Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Disainer Julia Körner räägib arhitektuurivõtetega loodud moeeksperimentidest

15. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames 3D-trükkimise ja robottehnoloogiate ning moe-, disaini- ja arhitektuurivaldkondade sünergiat otsiv disainer ja õppejõud Julia Körner.

Körneri haare on rahvusvaheline: Austrias juhib ta oma disainiettevõtet ning õpetab samas Kalifornia ülikoolis, samuti osaleb ta rahvusvahelistes projektides, mille seas viimasest – Pariisi moenädala raames tehtud koostööst kõrgmoe moemajadega – räägib Körner ka Tallinnas. Lisaks tuleb juttu sellest, kas ja mida arhitektuurivaldkonnas kasutusele võetud uued tehnoloogiad ja digitaalne disainiprotsess moedisainile pakkuda võiksid ning kus üldse on kahe väga erinevate mahtudega tegeleva valdkonna kokkupuutepunktid. Aasta viimast avatud loengut on kuulama oodatud nii arhitektuuri-, disaini- kui moekunsti tudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumi- ja moehuvilised.

Julia Körner (s. 1984) on Salzburgis, Austrias asuva disainiettevõtte JK Design GmbH juht ja looja ning arhitektuuriõppejõud Kalifornia ülikoolis UCLA, Los Angeleses. Oma töös on ta ühendanud moe- ja tootedisaini ning arhitektuuri, spetsialiseerudes 3D-printimisele ja robottehnoloogiatele. Tema töid on antud valdkondades kõrgelt tunnustatud ja kajastatud muuhulgas ajakirjas National Geographic, Veneetsia biennaalil, Pariisi moenädalal ning eksponeeritud muuhulgas Viini Rakenduskunstide Muuseumis ja Belvedere Muuseumis, Orleansi Kaasaegse Kunsti Fondis FRAC, Brüsseli Kaunite Kunstide Keskuses BOZAR ja Chicago Kunstiinstituudis. 2014. aastal võitis ta Global 3D PrintShow tõusva tähe auhinna. Julia intrigeerivaid töid iseloomustatakse kui ilusa orgaanilise esteetika kehastust.

Salzburgis sündinud Körner lõpetas kiitusega Viini Rakenduskunstide Ülikooli arhitektuuri magistriprogrammi. Seejärel õppis ta innovatiivseid tehnoloogiaid ja disaini Londoni AA arhitektuurikoolis. Ta on töötanud rahvusvahelistes büroodes nii New Yorgis kui Londonis, sealhulgas Rosse Lovegrove Studios. Õpetanud on ta Viini Rakenduskunstide ülikoolis, Lundi ülikoolis Rootsis ning Arhitektuuri Assotsiatsiooni külalisõppejõuna Pariisis ja Jordaanias. Hiljutistes 3D-printimisprojektides on ta teinud koostööd kõrgmoedisainer Iris Van Herpeniga ning 3D-printimisettevõttega Materialise. 2015. aasta märtsis tuli välja tema esimene 3D-prinditud valmismoekollektsioon SPOROPHYTE, mille tootis Stratasys Ltd.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Arhitektide vahel on programmi põimitud ka sidusaladel tegutsejate ettekandeid. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Julia Körneri kohta lähemalt: http://www.juliakoerner.com/

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1172041896177128/

Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Juba neljapäeval esineb Tallinnas Avatud Loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet

1. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet (arhitektuuribüroo BairBalliet), kes tegeleb mahuga arhitektuuris, uurides, kuidas uued töövahendid arhitektide tööd muudavad. Sel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil USA paviljonis Detroidi linnaruumi probleemidega tegelenud Balliet’ loeng kannab pealkirja “Beyond Volume” ning kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.

Kristy Balliet on arhitekt ja dotsent Ohio State ülikooli Knowlton’i arhitektuurikoolis. Hetkel juhendab ta Lõuna-Kalifornia arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) disainistuudiot. Ta on BairBalliet kaasasutaja ja spekulatiivseid arhitektuurseid meediume uuriva üritustesarja Possible Mediums Project’i kaasalgataja. 2006-2011 oli ta Viini rakenduskunstiülikoolis Greg Lynni abiprofessor. Seal algatas ta siiani toimiva IoA Sliver galerii ja üritustesarja ning andis välja kogumiku “Visual Catalog: Greg Lynn’s Studio”. Ta on lõpetanud Philadephia ülikooli ja UCLA arhitektuuris ja linnaplaneerimises.

Kristy Balliet’ sõnul huvitab teda arhitektina hetkel peamiselt vorm ja maht: see, kuidas arhitektuursed elemendid – seinad, põrandad, pinnad – loovad arhitektuurse mahu ning kuidas need mahud omavahel suhestuvad, olgu see siis ruumi suhe teise ruumiga, aatriumi suhe tervikhoonega, väliruumi suhe siseruumiga. Ka BairBalliet projekt kohe lõppeva Veneetsia arhitektuuribiennaali USA paviljonis keskendus mahule kui arhitektuurimeediumile.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Kristy Balliet’ kohta lähemalt: http://www.kristyballiet.com/

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/689625214539926/

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

EKA 3. kursuse arhitektuuri- ja urbanistikarudengid kutsuvad osalema suvise Berliinis toimunud vaatluspraktika tulemusi ja emotsioone koondavas installatsioonis, kolmapäeval, 16. novembril kell 18 arhitektuuriteaduskonna 3. korruse saalis, Pikk tn 20!

Berliin, Saksamaa pealinn, on kultuuride paabel Euroopa südames. Kunagine Euroopa metropol, mis Teise maailmasõja tulemusena lõhestati, on tänaseks taasühendatud ning paljude erinevate nägudega linn. Tähelepanelik vaatleja näeb linnamaastikus värvika kultuuri ja mitmekesise mineviku kihistusi.

Käesoleva aasta vaatluspraktika on keskendunud “piiri” mõistele ja selle poolt tekitatud ruumilistele olukordadele. Piiri võib vaadelda kui millegi eraldajana, katkestajana. Samaaegselt kätkeb ta endas laiemat territooriumi, mis on suuteline genereerima sotsiaal-kultuurilisi, majanduslikke ja ruumilisi suhteid kõige laiemas mõttes. Teema valik on hetkel vägagi aktuaalne ning puudutab meid kõiki. “Piiri” mõiste olemus nii tähenduslikus kui ruumilises mõttes on taas valulikult esile kerkinud seoses rahvasterändamise protsessidega Euroopas.

Vaatluspraktika objektiks on Berliini müür ja sellega külgnev territoorium. Üks eesmärke on jälgida muutusi, mis on leidnud aset viimase 28 aasta jooksul. See avab uusi ruumilisi situatsioone – mõned vanad kohad on unustatud, uued samas esile kerkinud. Selles peitub linna potentsiaal.

Kolmanda kursuse arhitektuuri- ja urbanistikatudengid kutsuvad Teid Berliini installatsioonile. See põhineb meie kogemustel ja elamustel Berliinis. Pidevalt muutuv linn, mis kulgeb rööbastel, on kiire ja rohkete kihtidega, kannab endas endiselt mitte nii kauge mineviku mälestusi.

Vaatluspraktika on arhitektuuriosakonna iga-aastane traditsioon kolmanda kursuse tudengitele. Seekord oli vaatlusobjektiks Berliin, eelmisel aastal oli selleks Pariis.
Juhendajad Andres Ojari ja Maros Krivy.

TUDENGID JA INSTALLATSIOONID:

Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Seth Amofah “Forecity”

Triin Vallner, Jaana Kraus “shelf “IBA””

Laura Pint, Kristjan Värav, Karmen Silde “Around Spree”

Carolyn Rennu, Immaanuel Bush, Andreas Krigoltoi “City Flow”

Liisa Peri “Home”

Jarmo Vaik, Reelika Reinsalu, Jekaterina Klishova, Kristi Merilo “Wall”

Järgmine arhitektuuriosakonna Avatud Loeng toob lavale professor Leon van Schaiki

17. novembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20) EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames professor Leon van Schaik, kelle koduülikooliks on RMIT University School of Architecture and Design Melbourne’is. Schaik räägib Tallinnas arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna näitel uuendusmeelse erialaringkonna sisemistest erisustest ning nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised on oodatud kaasa mõtlema selle üle, mis asi on loomepõhine uurimistöö arhitektuuris ja linnaehituses.

Leon van Schaik on akadeemik ja autor, kes tegeleb ruumilise mõtlemise ja arhitektuuripoeetikaga ning uurib linnadisaini ja uuendusliku arhitektuuri tellimisega seotud protsesse. Mitmed Melbourne’i kõige tuntumatest kaasaegsetest hoonetest on sündinud tänu Schaiki rollile RMIT’s, kus ta oma tegevusega seisab dünaamilise arhitektuurikultuuri eest ja aitab kaasa hea arhitektuuri tellimisele.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1003032906475473/

Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond kutsub osalema loometeaduse rahvusvahelisel seminaril, mis toimub 18. novembril algusega kell 10.00 (Pikk tn 20, 3. korruse saal).

Kuulama on oodatud kõik KTKDK doktorandid, samuti on oodatud ettekannete ettepanekud, mis kinnitatakse korraldajate poolt aegsasti enne seminari toimumist.

Bernhard Sommeri avatud loeng räägib energiatõhusate tulevikulinnade ehitamisest.

3. novembril kell 18 esinevad Kultuurikatlas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames loenguga “…time is on my side…” Austria arhitekt Bernhard Sommer ja arhitekt ning installatsioonikunstnik Galo Moncayo. Kuulama on oodatud kõik arhitektuuritudengid, professionaalid, aga ka lihtsalt ruumihuvilised. Loeng on tasuta ning inglise keeles.

Bernhard Sommer töötab igapäevaselt arhitektuuribüroos Exikon ning õpetab energiadisaini ühes maailma eksperimentaalsemas ja huvitavamas arhitektuurikoolis – Universität für angewandte Kunst Wien. Alates käesolevast õppeaastast on Bernhard Sommer Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna energiatõhususe külalisprofessor. Avatud loengus räägib ta sellest, kuidas energiadisain muudab juba lähitulevikus kardinaalselt seda, kuidas me oma linnu ja hooneid kavandame ja ehitame. Eestis on seni levinud lähenemine, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente ja materjale: Sommer suunab tulevasi arhitekte projekti juba algusest peale energiatõhususest lähtuvalt planeerima ning on veendunud, et energiatõhusama tulevikulinna saame mitte läbi paremate materjalide, vaid läbi nutikama ruumigeomeetria. Ka Sommeri büroo Exikon tegeleb keeruliste ruumide energiatõhususe probleemide lahendamisega, sidudes uurimistöö arhitektuuriga ja kasutades kõige moodsamat digitaalset tehnikat.

Galo Moncayo õpetab Viini rakenduskunsti ülikooli energiadisaini osakonnas ning Innsbrucki ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri osakonnas. Ta on osalenud näitustel USAs, Saksamaal, Mehhikos, Austrias, Hispaanias ning olnud külalislektor mitmetes ülikoolides.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Bernhard Sommeri büroo Exikoni kohta lähemalt: http://www.exikon.at/

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond; Bernhard Sommer ja Galo Moncayo on Eestis loenguid andmas tänu koostööle Merko Ehitusega.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1784467151808256/

Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.

Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.

Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.

Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee,+372 55 688 395

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.

Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.

“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.

Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!

Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee

Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Ehitamata raekoja lugu: Tallinnas esineb raehoone projekti juhtinud taani arhitekt Jakob Lange / BIG

20. oktoobril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Jakob Lange, kes igapäevaselt töötab üle maailma tuntud arhitektuuribüroos BIG (Bjarke Ingels Group). Lange on olnud algusest peale seotud Tallinna uue raehoone projektiga, mille konkursi BIG 2009. aastal võitis ning mis on siiani ehitamata. Tallinnas räägib Lange BIGis loodud raekoja “küla” tüpoloogiast – sellest kas ja kuidas arhitektuur saab kaasa aidata linnakodanike ja linnavalitsuse vahelisele avatud ja demokraatlikule suhtlemisele. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.

Jakob Lange on BIG arhitektuurbüroo partner ja arhitekt alates 2003. aastast. Projektijuhina on ta kogunud tuntust ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, mille hulgas on BIG arhitektuuribüroo suurimad projektid. Jakob juhtis arhitektina korterhoone The Mountain ehitust Kopenhaagenis, mis valmis aastal 2008 ning samuti Tallinna uue raekoja projekti, mis pälvis MIPIM Future Awardi aastal 2011. Hetkel on tal käsil 20 000 m2 loodussäästlik kortermaja Stockholmis.

Jakob on uudistehnoloogiaga tegeleva osakonna BIG IDEAS üks juhtidest, mis teostab uurimustöid informatsiooni ja uudisdisaini vallas. Tema tegevusala hulka kuuluvad mh rohelise aknaaia projekt, kohandatav mööbel, innovatiivsed ehitussüsteemid jne – tema fookus ulatub pisikestest detailidest suure (BIG) pildini.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Tallinna raehoone projekti kohta lähemalt: http://big.dk/#projects-tat

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond

Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam

www.avatudloengud.ee

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/655578361288110/

Lisainfo:
Pille Epner

arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.

Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.

Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee, +372 55 688 395