Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

15.04.2021

Esitlus ja konverents. Ehituskunst #60 erinumber: JAN VERWIJNEN

Picture1

15. aprillil 2021 toimub väljaande Ehituskunst #60 erinumbri: Jan Verwijnen esitlus ja mälestuskonverents.

Konverentsist saab osa Zoomi kanalil kl 14–18 kohaliku aja järgi. Eelregistreerimine pole vajalik. Konverents toimub inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

 

EKA Arhitektuuriteaduskonna väljaande Ehituskunst erinumber keskendub varalahkunud arhitekti ja õppejõu Jan Verwijneni pärandile linnaruumi mõtestamisel. Väljaande autorid ning endised kolleegid vahetavad mõtteid urbanistika, arhitektuurimõtte ja -hariduse arengu üle ning Jan Verwijneni panusest sellesse.

 

On April 15, a special issue of Ehituskunst #60: Jan Verwijnen will be presented and a memorial conference will be held.

The access to the conference will be on the Zoom channel from 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia). Pre-registration is not required.

All are welcome!

The special issue of Ehituskunst focuses on the legacy of the deceased architect and lecturer Jan Verwijnen (1949–2005) in interpreting urban space. The authors of the publication and former colleagues exchange views on the development of urban planning, architectural thought and education, and Jan Verwijnen’s contribution to it.

 

EHITUSKUNST #60: JAN VERWIJNEN. CREATIVE THOUGHT AND URBAN CHANGE

Link to the event April 15, 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia):

https://zoom.us/j/99727563770

 

PROGRAM

 

14:00 Opening

            Andres Ojari, Dean Faculty of Architecture EKA Tallinn

14:10 Introduction to Ehituskunst journal

            Eik Hermann, Editor-in-chief Ehituskunst, EKA Tallinn

14:20 Ehituskunst #60 Jan Verwijnen: Creative Thought and Urban Change

Introduction by the editors of the issue

            Panu Lehtovuori, Professor of Urban Theory Tampere University

            Klaske Havik, Professor Methods of Analysis and Imagination, TU Delft

 

14:45 Session 1 Creative thought

Talks by authors of the issue and discussion

            Toni Kauppilla, Professor and  Head of the Interior Architecture and Furniture Design at Oslo National Academy of the Arts in Norway.

            Verena von Beckerath, Heide&Von Beckerath architects Berlin, professor Design and Housing, Bauhaus-University, Weimar.

15:45 break

 

16:00 Session 2 Urban Change

Talks by authors of the issue and discussion

            Pia Ilonen, architect, ILO architects, Helsinki

            Steve McAdam & Christina Norton, Fluid architecture, urbanism, participation, London / Soundings, London

17:00 About the Urban Studies program at EKA

            Maros Krivy, Professor of Urban Studies, EKA

 

17:30 Discussion and celebration

 

 

JAN VERWIJNEN (1949–2005) omandas arhitektihariduse ETH koolis Zürichis 1976. aastal. Pärast töötamist Šveitsis ja Hollandis, s.h Rem Koolhaasi büroo OMA Rotterdami harus, kolis ta 1990. aastate algul Helsingisse. Kiiresti arenevas Põhja- ja Baltimaade kontekstis võttis Verwijnen aktiivselt osa akadeemilisest ja ühiskondlikust elust. Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis (UIAH), mis nüüdseks on Aalto Ülikooli osa, andis ta uue vormi sisearhitektuuri osakonnas toimuvale õpetamis- ja uurimistööle. Samuti lõi ta 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Esitlus ja konverents. Ehituskunst #60 erinumber: JAN VERWIJNEN

Neljapäev 15 aprill, 2021

Picture1

15. aprillil 2021 toimub väljaande Ehituskunst #60 erinumbri: Jan Verwijnen esitlus ja mälestuskonverents.

Konverentsist saab osa Zoomi kanalil kl 14–18 kohaliku aja järgi. Eelregistreerimine pole vajalik. Konverents toimub inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

 

EKA Arhitektuuriteaduskonna väljaande Ehituskunst erinumber keskendub varalahkunud arhitekti ja õppejõu Jan Verwijneni pärandile linnaruumi mõtestamisel. Väljaande autorid ning endised kolleegid vahetavad mõtteid urbanistika, arhitektuurimõtte ja -hariduse arengu üle ning Jan Verwijneni panusest sellesse.

 

On April 15, a special issue of Ehituskunst #60: Jan Verwijnen will be presented and a memorial conference will be held.

The access to the conference will be on the Zoom channel from 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia). Pre-registration is not required.

All are welcome!

The special issue of Ehituskunst focuses on the legacy of the deceased architect and lecturer Jan Verwijnen (1949–2005) in interpreting urban space. The authors of the publication and former colleagues exchange views on the development of urban planning, architectural thought and education, and Jan Verwijnen’s contribution to it.

 

EHITUSKUNST #60: JAN VERWIJNEN. CREATIVE THOUGHT AND URBAN CHANGE

Link to the event April 15, 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia):

https://zoom.us/j/99727563770

 

PROGRAM

 

14:00 Opening

            Andres Ojari, Dean Faculty of Architecture EKA Tallinn

14:10 Introduction to Ehituskunst journal

            Eik Hermann, Editor-in-chief Ehituskunst, EKA Tallinn

14:20 Ehituskunst #60 Jan Verwijnen: Creative Thought and Urban Change

Introduction by the editors of the issue

            Panu Lehtovuori, Professor of Urban Theory Tampere University

            Klaske Havik, Professor Methods of Analysis and Imagination, TU Delft

 

14:45 Session 1 Creative thought

Talks by authors of the issue and discussion

            Toni Kauppilla, Professor and  Head of the Interior Architecture and Furniture Design at Oslo National Academy of the Arts in Norway.

            Verena von Beckerath, Heide&Von Beckerath architects Berlin, professor Design and Housing, Bauhaus-University, Weimar.

15:45 break

 

16:00 Session 2 Urban Change

Talks by authors of the issue and discussion

            Pia Ilonen, architect, ILO architects, Helsinki

            Steve McAdam & Christina Norton, Fluid architecture, urbanism, participation, London / Soundings, London

17:00 About the Urban Studies program at EKA

            Maros Krivy, Professor of Urban Studies, EKA

 

17:30 Discussion and celebration

 

 

JAN VERWIJNEN (1949–2005) omandas arhitektihariduse ETH koolis Zürichis 1976. aastal. Pärast töötamist Šveitsis ja Hollandis, s.h Rem Koolhaasi büroo OMA Rotterdami harus, kolis ta 1990. aastate algul Helsingisse. Kiiresti arenevas Põhja- ja Baltimaade kontekstis võttis Verwijnen aktiivselt osa akadeemilisest ja ühiskondlikust elust. Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis (UIAH), mis nüüdseks on Aalto Ülikooli osa, andis ta uue vormi sisearhitektuuri osakonnas toimuvale õpetamis- ja uurimistööle. Samuti lõi ta 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

19.01.2021 — 06.02.2021

„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021

peatus_plakatile_web-5

ELEMENTaarne puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

 

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

 

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

Postitas Pire Sova — Püsilink

„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021

Teisipäev 19 jaanuar, 2021 — Laupäev 06 veebruar, 2021

peatus_plakatile_web-5

ELEMENTaarne puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

 

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

 

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

Postitas Pire Sova — Püsilink

22.12.2020

Siim Tuksami doktoritöö kaitsmine

modulated_modularity_cover

22. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Siim Tuksam doktoritööd „Modulated Modularity – from mass customisation to custom mass production“ („Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EET (UTC +2)
Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Antoine Picon (Harvard University)
Eelretsensendid: Andrew Witt (Harvard University) ja dr John Harding (University of Reading)
Oponent: Andrew Witt

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, seistes silmitsi ulatusliku standardiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellektiga?

Digitaalne arhitektuur kui kriitiline diskursus on suuresti üles ehitatud Gilles Deleuze’i voltimise ideele, mis kirjeldab mateeria kujunemist pideva, intensiivsuspõhise protsessina. Arhitektuuris väljendub voltimine topoloogia ja tektoonika kombineerimises, kus tervik koosneb sujuvalt moonduvatest adaptiivsetest detailidest. Käesolev väitekiri seab kahtluse alla sellise sujuva kohanemise produktiivsuse. Töös välja pakutud modulatsiooni tuleks mõista pigem aktiivse sekkumise kui vastupanuta optimeerimisena ehk valitseva ideoloogia õõnestamisena seestpoolt – suhtudes süsteemi tõsisemalt kui süsteem ise, parafraseerides Slavoj Žižekit.

Ajaloolisest perspektiivist on vaatluse all modulaarse arhitektuuri kujunemine: 19. sajandi alguse arhitektuuriprofessor Jean-Nicolas-Louis Durand ja tema analüütiline meetod ning 20. sajandi keskpaiga süsteemiteooriast inspireeritud moodulstruktuurid, millest joonistub välja arhitektuuri digiteerimise lugu. Modulaarsuse sissetoomine digitaalsesse arhitektuuri tekitab sisemise pinge, mis seab aine kujunemisele piirangud. 1960. aastatel uuris saksa arhitekt Eckhard Schulze-Fielitz seda tüüpi esilekerkivaid moodustisi ruumistruktuuri termini kaudu, mida ta nimetas modulatsioonivõimeliseks makromaterjaliks. Tingivate asjaolude moduleerimisel ruumistruktuuri mudeliks luuakse kujundusruum, mis piirab kujunemist – mitte šabloon, vaid esilekerkiv ruumistruktuur.

Need sisemised pinged avalduvad makromaterjali formaalsetes omadustes ruumistruktuuri  väljendusena. Selle väljenduse kaudu on töös vaatluse all modulatsiooni kommunikatiivne ja poliitiline mõõde, mis viitab projektide ornamentaalsele kvaliteedile ja selle kaudu eristab neid pelgalt ehitusest.

See uurimus on samaaegselt tulevikku vaatav ja reflektiivne – eksperimentaalne disainiuurimus, mis muundub nii praktikapõhiseks kui teoreetiliseks uurimuseks. Mimeetilistel algoritmidel ja adaptiivsel tektoonikal põhinevate projektide katsetamisest Eesti puitmajatööstuses on välja kasvanud eelratsionaliseeritud disainimeetod – moduleeritud modulaarsus –, mis võimaldab luua variatsiooni standardsetest elementidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Siim Tuksami doktoritöö kaitsmine

Teisipäev 22 detsember, 2020

modulated_modularity_cover

22. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Siim Tuksam doktoritööd „Modulated Modularity – from mass customisation to custom mass production“ („Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EET (UTC +2)
Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Antoine Picon (Harvard University)
Eelretsensendid: Andrew Witt (Harvard University) ja dr John Harding (University of Reading)
Oponent: Andrew Witt

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, seistes silmitsi ulatusliku standardiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellektiga?

Digitaalne arhitektuur kui kriitiline diskursus on suuresti üles ehitatud Gilles Deleuze’i voltimise ideele, mis kirjeldab mateeria kujunemist pideva, intensiivsuspõhise protsessina. Arhitektuuris väljendub voltimine topoloogia ja tektoonika kombineerimises, kus tervik koosneb sujuvalt moonduvatest adaptiivsetest detailidest. Käesolev väitekiri seab kahtluse alla sellise sujuva kohanemise produktiivsuse. Töös välja pakutud modulatsiooni tuleks mõista pigem aktiivse sekkumise kui vastupanuta optimeerimisena ehk valitseva ideoloogia õõnestamisena seestpoolt – suhtudes süsteemi tõsisemalt kui süsteem ise, parafraseerides Slavoj Žižekit.

Ajaloolisest perspektiivist on vaatluse all modulaarse arhitektuuri kujunemine: 19. sajandi alguse arhitektuuriprofessor Jean-Nicolas-Louis Durand ja tema analüütiline meetod ning 20. sajandi keskpaiga süsteemiteooriast inspireeritud moodulstruktuurid, millest joonistub välja arhitektuuri digiteerimise lugu. Modulaarsuse sissetoomine digitaalsesse arhitektuuri tekitab sisemise pinge, mis seab aine kujunemisele piirangud. 1960. aastatel uuris saksa arhitekt Eckhard Schulze-Fielitz seda tüüpi esilekerkivaid moodustisi ruumistruktuuri termini kaudu, mida ta nimetas modulatsioonivõimeliseks makromaterjaliks. Tingivate asjaolude moduleerimisel ruumistruktuuri mudeliks luuakse kujundusruum, mis piirab kujunemist – mitte šabloon, vaid esilekerkiv ruumistruktuur.

Need sisemised pinged avalduvad makromaterjali formaalsetes omadustes ruumistruktuuri  väljendusena. Selle väljenduse kaudu on töös vaatluse all modulatsiooni kommunikatiivne ja poliitiline mõõde, mis viitab projektide ornamentaalsele kvaliteedile ja selle kaudu eristab neid pelgalt ehitusest.

See uurimus on samaaegselt tulevikku vaatav ja reflektiivne – eksperimentaalne disainiuurimus, mis muundub nii praktikapõhiseks kui teoreetiliseks uurimuseks. Mimeetilistel algoritmidel ja adaptiivsel tektoonikal põhinevate projektide katsetamisest Eesti puitmajatööstuses on välja kasvanud eelratsionaliseeritud disainimeetod – moduleeritud modulaarsus –, mis võimaldab luua variatsiooni standardsetest elementidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

21.12.2020

Sille Pihlaku doktoritöö kaitsmine

projects evolvment uus marts 2020_madalam
ruut v-01
alus veebi

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Sille Pihlaku doktoritöö kaitsmine

Esmaspäev 21 detsember, 2020

projects evolvment uus marts 2020_madalam
ruut v-01
alus veebi

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

10.11.2020 — 28.11.2020

„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020

Print

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

 

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020

Teisipäev 10 november, 2020 — Laupäev 28 november, 2020

Print

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

 

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Postitas Pire Sova — Püsilink

14.09.2020 — 20.09.2020

Välknäitus “ISTE” Disainiööl

104183190_3068192793257879_2188835034647341090_o

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Välknäitus “ISTE” Disainiööl

Esmaspäev 14 september, 2020 — Pühapäev 20 september, 2020

104183190_3068192793257879_2188835034647341090_o

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

16.06.2020

WDBE 2020 eelseminar „Integreeritud disain”

image003

16. juunil, kell 13.00 – 15.30 toimub WDBE 2020 raames veebiseminar „Integreeritud disain“.

Kolmas rahvusvaheline tippkonverents World Summit On Digital Built Environment 2020 ehk WDBE 2020 toimub sel sügisel Tallinnas ja Helsingis. Konverentsil kajastatav viib osalejad tulevikuradadele ning annab võimaluse unistada suurelt ning avastada elukeskkonda, kus elame 10–30 aasta pärast. Sügisesele suursündmusele eelnevad 2020. aasta jooksul mitu üritust, mille sekka kuulub ka 16. juunil toimuv seminar.

Eesti Kunstiakadeemias toimuval veebiseminaril tutvustatakse erinevaid interdistsiplinaarseid praktikaid, näiteid arhitektide ja inseneride koostööst ning disaini ja ehitustööstuse omavahelistest suhetest.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna dekaan Andres Ojari: “Käimasolev tervisekriis on reljeefselt muutnud meie tööharjumusi ja koostöövorme. Uueks normiks on kujunenud kaugtöö, kus tehnoloogia abil saame me reaalajas vahetada teadmisi, kogemusi, eksperthinnanguid ning analüüse. Lineaarse, järk-järgulise töökorralduse asemel tehakse koostööd paralleelselt kulgevates protsessides. Nii võib insener lahendada konstruktsioone enne hoone lõplikku kavandamist ja tootjapoolsed raamistused olla lähtekohaks ruumilistele ideedele. Hästi kavandatud integreeritud disaini mudel võimaldab koheselt näha iga joonetõmbe tagajärgi konstruktsioonile, tootmisele, energiatõhususele ja kõigele muule, mida arvutuslikult on võimalik välja selgitada.”

Seminaril esinevad mainekad arhitektuuri, inseneeria ja linnaplaneerimise valdkonna eestkõnelejad nii Eestist kui välismaalt.

Seminari päevakava:

13.00 sissejuhatus, modereerib Jaan Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist;
13.05 „Seitsmes transformatsioon. Uus mandaat linnadele, uus mudel arendajatele“. Damiano Cerrone, DEMOS Helsinki
13.30 “Uued loomemeetodid arhitektuuris: arhitektuuri ja inseneeria integreeritud mudeli rakendused praktikas ja akadeemilises tegevuses”. Adam Orlisnki / Bollinger und Grohmann Enginering, Sille Pihlak ja Siim Tuksam / EKA, PART
14.15 “Tööstusliku ehituse digitaalsed tööriistad ja platvormid”. Phil Langely / Bryden Wood ja Renee Puusepp / Creatomus Solutions, EKA
15.00 “Linn ja andmed”. Prof Thomas Auer / TRANSSOLAR Energietechnik
15.15-15.30 Küsimused ja lõpudiskussioon kõigi osalejate vahel.

WDBE Tallinna programmi eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Digitaalehituse klaster, mille liige on ka Eesti Kunstiakadeemia. Tallinna programmi toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. WDBE 2020 peakorraldaja on KiraHUB Soomest.

Seminar on jälgitav veebis, kuid vastavalt eriolukorra reeglitele on 20 osalejal võimalik jälgida seminari ka EKAs.

Loe lisa ja registreeri end seminarile:  https://kirahub.org/en/wdbe2020/wdbe2020-integrated-design

 

Lisainfo:

Andres Ojari
EKA arhitektuuri osakonna dekaan ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige
andres.ojari@artun.ee
tel. 5099350

Ingrid Piirsalu
Digitaalehituse klastri kommunikatsioonijuht
ingrid@digitaalehitus.ee
tel. 56464035

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

WDBE 2020 eelseminar „Integreeritud disain”

Teisipäev 16 juuni, 2020

image003

16. juunil, kell 13.00 – 15.30 toimub WDBE 2020 raames veebiseminar „Integreeritud disain“.

Kolmas rahvusvaheline tippkonverents World Summit On Digital Built Environment 2020 ehk WDBE 2020 toimub sel sügisel Tallinnas ja Helsingis. Konverentsil kajastatav viib osalejad tulevikuradadele ning annab võimaluse unistada suurelt ning avastada elukeskkonda, kus elame 10–30 aasta pärast. Sügisesele suursündmusele eelnevad 2020. aasta jooksul mitu üritust, mille sekka kuulub ka 16. juunil toimuv seminar.

Eesti Kunstiakadeemias toimuval veebiseminaril tutvustatakse erinevaid interdistsiplinaarseid praktikaid, näiteid arhitektide ja inseneride koostööst ning disaini ja ehitustööstuse omavahelistest suhetest.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna dekaan Andres Ojari: “Käimasolev tervisekriis on reljeefselt muutnud meie tööharjumusi ja koostöövorme. Uueks normiks on kujunenud kaugtöö, kus tehnoloogia abil saame me reaalajas vahetada teadmisi, kogemusi, eksperthinnanguid ning analüüse. Lineaarse, järk-järgulise töökorralduse asemel tehakse koostööd paralleelselt kulgevates protsessides. Nii võib insener lahendada konstruktsioone enne hoone lõplikku kavandamist ja tootjapoolsed raamistused olla lähtekohaks ruumilistele ideedele. Hästi kavandatud integreeritud disaini mudel võimaldab koheselt näha iga joonetõmbe tagajärgi konstruktsioonile, tootmisele, energiatõhususele ja kõigele muule, mida arvutuslikult on võimalik välja selgitada.”

Seminaril esinevad mainekad arhitektuuri, inseneeria ja linnaplaneerimise valdkonna eestkõnelejad nii Eestist kui välismaalt.

Seminari päevakava:

13.00 sissejuhatus, modereerib Jaan Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist;
13.05 „Seitsmes transformatsioon. Uus mandaat linnadele, uus mudel arendajatele“. Damiano Cerrone, DEMOS Helsinki
13.30 “Uued loomemeetodid arhitektuuris: arhitektuuri ja inseneeria integreeritud mudeli rakendused praktikas ja akadeemilises tegevuses”. Adam Orlisnki / Bollinger und Grohmann Enginering, Sille Pihlak ja Siim Tuksam / EKA, PART
14.15 “Tööstusliku ehituse digitaalsed tööriistad ja platvormid”. Phil Langely / Bryden Wood ja Renee Puusepp / Creatomus Solutions, EKA
15.00 “Linn ja andmed”. Prof Thomas Auer / TRANSSOLAR Energietechnik
15.15-15.30 Küsimused ja lõpudiskussioon kõigi osalejate vahel.

WDBE Tallinna programmi eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Digitaalehituse klaster, mille liige on ka Eesti Kunstiakadeemia. Tallinna programmi toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. WDBE 2020 peakorraldaja on KiraHUB Soomest.

Seminar on jälgitav veebis, kuid vastavalt eriolukorra reeglitele on 20 osalejal võimalik jälgida seminari ka EKAs.

Loe lisa ja registreeri end seminarile:  https://kirahub.org/en/wdbe2020/wdbe2020-integrated-design

 

Lisainfo:

Andres Ojari
EKA arhitektuuri osakonna dekaan ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige
andres.ojari@artun.ee
tel. 5099350

Ingrid Piirsalu
Digitaalehituse klastri kommunikatsioonijuht
ingrid@digitaalehitus.ee
tel. 56464035

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

01.08.2020 — 16.08.2020

Kutse Apaatia residentuuri

apathy residency_open call

Kutse Apaatia residentuuri.
Juuli – august 2020

Sellel suvel avab uksed Eesti – Läti kaksiklinnas Valgas kõikidele ruumi huvilistele suunatud residentuur, mille eesmärk on viljeleda radikaalsemat haridus- ja ruumipraktikat Baltikumis ning lahata residentuuri keskset teemat – “Apaatia”

Residentuuri jooksul süvenetakse apaatia fenomeni. Millised on selle ruumilised tagajärjed, milline ühiskond seda soodustab ning kuidas kultuur saab olla apaatia alge? Selmet võtta negatiivne või positiivne hoiak apaatia suhtes, püüame pigem leida viise, kuidas sellega elada.

Residentuuri on oodatud kõik kunsti, arhitektuuri ja sotsiaalvaldkonna inimesed – eriti arhitektuuri, disaini ja muinsuskaitse tudengid!

Oma idee/ projektiga ootame kaasa lööma 2-nädalases suvekoolis, mis toimub 1.-16. augustil. Suvekoolis juhendavad erinevaid arhitektuurseid eksperimentaalseid töötubasid noored arhitektid Eestist ja naaberriikidest. 

Kui soovid mõnda käimasolevat projekti või mõttes mõlkuvat töötuba Apaatia residentuuriga ühendada – kirjuta meile info@easaestonia.ee või kirjelda seda allolevas Google formis.

Kõik soovijad on oodatud kaasa lööma ka ilma enda projektideta, osaleda saab kõikides aktsioonides, mis selle perioodi jooksul Valga linnas toimuvad. Töötubade seast võib leida väikeseid linnaruumi sekkumisi, linnaaiandust, installatsioonide ehitamist või võid kaasa mõelda kaksiklinna identiteedi otsinguil ja avalikus programmis. 

Residentuuri perioodi jooksul on tagatud majutus, ning muud elamiseks ja töötamiseks vajalikud tingimused vanas koolimajas Valga äärelinnas. Külastatava perioodi jooksul vajame osalejatelt rahalist vastutulekut 10 eurot ööpäeva kohta, mille abil ka kõik kolm korda päevas söönuks saavad.

Projekt algeks on Euroopa arhitektuuritudengite* võrgustik, mis on isehaldava, keskse organisatsioonita, anarhiline, ennasthariv liikumine, mis otsib eneseharimise vorme väljaspool akadeemiaid.

* EASA (European Architecture Student Assembly) on iga-aastane suvekool, mis sellel aastal pidi 40-dat kora toimuma juuli lõpus Valgas, kuid ilmselgetel põhjustel muutis enda vormi.

Lisainfot leiad www.easaestonia.ee
EASA-st rohkem: www.easanetwork.org

Apaatiast veel:
https://drive.google.com/file/d/1ZUrKI1KR8H2P4pOAmCg4XL34MC7vJCXz/view?usp=sharing

Oma osalemissoovist anna teada siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScgRO0rmnrjtam86nLpZgSyA7hmyo_oIK-JOHs7dmnFZeGN4w/viewform

Lisainfo:
ullakatariina.alla@artun.ee
EKA arhitektuuritudeng

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kutse Apaatia residentuuri

Laupäev 01 august, 2020 — Pühapäev 16 august, 2020

apathy residency_open call

Kutse Apaatia residentuuri.
Juuli – august 2020

Sellel suvel avab uksed Eesti – Läti kaksiklinnas Valgas kõikidele ruumi huvilistele suunatud residentuur, mille eesmärk on viljeleda radikaalsemat haridus- ja ruumipraktikat Baltikumis ning lahata residentuuri keskset teemat – “Apaatia”

Residentuuri jooksul süvenetakse apaatia fenomeni. Millised on selle ruumilised tagajärjed, milline ühiskond seda soodustab ning kuidas kultuur saab olla apaatia alge? Selmet võtta negatiivne või positiivne hoiak apaatia suhtes, püüame pigem leida viise, kuidas sellega elada.

Residentuuri on oodatud kõik kunsti, arhitektuuri ja sotsiaalvaldkonna inimesed – eriti arhitektuuri, disaini ja muinsuskaitse tudengid!

Oma idee/ projektiga ootame kaasa lööma 2-nädalases suvekoolis, mis toimub 1.-16. augustil. Suvekoolis juhendavad erinevaid arhitektuurseid eksperimentaalseid töötubasid noored arhitektid Eestist ja naaberriikidest. 

Kui soovid mõnda käimasolevat projekti või mõttes mõlkuvat töötuba Apaatia residentuuriga ühendada – kirjuta meile info@easaestonia.ee või kirjelda seda allolevas Google formis.

Kõik soovijad on oodatud kaasa lööma ka ilma enda projektideta, osaleda saab kõikides aktsioonides, mis selle perioodi jooksul Valga linnas toimuvad. Töötubade seast võib leida väikeseid linnaruumi sekkumisi, linnaaiandust, installatsioonide ehitamist või võid kaasa mõelda kaksiklinna identiteedi otsinguil ja avalikus programmis. 

Residentuuri perioodi jooksul on tagatud majutus, ning muud elamiseks ja töötamiseks vajalikud tingimused vanas koolimajas Valga äärelinnas. Külastatava perioodi jooksul vajame osalejatelt rahalist vastutulekut 10 eurot ööpäeva kohta, mille abil ka kõik kolm korda päevas söönuks saavad.

Projekt algeks on Euroopa arhitektuuritudengite* võrgustik, mis on isehaldava, keskse organisatsioonita, anarhiline, ennasthariv liikumine, mis otsib eneseharimise vorme väljaspool akadeemiaid.

* EASA (European Architecture Student Assembly) on iga-aastane suvekool, mis sellel aastal pidi 40-dat kora toimuma juuli lõpus Valgas, kuid ilmselgetel põhjustel muutis enda vormi.

Lisainfot leiad www.easaestonia.ee
EASA-st rohkem: www.easanetwork.org

Apaatiast veel:
https://drive.google.com/file/d/1ZUrKI1KR8H2P4pOAmCg4XL34MC7vJCXz/view?usp=sharing

Oma osalemissoovist anna teada siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScgRO0rmnrjtam86nLpZgSyA7hmyo_oIK-JOHs7dmnFZeGN4w/viewform

Lisainfo:
ullakatariina.alla@artun.ee
EKA arhitektuuritudeng

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.03.2020

TÜHISTATUD! Avatud arhitektuuriloeng: Wolf D. Prix

prix

NB! Loengut ei toimu. / Lecture is cancelled. 

HIMMELB(L)AU 68: Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada. Tallinnas peab avaliku loengu Coop Himmelb(l)au asutaja Wolf D. Prix

Neljapäeval, 12. märtsil kell 18 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu arhitektuuribüroo Coop Himmelb(l)au asutajaliige ning praegune juht, rohkelt pärjatud arhitekt Wolf D. Prix, kelle sõnul Coop Himmelb(l)au projektid mitte ei võitle gravitatsiooniga, vaid püüavad maa külgetõmbejõudu lihtsalt ignoreerida. Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada, ütleb Prix, kes esineb EKAs arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning on Tallinnas Eesti Betooniühingu kutsel seoses Betoonipäevaga.

Wolf D. Prix õppis arhitektuuri Viini tehnoloogiaülikoolis, AA arhitektuurikoolis Londonis ja lisaks ka Lõuna-California arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) Los Angeleses. Prix on pälvinud arvukalt auhindu, teiste seas Austria suure riigipreemia ja Austria teaduse ja kunsti aumärgi. Prix on töötanud õppejõuna paljudes maailma parimates ülikoolides – Viini rakenduskunsti ülikoolis, Lõuna-California arhitektuuriinstituudis, Harvardi ülikoolis, Columbia ülikoolis, California ülikoolis (UCLA) ja Yale’i arhitektuurikoolis. Prixi peetakse üheks dekonstruktivistliku arhitektuuriliikumise algatajaks. COOP HIMMELB(L)AU rahvusvaheline läbimurre leidis aset 1988. aastal kutsega osaleda New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi (MoMA) näitusel “Deconstructivist Architecture”, kus büroo eesotsas Prixiga seati kõrvuti selliste 20. sajandi kõige mõjukamate arhitektidega nagu Peter Eisenman, Frank Gehry, Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Bernard Tschumi.

COOP HIMMELB(L)AU asutati Viinis aastal 1968 ning on sellest ajast alates tegutsenud kunsti, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja disaini valdkonnas. Ettevõtte teine filiaal avati 1988. aastal Los Angeleses. Büroo kavandatud hooneid, mille seas on nii muuseume, kontserdisaale, teadusasutusi, kontorihooneid kui ka elamuid, leiab paljudest riikidest üle terve maailma. Hetkel töötab COOP HIMMELB(L)AU mitmete projektidega Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas.

Arhitektuuribüroo kõige tuntumate rahvusvaheliste projektide hulka kuuluvad Viini Falkestraße hoone katusekorruse rekonstrueerimine, Dresdeni multifunktsionaalne kinokeskus, Münchenis asuv BMW maailm, Akroni kunstimuuseum Ohios, Busani kinokeskus Koreas, Daliani rahvusvaheline konverentsikeskus Hiinas ning muusikamaja Aalborgis, Taanis.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

TÜHISTATUD! Avatud arhitektuuriloeng: Wolf D. Prix

Neljapäev 12 märts, 2020

prix

NB! Loengut ei toimu. / Lecture is cancelled. 

HIMMELB(L)AU 68: Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada. Tallinnas peab avaliku loengu Coop Himmelb(l)au asutaja Wolf D. Prix

Neljapäeval, 12. märtsil kell 18 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu arhitektuuribüroo Coop Himmelb(l)au asutajaliige ning praegune juht, rohkelt pärjatud arhitekt Wolf D. Prix, kelle sõnul Coop Himmelb(l)au projektid mitte ei võitle gravitatsiooniga, vaid püüavad maa külgetõmbejõudu lihtsalt ignoreerida. Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada, ütleb Prix, kes esineb EKAs arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning on Tallinnas Eesti Betooniühingu kutsel seoses Betoonipäevaga.

Wolf D. Prix õppis arhitektuuri Viini tehnoloogiaülikoolis, AA arhitektuurikoolis Londonis ja lisaks ka Lõuna-California arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) Los Angeleses. Prix on pälvinud arvukalt auhindu, teiste seas Austria suure riigipreemia ja Austria teaduse ja kunsti aumärgi. Prix on töötanud õppejõuna paljudes maailma parimates ülikoolides – Viini rakenduskunsti ülikoolis, Lõuna-California arhitektuuriinstituudis, Harvardi ülikoolis, Columbia ülikoolis, California ülikoolis (UCLA) ja Yale’i arhitektuurikoolis. Prixi peetakse üheks dekonstruktivistliku arhitektuuriliikumise algatajaks. COOP HIMMELB(L)AU rahvusvaheline läbimurre leidis aset 1988. aastal kutsega osaleda New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi (MoMA) näitusel “Deconstructivist Architecture”, kus büroo eesotsas Prixiga seati kõrvuti selliste 20. sajandi kõige mõjukamate arhitektidega nagu Peter Eisenman, Frank Gehry, Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Bernard Tschumi.

COOP HIMMELB(L)AU asutati Viinis aastal 1968 ning on sellest ajast alates tegutsenud kunsti, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja disaini valdkonnas. Ettevõtte teine filiaal avati 1988. aastal Los Angeleses. Büroo kavandatud hooneid, mille seas on nii muuseume, kontserdisaale, teadusasutusi, kontorihooneid kui ka elamuid, leiab paljudest riikidest üle terve maailma. Hetkel töötab COOP HIMMELB(L)AU mitmete projektidega Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas.

Arhitektuuribüroo kõige tuntumate rahvusvaheliste projektide hulka kuuluvad Viini Falkestraße hoone katusekorruse rekonstrueerimine, Dresdeni multifunktsionaalne kinokeskus, Münchenis asuv BMW maailm, Akroni kunstimuuseum Ohios, Busani kinokeskus Koreas, Daliani rahvusvaheline konverentsikeskus Hiinas ning muusikamaja Aalborgis, Taanis.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

05.03.2020

Avatud arhitektuuriloeng: Pippo Ciorra

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Halbade arhitektide kiituseks: Tallinnas peab avaliku loengu arhitektuurikuraator professor Pippo Ciorra

Neljapäeval, 5. märtsil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Roomas paikneva kunsti- ja arhitektuurimuuseumi MAXXI arhitektuuriosakonna peakuraator ja kriitik Pippo Ciorra. Ciorra keskendub oma loengus nendele arhitektidele, kelle tugevuseks ei olnud niivõrd joonistamisprotsess ja ehitusekspertiis, vaid kelle panus kaasaegsesse arhitektuuri tugineb tugevale kontseptualiseerimisvõimele ning oskusele mõtestada ja suunata arhitektuuri uute dimensioonide ja uute ühiskondlike suhete poole. Ciorra esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ciorra on tunnustatud arhitektuurimõtestaja, arhitekt, arhitektuurikriitik ja õppejõud ning pikaaegne Itaalia autoriteetse arhitektuuriajakirja “Casabella” peatoimetaja. Ciorra võtab tihti sõna arhitektuuriajakirjanduses ning on kirjutanud raamatuid muuseumidest, linnadest, fotograafiast ja kaasaegsest Itaalia arhitektuurist, sealhulgas monograafiad Itaalia arhitekti, urbanisti ja esseisti Ludovico Quaroni ja USA arhitekti Peter Eisenmani loomingust. Ciorra on Camerino ülikooli disaini ja teooria õppejõud ning juhib Veneetsia IUAV ülikooli rahvusvahelise Villard d’Honnecourt doktoriprogrammi. Ta on rahvusvahelise arhitektuurikriitikute komitee CICA liige ning 2003. aastast välja antava Itaalia arhitektuuri kuldmedali Medaglia d’oro all’architettura italiana nõuandja. Ciorra on juhtinud või osalenud paljudel riiklikel ja rahvusvahelistel disainivõistlustel ning kureerinud ja kujundanud mitmeid näitusi Itaalias ja väljaspool Itaaliat.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: 

E-post: arhitektuur@artun.ee 
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Pippo Ciorra

Neljapäev 05 märts, 2020

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Halbade arhitektide kiituseks: Tallinnas peab avaliku loengu arhitektuurikuraator professor Pippo Ciorra

Neljapäeval, 5. märtsil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Roomas paikneva kunsti- ja arhitektuurimuuseumi MAXXI arhitektuuriosakonna peakuraator ja kriitik Pippo Ciorra. Ciorra keskendub oma loengus nendele arhitektidele, kelle tugevuseks ei olnud niivõrd joonistamisprotsess ja ehitusekspertiis, vaid kelle panus kaasaegsesse arhitektuuri tugineb tugevale kontseptualiseerimisvõimele ning oskusele mõtestada ja suunata arhitektuuri uute dimensioonide ja uute ühiskondlike suhete poole. Ciorra esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ciorra on tunnustatud arhitektuurimõtestaja, arhitekt, arhitektuurikriitik ja õppejõud ning pikaaegne Itaalia autoriteetse arhitektuuriajakirja “Casabella” peatoimetaja. Ciorra võtab tihti sõna arhitektuuriajakirjanduses ning on kirjutanud raamatuid muuseumidest, linnadest, fotograafiast ja kaasaegsest Itaalia arhitektuurist, sealhulgas monograafiad Itaalia arhitekti, urbanisti ja esseisti Ludovico Quaroni ja USA arhitekti Peter Eisenmani loomingust. Ciorra on Camerino ülikooli disaini ja teooria õppejõud ning juhib Veneetsia IUAV ülikooli rahvusvahelise Villard d’Honnecourt doktoriprogrammi. Ta on rahvusvahelise arhitektuurikriitikute komitee CICA liige ning 2003. aastast välja antava Itaalia arhitektuuri kuldmedali Medaglia d’oro all’architettura italiana nõuandja. Ciorra on juhtinud või osalenud paljudel riiklikel ja rahvusvahelistel disainivõistlustel ning kureerinud ja kujundanud mitmeid näitusi Itaalias ja väljaspool Itaaliat.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: 

E-post: arhitektuur@artun.ee 
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink