Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost. 

Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm. 

Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00. 

Esitlus toimub inglise keeles.

Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.

Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.

Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.

Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.

Sündmus Facebookis

Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis. 

“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.

Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.

Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus? 

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.