Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond. 

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

20. ja 21. detsembri arhitektuuri magistritööde vahehindamised toimuvad koos hinnatud ekspertidega USAst.

Avatud magistriprojektide vahehindamine toimub ruumis A-501

E 20. detsembril kl 9.00 – 18.00

T 21. detsember kl 9.00 – 17.00

5. kursuse magistriprojektide hindamisel osalevad välisarhitektid-kriitikud Andres Sevtšuk ja Lily Song. Nad loovad avaliku diskussiooni, andes töödele põhjalikku tagasisidet ning avades arhitektuurseid probleeme laiemalt.

Palume ruumi vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid.

Andres Sevtšuk on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduse ja -planeerimise dotsent ning juhib samas linnauuringute laborit City Form Lab. Varem on ta töötanud Harvardi Kõrgemas Disainikoolis linnaplaneerimise dotsendi, linnaplaneerija, arhitekti ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, Singapuris, Indoneesias ja USAs.

Lily Song on linnaplaneerija, teadlane ja aktivist, kes tegeleb õppe- ja teadustegevuse ning praktikas taristupõhiste liikumisvõimaluste ja eksperimentidega, mida Ameerika linnades ja teistes dekoloniseerivates kontekstides juhivad eesliini kogukonnad ja korraldajad. Praegu töötab ta rassilise kuuluvuse ja ehitatud keskkonna sotsiaalse õiguse dotsendina Northeastern University juures.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Paljassaare. Ühelt poolt rohelus ja rahu, linnud ja varemed, pääs linnast, igavesest kiirustamisest. Teisalt varemed ja olnud reaalsused, mis on kehtetuks kuulutatud, deklareeritud tühjus, mis teeb ruumi pöörastele uutele ulmadele, spekulatsioonidele, plaanidele kohe-kohe saabuva veel rohelisema, helgema, õigema tuleviku jaoks.  

EKA urbanistika magistriprogrammi tudengid kutsuvad kõiki Paljassaarde, et võtta 18. detsembril ühe lühikese talvepäevaga kokku semestrijagu uuringuid Tallinna kuumemaks spekuleerimisobjektiks oleva poolsaare minevikest ja tulevikest.

Ekspeditsioon-näitusel osalejaid juhitakse läbi kümne eri ajakapsli – kohaspetsiifilise installatsooni, audiorännaku, näituse, aktsiooni jmt – mis heidavad valgust neoliberaalse linnaloome ning poolsaare igapäevareaalsuse kummastavatele kokkupuutepunktidele.

Programm ja rohkem infot @ www.artun.ee/urbanstudies

Detsembris kutsub urbanistika õppekava kahele avalikule üritusele. 7. detsembril avavad tudengid näituse “Fitness ja linn”, mis toob kokku teemad eluasemest ja hoolest normatiivsuse ja semio-kapitalismini küsides kuidas “fitness” toodab kaasaegses linnas väärtust.

18. detsembril kutsuvad tudengid taasavastama Paljassaart, esitledes kohaspetsiifilisi sekkumisi, mis uurivad, kuidas neoliberaalne urbanism ja vastuseis sellele kujundavad seda linnalähedast poolsaart täna ja tulevikus. Kahe eraldiseisva uurimisstuudio kursuse tulemusena illustreerivad näitus ja sekkumis-festival urbanistika programmi rõhuasetust kriitilisel teoorial ja välitöödel.

Hoia ennast sündmustega ühel lainel urbanistika kodulehel

Olete oodatud liituma 7. detsembril kell 15.00 teadusstuudio kursuse “Fitness ja linn” lõpphindamisega. Hindamine toimub näituse avamisel ruumis A500 (terrassi lähedal asuv avatud ala).

“Fitnessi” all mõeldakse kõige sagedamini keha kujundamist treeningu kaudu. Kuid kui mõelda läbi urbanistika valdkonna pakutava objektiivi, tõstatab “fitness” laiemaid küsimusi selle kohta, kes me oleme ja millistes linnades me elame: millised on linnalised ja muud struktuurid, mis meid kujundavad? Mis teeb elu elatavaks? Kas need on normid, harjumused, enesehoolduse rutiinid? Kas see on meie keskkond või on see hirm selle ees, kelleks me võime saada?

Näitusel ühendavad EKA tudengid Daria Khrystych, Mira Samonig, Luisa Fernanda Ayala Torres, Alexander Nenenko ja Dorothea Müller teooriat, uurimistööd ja disainimeetodeid, et pakkuda neile küsimustele unikaalseid vastuseid.

Kursus on osa linnauuringute magistriõppest ning seda õpetavad Maros Krivy, Leonard Ma ja Helen Runting.

Sündmus Facebookis.

Pildi allikas New York Timesis

Neljapäeval, 2. detsembril kell 17.00 esitleb Suurbritannia päritolu Taanis tegutsev arhitekt David Sim EKA fuajees oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatut “Pehme linn”, mis on omamoodi laiendus 2015. aastal eesti keeles ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”. Raamatus tutvustatakse Skandinaavia inimkeskset ja inimmõõtmelist linnaplaneerimist, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku elukeskkonda.

Raamatu kohta loe rohkem siit: http://www.artun.ee/pehme-linn

David Sim on UK päritolu arhitekt, kes on aastaid töötanud Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikunud sealt edasi Gehl Arhitektide kontorisse Taanis, kus ta viimased aastad ka partnerina töötab. Seal büroos on sündinud ka raamat “Pehme linn”.

“Pehme linn” on ilmunud Yoko Oma, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuse koostöös.

Esitluse järel kell 18.00 peab Sim EKA aulas avatud arhitektuuriloengute sarja raames ettekande “Soft City”.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.