Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?

Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.

Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja

Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.

Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.

Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.

Välkloengud on tasuta.

FB sündmuse leiad siit.

Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud digitaalse tootmise tehnoloogiatele, disainile ja õpetamisele. 8. märtsil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale FabTextiles uurimislabori ja uue tekstiili ja tehnoloogia akadeemia Fabricademy juhataja Anastasia Pistofidou. Oodatud on kõik, keda paeluvad materjaliteaduse, tekstiili ja bioloogia kokkupuutekohad.

Anastasia Pistofidou on digitaalse tootmise tehnoloogiatele, disainile ja õpetamisele spetsialiseerunud Kreeka arhitekt. Tal on digitaalsete tektoonikate magistrikraad Kataloonia Kõrgema Arhitektuuri Instituudist (IAAC) 2010-2011 ja bakalaureus Thessaloniki Aristotelese ülikooli arhitektuuri teaduskonnast 2008. Hetkel on ta FabTextiles uurimislabori ja uue tekstiili ja tehnoloogia akadeemia Fabricademy juhataja. Oma rakenduslikus uurimuses materjalidest, kunstist ja tekstiilist ühendab ta analoog- ja digimaailma.

Tehnoloogia areng, uued materjalid ja parameetriline disain muudavad seda, kuidas me asju disainime, toodame, tarbime ja nendega suhestume. Pistofidou tegeleb moe elementide loomisele, tootmisele ja levitamisele uute lähenemiste arendamisega, kasutades jagatud tootmisinfrastruktuure ja teadmiste võrgustikke. Oma töös eksperimenteerib ta inimkeha skanneerimisega, loob interaktiivseid rõivaid ning töötab biomaterjalidega kasutades 3D printimist ja parameetrilist 3D mudeldamist. Need tegevused määravad tulevaste disainerite rolli ja profiili – millised on tulevaste generatsioonide uued oskused, materjalid ja protsessid?

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Rohkem infot:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee

25. jaanuaril kell 15.00 toimub Arhitektuurimuuseumis EKA uurimisprojekti Lõpetamata linn 2. etapi töö kokkuvõte ja esitlus. Kõik huvilised on oodatud!

Selles etapis on töö keskendunud linna struktuuri ja tiheduse teemadele, kuid vaatab paratamatult ka linnaehituslikke küsimusi laiemalt. Töö fookuses on Lasnamägi, kui radikaalne muutus ajaloolises linnaehituses ning suur modernistlik lubadus helgemast tulevikust laiadele massidele. Abstraktsele keskmisele inimesele suunatud elukeskkonna muutis laialt kättesaadavaks ülimale lihtsustusele ning kordusele rajatud paneelehitus. Niisuguses keskkonnas elab pea pool Tallinna elanikkonda, kui liidame kokku Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe. Modernistliku vabaplaneeringuga odavate paneelmajadega elamurajoonide osakaal on märkimisväärne väga suures osas maailma linnades. Nüüd, kui Eestis ja arenenud maailmas laiemalt, on linnade kiire kasvu ning laienemise aeg vähemalt mõneks ajaks läbi, on vaja leida ka ekstensiivse kasvu mudelist võrsunud paneelelamurajoonidele uus identiteet ja ambitsioon tulevikuks.

Töö käigus on tegeletud küsimustega, mis püüavad avada modernistliku linna praegust olemust ning visandada selle võimalikke arenguid tulevikus. Kes siin praegu elavad ja mida nad oma elukeskkonnalt võiksid oodata? Kas ja kuidas saame tuua Lasnamäele ruumilist mitmekesisust ning töökohti, mis algse planeeringu järgi olid tsoneeritud paiknema mujal ning seeläbi vähendada Tallinna linnasisese pendelrände vajadust? Kas ja kuidas saame Lasnamäe paremini siduda kogu linna hõlmavatesse (ühis)transpordi ja haljasalade võrgustikesse? Millise raamistuse edasisteks arenguteks loob Lasnamäe erastamisjärgne krundistruktuur? Kuidas suunata arendustegevust Lasnamäel nii ruumiliselt kui ajaliselt? Mis võiks olla praegu ja lähemas tulevikus Lasnamäe arengut käigus hoidev ja liikuma panev jõud ning kuidas seda võimendada?

Töö põhilised läbiviijad on olnud prof. Andres Alver, emer. prof. Veljo Kaasik ja prof. Toomas Tammis EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning prof. Andres Sevtsuk Harvardi ülikoolist. Sügissemestril olid töösse kaasatud ka EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 4. kursuse tudengid ning Harvardi ülikooli linnaplaneerimise magistrandid. Tööd tutvustavad EKA professorid ja Andres Sevtsuk (üle Skype-i).

Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond algatas 2017. aasta alguses uurimisprojekti “Lõpetamata linn”, mis tegeleb Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste stsenaariumitega. Projekti annavad oma akadeemilise panuse nii osakonna õppejõud, teadurid ja doktorandid kui ka väljastpoolt kutsutud spetsialistid.

Uurimistöö keskendub 6 suuremale teemale: planeerimispraktikad, linna struktuur, linna tihedus, linna piir, suur infrastruktuur linnas ning linna iseloom. Iga teemaga tegeleb ühe semestri vältel viieliikmeline uurimisgrupp. Iga teema kohta korraldab toimkond ühe rahvusvahelise töötoa ning paralleelselt käib töö ka EKA arhitektuuri ja linnaehituse ning urbanistika tudengitega. Kuuele semestripikkusele uurimistöö-lõigule eelneb sarnaste näidete analüüs mujalt maailmast ja teemat avav rahvusvaheline konverents. Järgneb kokkuvõttev töö näituse ja raamatu formaadis, mis seovad kogu uurimistöö terviklikuks käsitluseks. Protsessi lõpetab uurimistöö tulemusi nii spetsialistidele kui laiemale huviliste ringile tutvustav rahvusvaheline konverents.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekt LÕPETAMATA LINN saab teoks tänu Kapiteli (senise E.L.L. Kinnisvara) toetusele, koostööpartnerina on kaasatud ka Tallinna linn.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse toonud terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Käesoleva semestri loengusarja lõpetab Moskvast pärit, ent Baselis tegutsev arhitekt Artem Kitaev, kes astub Kanuti Gildi Saali lavale neljapäeval, 14. detsembril kell 18.

Kitaevi Tallinna-loeng kannab pealkirja “Kosmos / Chaos”; kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide arhitektuuritudengid, samuti tegutsevad professionaalid, õppejõud ja lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised ja kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

Artem Kitaev tegutseb arhitektuuribüroos KOSMOS, mille partnerid ja kaastöölised paiknevad New Yorgis, Moskvas, Baselis ja Bangkokis. KOSMOS töötab oma sõnul kõikide erinevate hoonetüüpide ja skaaladega – ukselingist linnani, tõsimeelsest arhitektuurist ajutiste installatsioonideni, kombineerib kunsti ja tehnoloogiat, globaalseid kogemusi ja respekti kohaliku konteksti suhtes. Kitaev sai oma diplomi Moskvas, kus asutas ka arhitektuuribüroo Meganom. Seejärel kolis ta Šveitsi, kus töötas 4 aastat Herzogi ja de Meuroni juures ning nüüd keskendub KOSMOSele. Paralleelselt arhitektuuriga tegeleb KOSMOS õpetamise, teaduse, tootedisaini ja publitseerimisega. KOSMOSe esimene ehitatud projekt on Kaasaegse Kultuuri Keskuse ajutine muuseum Garaaž Moskvas.

Rohkem esineja kohta: https://k-s-m-s.com/office

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

2015. aasta Coachella festivaliks projekteeritud Pulp Pavilion, mis ehitati taaskasutatud paberimassist. / Pulp Pavilion, built for the 2015 Coachella Valley Music and Arts Festival in the California desert, using reclaimed paper.

Neljapäeval, 30. novembril saabub Avatud Loengute sarja sügishooaja eelviimase esinejana Tallinnasse Londonis tegutsev Manja van de Worp, kes astub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn) publiku ette kell 18.
Van de Worp on YIP Structural Engineering juhataja Londonis, tal on magistrikraad arhitektuuris, ehitusinseneerias ning tärkavates tehnoloogiates ja disainis. Insenerina on tal ehituses kümme aastat kogemust konstruktsioonide, geomeetria ja tootmise vallas. Tallinna-loengus keskendub van de Worp inseneriteaduse uutele tüpoloogiatele.

Van de Worpi viimaste aastate suuremate projektide hulka kuulub 2014. aastal valminud Leadenhall Building (projektiinsener, AT&R Arup, arhitektid: Rogers Stirk Harbour + Partners) Londonis. “Juusturiiviks” kutsutud 48-korruselisel kõrghoonel on on terasest hiigelraam, mis annab tervele konstruktsioonile stabiilsuse, olles omasuguste seas maailma kõrgeim. Ülikergete põrandakonstruktsioonide tõttu on hoonel tavapärasest õhemad põrandad ja kergem vundament.

Hetkel on Manja van de Worpil pooleli Joseph Limi kavandatud Singapuri sotsiaalelamute fassaadi projekt: origamimustrist lähtuv fassaad voldib end kokku ja lahti, pakkudes hoonele vajadusel lisavarju.

Paralleelselt õpetab van de Worp ka Londonis kuninglikus kunstiakadeemias, AA koolis ja IaaCis. 2013. aastal asutas van de Worp inseneriteaduse nõustamisbüroo NOUS Engineering London (tänaseks uue nimega YIP), mille pädevusse kuuluvad kõrgemad konstruktsiooni analüüsimise tööriistad, keerukad kandekonstruktsioonid, materjalid ja tootmistehnoloogiad. Käsilolevate projektide seas on näiteks kiudtugevdatud polumeerist (FRP) koorik ja modulaarne terasest katusekonstruktsioon. YIPi fookuses on ka konstruktiivne tootedisain ja uurimisprojektid puidu, betooni 3D-printimise ja ehitusinseneerias ebatavaliste materjalide vallas.

Rohkem esineja kohta: http://www.nousengineering.com/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, robootika, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital, sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Neljapäeval, 23. novembril kell 17.30 peab EKA arhitektuuriosakonna ruumides (Pikk 20, III k) loengu “Linna biotoobid: Stockholmi sotsiaalse looduse analüüs” arhitekt ja maastikuarhitekt Johan Paju.

Eelmise sajandi jooksul oleme linnades kaotanud sideme loodusega. Johan Paju analüüsib, kuidas võiks biotoobikeskse* mõtlemise linnamaastikesse tagasi tuua, mõistes paremini looduslikke süvastruktuure ja maastikuökoloogiat. Loeng keskendub põhjamaisele kliimale, Stockholmis Sveavägenil asuva Taklandskapeti (“katusemaastik”) analüüsimisele ja biotoobikesksele disainile ning praktikale URBANGREEN büroos, kus Johan Paju tegutseb. Loeng on ingliskeeles ning kõigile tasuta.

Johan Paju on üks Rootsi tähtsamaid maastikuarhitekte. Paju on viimase 15 aasta jooksul pidanud loenguid Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis, olnud 1998. aastal üks maastikuarhitektuuribüroo Nature Oriented Design (NOD) kaasasutajatest, ning on täna ühe Rootsi suurima arhitektuuribüroo Fojab kaasomanik ja loovjuht. Paju on tegtusenud kõikjal üle maailma, kuid keskendunud peamiselt Põhjamaade arhitektuurile ja protsessikesksetele lahendustele. 2015. aastal võitis Johan Paju Siena auhinna parima maastikuarhitektuuriprojekti eest Rootsis. Paju on olnud Stockholmi arhitektuuriühingu ning Rootsi arhitektide liidu maastikuarhitektuuri akadeemia esimees.

*biotoop (< kreeka bios ‘elu’ + topos ‘paik’) on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed.

​
RC8 – Large City Architecture 2017.
Team Wa(o)nderyards:  Chen Chen, Genmao Li, Zixuan Wang.
Mereology, scale 1:250

19. oktoobril kell 18 peab Kanuti Gildi Saalis (Pikk 20) hooaja teise Avatud Loengu Londonis tegutsev arhitekt Daniel Köhler, kes oma doktoritöös “Mereoloogiline linn” on keskendunud sellele, kuidas osadest tekib tervik, kuidas tubadest saavad korterid, korteritest majad, majadest linn.

Daniel Köhler on arhitekt, urbanist, teadur ja õppejõud, kes tegutseb Londonis. Köhler juhatab Bartletti arhitektuurikoolis linnadisaini uurimisklastrit ning koordineerib sealse arhitektuurse disaini magistriprogrammi teooria ja ajaloo õppemoodulit. Lisaks on Köhler järeldoktor Innsbrucki ülikoolis ja Lab for Environmental Design Strategies kaasasutaja. Köhler on õpetanud Aalto ülikoolis, Vilniuse kunstiakadeemias, SCI-Arcis, Frankfurti Städelschules ja Ida-Londoni ülikoolis. 2016. aastal andis Köhler välja arhitektuuri ja linna osa-terviku suhteid uuriva raamatu “The Mereological City” ja tema viimase aja teadustegevus keskendub digitaalse logistika mõjudele linnaruumis: kvantitatiivselt kujundatud linnad ja nende arhitektuur.

Mereoloogia on ontoloogia haru, mis lahkab osa ja terviku suhteid. Kui ütleme, et tervik on midagi enamat kui osakeste summa, on tegemist mereoloogilise tehtega. Köhler kirjeldab linna arhitektuuri kompositsioonilise pingena, mida loovad erinevad ehitised linnas eneses.

http://www.lab-eds.org/The-Mereological-City

Lähemalt Daniel Köhleri kohta: http://www.lab-eds.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, robootika, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

www.avatudloengud.ee 

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator Tel: +372 642 0071
E-post: pille.epner@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avas aasta tagasi koostöös Merko Ehitusega energiatõhususe professuuri, mille raames juhendavad EKA tudengeid ka sel aastal energiatõhususe ekspert, professor Bernhard Sommer ja arhitekt ning energiadisaini lektor Galo Moncayo. Et energiatõhususe puhul on tegu tulevikuvaldkonnaga, mille kohta Eestis ikka veel teadmisi napib, on kolm prof Sommer ja Moncayo loengutest avatud ka kõikidele huvilistele nii teistest osakondadest kui väljaspoolt EKAt – tudengitele, õppejõududele ja valdkonna praktikutele. Avatud loengud on tasuta, inglise keeles (ilma tõlketa) ning toimuvad arhitektuuriosakonnas (Pikk 20, III korrus).

13. oktoobril kell 12 toimuv loeng kannab pealkirja “Climate and Architecture – Tradition and Engineering” ning vaatleb ehituskunsti traditsioone ja inseneriteaduse edusamme kliima vaatepunktist.

3. novembril kell 10:15 toimuva loengu “Respiration Exacte vs. Mur Neutralisant – from Corbusier to Coop Himmelblau” käigus kõrvutatakse suletud konditsioneeritud süsteemi ja aktiivsete fassaadidega hooneid, jõudes arhitektuuri tänasesse päeva.

10. novembri kell 10:15 avatud loeng “Data Driven Design – towards a new intuition” räägib andmetepõhisest energiatõhususe kavandamisest.

Professor Bernhard Sommer on Austria arhitekt, kes igapäevaselt töötab arhitektuuribüroos Exikon ning õpetab energiadisaini ühes maailma eksperimentaalseimas arhitektuurikoolis – Universität für angewandte Kunst Wien. Exikon tegeleb keeruliste ruumide energiatõhusus-probleemide lahendamisega, kasutades kõige moodsamat digitaalset tehnikat. Alates eelmisest õppeaastast õpetab Sommer energiatõhusat planeerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas ning avatud loengute sarjas räägib ta sellest, kuidas energiadisain muudab juba lähitulevikus kardinaalselt seda, kuidas me oma linnu ja hooneid kavandame ja ehitame.

Galo Moncayo õpetab Viini rakenduskunsti ülikooli energiadisaini osakonnas ning Innsbrucki ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri osakonnas. Ta on osalenud näitustel USAs, Saksamaal, Mehhikos, Austrias, Hispaanias ning olnud külalislektor mitmetes ülikoolides.

Energiatõhususega tegeletakse kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas 3. kursusel. Sügissemestril omandavad tudengid professor Sommeri juhendamisel digitaalsete töövahendite põhioskused ja teadmised teoreetilisest taustsüsteemist; kevadsemestril rakendavad tudengid omandatud teadmisi ja oskusi, tegeledes avaliku hoone energiatõhususe planeerimisega.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ja Norras Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Lisainfo:

Pille Epner 
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Tel. +372 642 0071
E-post: pille.epner@artun.ee  

5. oktoobril kell 18 peab Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20) hooaja esimese Avatud Loengu “It’s all about particles” hispaania arhitekt Enric Ruiz-Geli, kelle innovaatilisus hoone energiatõhususes, kliimamuutustest tulenevatest muutustest ehituskunstis, ja ka arusaam hoonest molekulaarsel tasemel on inspireerinud maailma juba pea veerand sajandit.