ‘lõpptoode’.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Jason Hilgeforti loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.

Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!

Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Sündmus Facebookis.

Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööde kaitsmine

4. juunil kl 9.00-18.30
5. juunil kl 9.00-12.30

Koht: Kanuti Gildi SAAL, Pikk 20

2018. aasta suvel tuleb arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas kaitsmisele 14 magistritööd. Kaitsmised toimuvad Kanuti Gildi SAALis ning kuulama on teretulnud kõik, kel teemade vastu huvi. Sissepääs on vaba.

4. JUUNIL

9.00
Paulina Pähn, “Otsides intensiivset tihedust. Strateegiate rakendamine Keldrimäe asumi näitel”
Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

9.50
Joonas Tanne, “Paldiski linnaplaneering. Visioon tulevikust”. Juhendaja Andres Alver

10.40
Jüri Nigulas, “Kiirlinn. Za’atari põgenike laagri retrospektiivne planeering”. Juhendaja Andres Alver

11.30
Liisa Valdmann, “Koriluskoridor. Linna aineringluse ruumiline kujundamine Tallinna näitel”. Juhendajad Katrin Koov ja Aet Ader

12.20
Kersti Nigols, “Põlvkondadeülene linnaruum – elanike aktiivne vananemine Mustamäe näitel” Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

Lõuna: 13.10 – 14.10

14.10
Johannes Aasmäe, “Jalakäijate linn Tallinna keskuses”. Juhendajad Renee Puusepp ja Martin Melioranski

15.00
Anne Vingisar, “Tartu ja Mitte-Tartu sümbioos, Emajõe luhaala ja modernistliku tankisilla sõlmpunktis”. Juhendajad Katrin Koov ja Aet Ader

15.50
Marianna Zvereva, “Lasnamäe klindi avamine: maastik kui võrgustik”. Juhendajad Martin Melioranski ja Renee Puusepp

16.40
Arvi Anderson, “Argine Kesk-Eesti”. Juhendajad Martin Melioranski ja Renee Puusepp

17.30
Liis Juuse, “Religioon kui rännak ja otsing. Püha ruumi võimalikud väljendused Pirita-Vastseliina palverännuteel”. Juhendajad Aet Ader ja Katrin Koov

5. JUUNIL

9.00
Kristian Taaksalu, “Thermae Linnahall”. Juhendajad Renee Puusepp ja Martin Melioranski

9.50
Sander Paljak, “Linnasisese matmis- ja mälestamisruumi võimalikkus alternatiivse praktika kaudu”. Juhendad Aet Ader ja Katrin Koov

10.40
Tarmo Kübard, “Tallinna jalgratastumine – jalgrattakultuur ühiskondlike muutuste katalüsaatorina”. Juhendaja Andres Alver

11.30
Veiko Vahtrik, “Taskukohane eluase”. Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

Milline on Lasnamäe tulevik? Millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus kannab sel korral pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus võtab kokku arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näitus avatakse Tallinnas Draakoni Galeriis teisipäeval, 29. mail kell 18 ning see jääb avatuks 9. juunini.

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Lõppmängu näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine. NB! Laupäeval, 2. juunil kell 11 toimub näitusel kuraatorituur!

Näituse teeb pea igale tallinlasele põnevaks see, et paneelelamurajoonides elab ca pool Tallinna elanikkonnast: Lasnamäe probleemid on tuttavad nii mustamäekatele, õismäekatele, Pelgulinna ja ka palju pisemate asumite, näiteks Keldrimäe asukatele.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

“Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuulub EKA igakevadise festivali TASE programmi, mille raames toimuvad magistri- ja bakalaureusetaseme lõpetajate näitused, lõputööde avalikud kaitsmised ning mitmed üliõpilaste isiku- ja ühisnäitused. 2018. aastal toimub TASE’18 peanäitus Lembitu 10 ja 12 hoonetes 30. maist 13. juunini.

Lõpetamata linn on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega

Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Kasutatud visuaalid: EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengite Ulla Alla, Nina Steiner ja Madli Kaljuste stuudioprojekt.

Rohkem infot:

Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja tegeleb uute tehnoloogiate rakendmisega arhitektuuris. 3. mail kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale disainiuuringute büroo Certain Measures kaasasutaja Tobias Nolte. Oodatud on kõik, keda paeluvad masinnägemise rakendused, andmetöötlus ja nende rakendamine arhitektuuris nutikama ja säästlikuma tuleviku nimel.

