Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis. 

“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.

Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.

Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus? 

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond. 

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

20. ja 21. detsembri arhitektuuri magistritööde vahehindamised toimuvad koos hinnatud ekspertidega USAst.

Avatud magistriprojektide vahehindamine toimub ruumis A-501

E 20. detsembril kl 9.00 – 18.00

T 21. detsember kl 9.00 – 17.00

5. kursuse magistriprojektide hindamisel osalevad välisarhitektid-kriitikud Andres Sevtšuk ja Lily Song. Nad loovad avaliku diskussiooni, andes töödele põhjalikku tagasisidet ning avades arhitektuurseid probleeme laiemalt.

Palume ruumi vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid.

Andres Sevtšuk on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduse ja -planeerimise dotsent ning juhib samas linnauuringute laborit City Form Lab. Varem on ta töötanud Harvardi Kõrgemas Disainikoolis linnaplaneerimise dotsendi, linnaplaneerija, arhitekti ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, Singapuris, Indoneesias ja USAs.

Lily Song on linnaplaneerija, teadlane ja aktivist, kes tegeleb õppe- ja teadustegevuse ning praktikas taristupõhiste liikumisvõimaluste ja eksperimentidega, mida Ameerika linnades ja teistes dekoloniseerivates kontekstides juhivad eesliini kogukonnad ja korraldajad. Praegu töötab ta rassilise kuuluvuse ja ehitatud keskkonna sotsiaalse õiguse dotsendina Northeastern University juures.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 2. detsembril kell 17.00 esitleb Suurbritannia päritolu Taanis tegutsev arhitekt David Sim EKA fuajees oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatut “Pehme linn”, mis on omamoodi laiendus 2015. aastal eesti keeles ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”. Raamatus tutvustatakse Skandinaavia inimkeskset ja inimmõõtmelist linnaplaneerimist, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku elukeskkonda.

Raamatu kohta loe rohkem siit: http://www.artun.ee/pehme-linn

David Sim on UK päritolu arhitekt, kes on aastaid töötanud Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikunud sealt edasi Gehl Arhitektide kontorisse Taanis, kus ta viimased aastad ka partnerina töötab. Seal büroos on sündinud ka raamat “Pehme linn”.

“Pehme linn” on ilmunud Yoko Oma, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuse koostöös.

Esitluse järel kell 18.00 peab Sim EKA aulas avatud arhitektuuriloengute sarja raames ettekande “Soft City”.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.