Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital

Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg. Paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Uurime, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.

Konverentsil küsime:

• Kuidas loovad tulevikku erinevad erialad?
• Kas pikad strateegilised plaanid on mõistlikud ja võimalikud, või liigume me üha enam kiirete ja taktikaliste otsuste suunas?
• Kui pea kõigi osaliste ja protsesside kohta on pea kõik andmed saadaval, siis kuidas teeme üldistusi ning otsuseid?
• Kui linnad peavad pakkuma head elukeskkonda kogu ühiskonnale, siis kellele täpsemalt ja kellega me sellest räägime?
• Kuidas töötame juhusliku ja ettemääramatuga, kas planeerida ja kavandada saab täringuid visates?
• Kuidas sätestame tulevikku, kas selle saabumist saab ette määrata jooniste, kirjelduste, kavade ja seadustega?

Lõplik programm selgub lähinädalatel.

Registreeru TASUTA!

ESINEJAD:

Thomas Auer alustas oma karjääri 1994 aastal peatselt pärast Transsolari asutamist ning tema väljapaistev insenerivõimekus ja juhtimisoskused tõid ta aastal 2000 ettevõtte juhtkonda. Tuginedes põhjalikele teadmistele integreeritud ehitussüsteemidest ja hoonete energiatõhususest, on Thomas arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Thomas on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Tema projektidest on saanud Transsolari ajaloo verstapostid – nt KfW panga hoone Frankfurtis ja Charles de Gaulle’i lütseum Damaskuses – Manitoba Hydro peakorterit Winnipegis (Kanada), peetakse üheks Põhja-Ameerika energiatõhusaimaks kõrghooneks.

Markus Schaeferil (MSc, MArch, SIA) on magistrikraad arhitektuuris Harvardi ülikoolist ning lisaks sellele magistrikraad neurobioloogias Zürichi ülikoolist. Enne koos Hiromi Hosoyaga Hosoya Shaefer Architects asutamist juhtis Schaefer Rotterdamis AMOt – AMO on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Schaefer peab sageli loenguid ja kirjutab arhitektuurist ning on partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.

Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks – ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks – on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile. Kuehn Malvezzi tegi Documenta 11 arhitektuurse disaini, näitusekujundused Flick Collection’ile Hamburger Bahnhofis Berliinis ning Julia Stoscheki kollektsioonile Düsseldorfis. Viimane kandideeris ka rahvusvahelisele Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale.

Praksise teiseks fookuseks on kuraatorlik lähenemine linlikule arhitektuurile ja avalikule ruumile. Kuehn Malvezzi võitis 2012. aastal rahvusvahelise konkursi religioonidevahelise pühakoja House of One projekteerimiseks Berliini Petriplatzile. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud eluasemeprojektid: käesoleval aastal lõpetas ettevõte uue elamurajooni Stuttgarti lähedal (Villengärten am Relenberg) ning hetkel töötab projektidega, mis mõeldud Mainzi ja Baden-Badenisse.

Kuehn Malvezzi kriitiline lähenemine rekonstrueerimisele pälvis eripreemia Humboldt-Forumi konkursil, samuti Saksa kriitikute preemia arhitektuuri kategoorias (2009). Nende projektid on väljas olnud mitmetel rahvusvahelistel näitustel, sh Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil ja Chicago I arhitektuuribiennaalil (2015).

Teisipäeval, 20. juunil algusega kell 12.00 tutvustatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis EKA arhitektuuriteaduskonna suuremahulise uurimisprojekti “Lõpetamata linn: Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid” esimesi tulemusi. “Lõpetamata linna” näol on tegemist kolm aastat kestva uurimistööga Tallinna linnaehituslikust olukorrast ja selle võimalikest tulevikuarengutest. Projekt valmib koostöös Tallinna linnaga ja saab teoks tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Sündmusel annab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis ülevaate uurimistöö eesmärkidest ning uurimistöö esimese etapi läbiviijad arhitektid Johan Tali ja Kalle Komissarov tutvustavad äsja valminud trükist, mis võrdleb kuidas tänapäeva linnasid planeeritakse ja näitlikustab erinevaid stsenaariume, mille elluviimine võimaldaks rahvusvahelistel reitinguagentuuridel kuulutada Tallinn maailma elamisväärseimaks linnaks. Uurimistöö juhtgrupi moodustavad EKA arhitektuuri professorid Andres Alver, Andres Ojari, Toomas Tammis ja doktorant Johan Tali.

Tammise sõnul pühenduti esimene pool aastat Tallinna, Helsingi, Riia, Vilniuse, Kopenhaageni, Praha ja Zürichi planeerimispraktikate võrdlevale analüüsile ning püüti mõista nimetatud linnade elukeskkonna kvaliteeti ja selle saavutamise protsesse. Lisaks eelmainitule korraldati töötuba arhitektide, planeerijate, geograafide, arendajate ja kinnisvarakonsultantide ühisel osavõtul, milles arutati erinevate distsipliinide erialase huvi, rolli, töövahendite ja ambitsioonide üle linnade muutumises. “Selliselt turuosalised tavaliselt kokku ei saa ning ülikoolina pakume siinkohal neutraalset platvormi, kus oleks võimalik erinevate osapoolte aus agenda välja tuua. Oluline on ka arhitekti perspektiiv, milles üks küsimus on, kuidas jõutakse erinevates linnades ehitusloani, kus luuakse visioone ja lisaväärtust ning kus langetatakse otsuseid,” rõhutas Tammis.

Üks põhjapanevaid järeldusi – mida erinevate linnade vaatlusest kaasa võtta – oli Johan Tali hinnangul see, et Euroopa linnad on endiselt elujõulised ja relevantsed. “Erisused ilmnevad selles, kuidas seda kasvu suunatakse ja selles erinevate osapoolte vahel kokku lepitakse. Olgugi, et Tallinn on episoodiliselt arenenud, oleme hetkel seisus, kus ühist organiseeritud arengut ei oska tunnetada ja piisavalt täpselt kommenteerida ei linnaarhitekt, linnaplaneerijad ega ka arendajad. Algatatud uurimusprojekti esimene vahekokkuvõte toimib siinkohal rikkalikult näidetega varustatud lähteülesandena nende edaspidiste kokkulepete sõlmimisel,” selgitas Tali.

“Lõpetamata linn” on suuremahuline teadusprojekt, mis keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö ulatub läbi kuue semestri ning sellesse on kaasatud nii EKA oma õppejõud, teadurid, doktorandid kui väljastpoolt kutsutud spetsialistid, projekti koostööpartneriks on ka Tallinna linn. Iga semestri töö raames valmib ühe konkreetse teemavaldkonna põhjalik analüüs, mille tulemusi tutvustatakse avalikkusele.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise. E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 185 000 m² üüritavat pinda.

Lisainfo:

Toomas Tammis

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan

Tel. +372 552 5996

E-post: toomas.tammis@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmised toimuvad teisipäeval ja kolmapäeval, 6.-7. juunil algusega kell 11.00 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Sel aastal tulevad kaitsmisele 16 magistritööd.
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!

6. juunil astuvad komisjoni ette:

11.00 MARK GRIMITLIHT
Hääbumise kureerimine (Ruumi strateegiad Eesti väikelinnade näitel)

Juhendajad: Indrek Rünkla, Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Hindrek Kesler, Kaido Ole

11.40 EVA-LIISA LEPIK
Rannakultuuriruumid. Ääremaaliste rannakogukondade aktiveerimine
Juhendajad: Andres Alver, Indrek Rünkla
Retsensendid: Kaie Kuldkepp, Merle Looring

12.20 SILVER LIIBERG
Valgejõe ökosüsteemi ja tehiskeskkonna sümbioos
Juhendajad: Martin Melioranski, Renee Puusepp
Retsensendid: Jaan Tiidemann, Riin Magnus

13.00 KIRKE PÄSS
Hüpermaastik. Postindustriaalse muteerunud maastiku taasvääristamine ja asustamine Ida-Virumaa näitel
Juhendajad: Andres Ojari, Markus Kaasik
Retsensendid: Karli Luik, Anu Printsmann

LÕUNA 13.40-14.20

14.20 KRISTO PÕLLUAAS
Tehnosüsteemne linn. Taristu ruumi potentsiaali avamine
Juhendajad: Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Grete Soosalu, Katre Veskimägi

15.00 MERILIN JÜRIMETS
Õppimisruum
Juhendajad: Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer, Leelo Tiisvelt

15.40 AHTI SEPSIVART
Jumalate arhitektuur. Kundalini jooga ashram Rajamaal
Juhendajad: Andres Ojari, Markus Kaasik
Retsensendid: Sven Koppel, Sukhdev Kaur Khalsa

16.20 MÄRTEN PETERSON
Kohalike materjalide kombinatoorika turba ja põlevkivituha komposiidi näitel
Juhendajad: Martin Melioranski, Renee Puusepp
Retsensendid: Kadri Tamre, Kerti Rand

——————————————————————————————–

7. juunil astuvad komisjoni ette:

11.00 LIISI VÄHI
Lapse tänav
Juhendajad: Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Toomas Paaver, Epp Vahtramäe

11.40 MAE KÖÖMNEMÄGI
Mõtestades aktiivsusarhitektuuri. Skoone bastioni näitel
Juhendajad: Martin Melioranski, Renee Puusepp
Retsensendid: Merike Kull, Ralf Lõoke

12.20 HELEN TIKKA
Kaubandusruumi tulevik muutuvas ühiskonnas Tallinna Kaubamaja näitel
Juhendajad: Andres Alver, Indrek Rünkla
Retsensendid: Liina Männama, Kaspar Kruuse

13.00 LIINA SOOSAAR
Uusrändlus ja linnaränduri multifunktsionaalne moodulelamu
Juhendajad: Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Liis Ojamäe, Mihkel Tüür

LÕUNA 13.40-14.20

14.20 HANNA-LIISA MÕTUS
Dementsusega inimesi ja nende lähedasi toetav keskkond
Juhendajad: Andres Ojari, Markus Kaasik
Retsensendid: Leena Torim, Rene Randver

15.00 KAISA SIMON
Varjend kaasaegse avaliku ruumi osana
Juhendajad: Andres Ojari, Markus Kaasik
Retsensendid: Margit Mutso, Margo Klaos

15.40 INKE-BRETT EEK
Viimne pelgupaik. Suremise ruum tänapäeva ühiskonnas
Juhendajad: Katrin Koov, Aet Ader
Retsensendid: Aivar Sarapik, Laura Linsi / Roland Reemaa

16.20 JOHANNA JÕEKALDA
Elamusandmed ruumi kujundajana
Juhendajad: Martin Melioranski, Renee Puusepp
Retsensendid: Kristjan Korjus, Ott Kadarik/Raul Kalvo

Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Peeter Pere (esimees), Toomas Tammis, Siiri Vallner, Ignar Fjuk, Eik Hermann ning väliskriitikutena Klaske Havik, Leonard Ma ja Panu Lehtovuori.

Anna tulemisest teada: FB event 

EKA magistritööde näitus TASE on avatud kuni 12. juunini Noblessneri Valukojas, iga päev 12-18.

EKA arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

642 0071

Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda

1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioonile ‘’Linnaraba’’, mis asub kooli seni suletud pööningukorrusel. Tähelepanelikul vaatlemisel, tehes seda erinevatelt distantsidelt, võib rabas märgata uskumatut liigirohkust. Näitusel esitletakse tudengite selleaastaseid stuudioprojekte: varjualust eksinud hingele, elamut lesestunud vanaprouadele, marsimaailma, riigimaja uuele haldusreformile, virtuaalseid ja abstrakseid ruumiharjutusi. Näitus on avatud 1.-11. juunini iga päev.

Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.

“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.

Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.

Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:

EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur

Ürituse FB-leht

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

Reedel, 26. mail tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20, III korrus algusega kell 10.00) 3. kursuse tudengite stuudioprojekte, mis tegelesid Keskkonnaministeeriumi poolt planeeritava Eestis ainulaadse energiatõhusa puidust keskkonnahoone visioonidega. Innovaatilise liginullenergia puithoone stuudioprojekt sai teoks tänu teaduskonna ja Merko Ehituse vahel sõlmitud koostöölepingule, mille toel loodi kooli ainulaadne energiatõhususe professuur, kus õpetab Austria arhitekt, energiatõhususe ekspert Bernhard Sommer.

Keskkonnaministeeriumi plaan on koondada ministeerium ja selle allasutused (560 töökohta) kokku keskkonnamajja, 11 000 m2 suurusesse liginullenergia-majja (hoone toodab kogu vajamineva energia tuulest ja päikesest), mis oleks valmimise hetkel Eesti suurim puidust avalik hoone. Ehitisest saaks Eesti puidutööstuse referentshoone, mis aitab tõsta Eesti ekspordivõimekust. Lisaks riigiasutustele tuleks hoonesse kaasata ka avalikud funktsioonid, et näidishoone sõnum energiasäästlikkusest ja loodushoiust jõuaks võimalikult paljude linlasteni. Projekt on planeeritud krundile Vesilennuki 12, kus koos Lennusadama meremuuseumi ja Euroopa IT-agentuuriga moodustuks ühtne tervik, mis kaasab igas vanuses külastajaid. Tudengite ja juhendajate soovitusel on Keskkonnaministeerium alustanud kõnelusi Eesti Loodusmuuseumiga, et lisada kontoriruumide kõrvale ka avalikku funktsiooni, et ei kerkiks järjekordne monoliitne, avalikkusele suletud “superministeerium”.

Veel enne, kui avalik konkurss keskkonnamajale välja kuulutatakse, lahendasid EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid läbi lennukaid ideid, kuidas projekteerida 16 000 m2 brutopinnaga liginullenergiamaja kohalikust toorainest, nii et sellest tekiks atraktiivne maamärk ja tihedalt külastatav energiatõhususe näidishoone. Selleks valiti parim võimalikest kruntidest – Noblessneri ja Lennusadama vaheline kaldapealne.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul oli tudengite eesmärk aidata välja pakkuda visioone ja lahendada projekti lähteülesannet selliselt, et tulemuseks oleks hoone, mida Eesti tegelikult vajaks. “Olukorras, kus riik on uuendamas oma institutsioonide hooneid, on iseenesestmõistetav nõuda selleks kõige kaasaegsemaid tehnoloogilisi ja ehitustehnilisi lahendusi. Selle kõrval on ehk veelgi olulisem näha ja ära tunda ühiskonna üldisemad kultuurilised ja funktsionaalsed ootused omavahelisele suhtlusele ja suhtlusele riigiasutustega. Efektiivse, suletud ja turvalise kabinettide ja töökohtade paigutuse kõrval on siin vaja pakkuda erinevaid tegevusi, kaasamise ja kommunikatsiooni viise ning vorme ühiskonna väga erinevatele kihtidele. EKA arhitektuuritudengite tööde ambitsiooniks on siin liita kõige kaasaegsem tehnoloogiline ja arhitektuurne võimekus ühiskonda kõnetava ja kaasava ruumiprogrammiga ning anda nii tõuge uuel tasemel riikliku ruumi sündimiseks,” selgitas Tammis.

Oma töös lähtusidki tudengid ideest, et riigiasutused võiksid olla kaasavad, elanikkonnaga suhtlevad ja teadvustamisega tegelevad üksused, kus tuleviku visioon kontoriruumist on tihedalt seotud konverentsiruumide, kohtumiskohtade, teadusparkide ja muuseumitega, luues võimalusel sünergiat aktuaalsete teemade ja valitsemise vahel.

Projekti juhendasid EKA puiduinnovatsiooni nooremteadurid Siim Tuksam ja Sille Pihlak koos energiatõhususe spetsialistide Bernhard Sommeri ja Galo Moncayoga Austriast. 2016. aastal loodi EKA arhitektuuriteaduskonnas Merko Ehituse toel energiatõhususe professuur, millel oli antud stuudioprojektis kandev roll.

Lisainfo:
Toomas Tammis
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan
Tel. +372 552 5996
E-post: toomas.tammis@artun.ee

EKA Õpilasakadeemia kutsub: ARHITEKTUURITUUR
17. mail kell 17-19.30

Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna eestvedamisel leiab 17. mail aset põnev tuur arhitektuuriinstitutsioonidesse.

Alustame jalutuskäiku arhitektuurikateedrist Pikal tänaval, külastame Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos, vahepalaks pääseme sisse Linnahalli ning lõpetuseks tutvume Kultuurikatlas pesitsevate Eesti Arhitektide Liidu ja Arhitektuurikeskuse ruumide ja tegemistega.

Kogunemine kell 17.00 EKA arhitektuuriteaduskonnas aadressil Pikk 20.

Osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid vajalik on registreerumine SIIN!

EKA Õpilasakadeemia teiste ettevõtmiste kohta loe lähemalt artun.ee/sisseastumine/eka-opilasakadeemia/

Tere tulemast!

Fotod:

Soolaladu – Eesti Arhitektuurimuuseum / Paul Kuimet

Kultuurikatel – Tõnu Tunnel

Pikk 20 – Kalle Komissarov

Avatud Loengute sarjas esineb Harvardi ülikooli professor Antoine Picon loenguga “Arhitektuur ja materiaalsus: Vitruviusest digitaalse ajastuni”.

11. mail kell 18 esineb Kanuti Gildi Saalis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon, kes keskendub oma loengus sellele, kuidas digitaalsed tehnoloogiad arhitektuuri ja linnu mõjutavad ning kuidas targad linnad efektiivsemaks ja säästlikumaks osutuvad. Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- kui disainitudengid, professionaalid ja lihtsalt huvilised; loeng on tasuta ja inglise keeles.

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud neli raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks. Viimasel ajal keskendub Picon oma teadustöös sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundation’i president.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Avatud Loengute sarja raames Tallinnasse esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada kõige värskemaid vaatenurki arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte vallas toimuvale. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Antoine Piconi kohta lähemalt: http://www.gsd.harvard.edu/person/antoine-picon/

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Anna tulemisest teada: FB event link 

Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

EKA arhitektuuritudengid tutvustavad ideid Tootsi turbavabriku uuele elule äratamiseks

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite eestvedamisel toimub pühapäeval, 30. aprillil algusega kell 12.00 Tootsis suletud briketivabrikus aktsioon “Soojuskatedraal”. Arhitektuuritudengid tutvustavad üritusel õppeaasta jooksul arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili (Kavakava arhitektuuribüroo) juhendamisel valminud töid, mis tegelevad turbavabrikule uue funktsiooni leidmisega. Sündmusele on oodatud kõik huvilised nii Tootsist kui teistest Eesti paikadest, kus sarnaste, oma varasema funktsiooni kaotanud tööstushoonete tuleviku üle pead murtakse.

Eesti esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Tootsi briketitehase näol oli valmimise hetkel (1938) tegemist Eesti mood­saima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Dimitri ja Vladimir Tõnisberg ja Orest Kärm. Koos turbatööstusega kasvas töölisküla aleviks, kus hiilgeaegadel elas, töötas ja õppis kokku üle 2000 inimese (täna vaevalt 800). Kohalike suurimaks tööandjaks olnud tehas lõpetas töö 2011. aastal. Ajaloolise hoone saatus on endiselt lahtine, kuid tuleviku üheks märksõnaks on rajada turba- ja tehnoloogiamuuseum.

Sündmusel esitletakse ideid Tootsi briketivabriku hoone võimalikust tulevikust – ideed varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni. Esitluste järel saab kuulata muinsuskaitsespetsialist Henry Kuninga loengut tööstusarhitektuurist ning päeva lõpetuseks tutvustavad kohalikud elanikud Lev Suni ja Hannes Puusepp turbatehase igapäevaelu ja huvilised saavad ka tehase tööstusmaastikku avastada. Esitlusega samal ajal korraldatakse lastele töötuba “Tuleviku Tootsi”, kus huvilised mudilastest kuni põhikooliealisteni saavad arhitekuuritudengite juhendamisel oma ideid loominguliselt väljendada.

“Soojuskatedraali” aktsiooni korraldava tudengimeeskonna juhendaja, arhitektuuriosakonna professori arhitekt Andres Ojari sõnul keskendutakse tudengitega sel kevadel paikadele, mis äratust ootavad. “72 aastat turvast briketiks pressinud Tootsi briketivabrik oma ajaloolise hoone ning tööstuspärandiga on omamoodi uinunud kaunitar, mis vääriks uut elu. Olgu selleks siis muuseum, vabaajakeskus koos tööstus- või serveripargiga, mis suudaks pakkuda kohalikule kogukonnale uut hingamist, luues taas töökohti ning võimaldades Tootsil olla uue rahvusvahelise võrgustiku osa. Selline oli juhendajate arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili nägemus juhendades Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas 3. kursuse stuudiot “Soojuse katedraal”. Usun, et kohalikel eestvedajatel on võimalik tudengite visioonidest inspireeruda,” avaldas Ojari lootust.

Ajakava

10.00 buss Tootsi väljub Tallinnast, Vene kultuurikesuse eest (registreerimine: http://bit.ly/tootsibuss)
11.30 oode
12.00 loengud / laste ja noorte töötuba
13.30 ekskursioon turbatööstuse territooriumil
15.30 lõuna
16.00 buss Tallinnasse

“Soojuskatedraal” kuulub “Lõppmängu” sündumusesarja, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI. Sarja raames lavastavad nad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Varem on tudengid korraldanud ruumiaktsioone Kalaranna unustusse jäänud krundil ja Mähe aedlinnas.

“Soojuskatedraal” on eelürituseks 6. mail toimuvale Teeme Ära talgupäeva Tootsi briketivabriku korrastustöödele.

Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

Avatud Loengute sarjas esineb SCI-Arci õppejõud M. Casey Rehm

27. aprillil kell 18 esineb Kanuti Gildi Saalis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames arhitekt M. Casey Rehm, kes õpetab Los Angeleses asuvas ühes maailma tuntumatest arhitektuuri- ja disainikoolidest SCI-Arc, keskendudes arhitektuuri, fotograafia ja maalikunsti masinõppimise ja robootika teemadele. Rehmi asutatud Kinch’i arhitektuuribüroo uurib masina ja inimese ühiseid ja vastandlikke arusaamu esteetikast ja selle pidevast muutumiseks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuri-, aga ka robootika-, programmeerimise-, disaini- ja vabade kunstide tudengid, professionaalid ja lihtsalt huvilised; loeng on tasuta ja inglise keeles.

M. Casey Rehm on disaini- ja algoritmilise konsultatsioonifirma Kinch asutaja. Kinchi projektid hõlmavad arhitektuurset disaini, interaktiivse meedia projekte, robot-tarkvara arendamist, info visualiseerimist ja algoritmilist konsultatsiooni. Hetkel tegeleb stuudio peamiselt tehisintellekti agentide väljatöötamisega, mille eesmärk on vahendada ja tugevdada suhteid digitaalse, analoogse ja inimese vahel. Tallinnas räägib Rehm oma huvist masinõppimise ja tehisintelligentsi vastu ning sellest, kuidas tänased arengud automatiseerimise vallas võivad muuta homse päeva disainipraktikat ning panna ühtlasi aluse uue esteetika tekkele.

M. Casey Rehm on õppinud Columbia ülikooli MSAAD programmis (lõpetanud 2009. aastal) ja Carnige Mellon ülikoolis (lõpetanud 2005). Enne Kinchi avamist praktiseeris ta üle kümne aasta arhitektina New Yorgis, Los Angeleses, Berliinis ja Londonis. Hetkel juhendab ta disainistuudiot ja seminare arhitektuurist, programmeerimisest ja robootikast SCI-Arc ülikoolis Los Angeleses.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

M. Casey Rehmi kohta lähemalt: http://kinch-d.com/

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/153666741830221/

Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071