Oma loengus pealkirjaga “Masinnägemine ja disain” (“Machine Vision and Design”) räägib Nolte oma büroo erinevatest projektidest, mis kasutavad masinnägemist erinevate rakenduste jaoks arhitektuuris. Üks põnevaim on ehk Mine the Scrap, mis tegeleb ehitusjäätmete taaskasutusega, sorteerides erineva kujuga jäätmetest välja tükke, millest tarkvara abil genereeritakse uusi vorme ja pinnalaotusi. Enne oma büroo asutamist oli Nolte Gehry Techonolgies New Yorgi harukontori direktor, kus ta juhtis arhitektide ja inseneride meeskonda parameetriliste ja arvutuslike tehnikate juurutamisel disainis ja ehituses. Varasemalt oli ta Gehry Techonolgies Euroopa kontori juhataja Pariisis, kus ta töötas koos tunnustatud rahvusvaheliste disainibüroodega nagu Gehry Partners, Zaha Hadid Architects, Snohetta, UNStudio, Coop Himmelb(l)au ja paljud teised.

Certain Meaures on disainiuuringute büroo, mis kasutab kogemuste, süsteemide ja ruumide loomiseks matemaatikat ja uusi tehnoloogiaid. Büroo loob projektidele uusi tarkvara ja riistvara lahendusi, kasutades vabavaralisi tööriistu ja tuginedes süvaõppele ja eriteadmistele arhitektuuri, matemaatika, robootika ja arvutiteaduse valdkondades, eesmärgiga mõista, rikastada ning muuta inimeste ruumikogemust.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinna põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Mida hakata peale ehitusplatsi-varemetega – hoonetega, mis ei saanudki kunagi valmis, sest ehitustegevus katkes ühel või teisel põhjusel? Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on Sloveenia hinnatud ja auhinnatud arhitektuuribüroo SADAR+VUGA asutaja Boštjan Vuga, kes astub Kanuti Gildi SAALi lavale 22. märtsil kell 18.

SADAR+VUGA kavandatud Stožice spordipargi ehitus Ljubljanas jäi pooleli viimase suure majanduskriisi ajal – Tallinnas räägib Vuga lähemalt sellest, kuidas arhitektuuribüroo koos tudengitega hiiglaslikule lagunevale ehitusplatsile uut, post-kapitalistlikule ühiskonnale sobivamat tulevikku otsis. Sarnane, ent vanem ja tuntum juhtum on ka suurejoonelise nimega Revolutsiooni Kodu (arhitekt Marko Mušič) projekt Montenegros. See massiivne hoone Nikšići südames pidi tähistama Jugoslaavia ühtsust, ent hoone ei valminud kunagi – ehitus seiskus juba 1980. aastatel. Võites koos HHF Arhitektide ja Dijana Vučinićiga konkursi ohtlikuks muutunud alale lahenduse leidmiseks, algatas SADAR+VUGA Revolutsiooni Kodu teisendamist linnavaremetest avalikuks ruumiks.

Boštjan Vuga lõpetas 1992. aastal Ljubljanas arhitektuuriõpingud ning täiendas end AA ülikoolis 1993-1995 postgraduate programmis. Koos Juriji Sadariga asutas ta 1996 büroo SADAR+VUGA (S+V), mis on tegutsenud juba üle kahe kümnendi, pakkudes välja lahendusi avatud ja uuenduslikele tootmis- ja loomisprotsessidele hoonetes. Nende tuntumad tööd on Sloveenia Kaubandus ja Tööstuskoja hoone (1996), Rahvusgalerii Ljubljananas (1996), Stožice staadium ja vabaajakeskus (2010) ning Ljubljana õhuliikluse kontrollkeskus (2013). Sadar ja Vuga on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu (Bauwelt Prize, Iconic Award, Archmaraton Award, Piranesi award, Plečnik Prize), neid on nomineeritud kaheksal korral Mies van der Rohe auhinnale. Lisaks on Vuga õppejõud tunnustatud arhitetuuriülikoolides ning 2014. aasta oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali Montenegro paviljoni “Treasures in Disguise” kaaskuraator.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee