Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Urbanistika stuudio “Preservation: Architecture, Nature and Politics” (Säilitamine: arhitektuur, loodus ja poliitika) õpilasprojektide avalik esitlus 12. mail, kell 14.00 (EEST).

Säilitamine on saavutanud kultuurilise tähtsuse kui omaette eesmärgi, mille kaudu on erinevad eksperdid hakanud ette kujutama, kuidas võiks välja näha sotsiaalne ja keskkonnaalane tulevik. Lähenemisviisina on säilitamist rakendatud erinevatele nähtustele alates ajaloolistest naabrustest ja looduskeskkondadest kuni demokraatia ja identiteedini.

Uuringute kaudu erinevates maailma paikades selliste teemade ümber nagu roheline ekstraktivism, simuleeritud pärand ja kultuuriline marginaliseerimine on õpilased tuginenud arusaamale, et säilitamist ei saa vägivalla ja hävitamise erinevatest vormidest selgelt eristada. Nende projektides katsetatakse mitmesuguseid meediume, alates traditsioonilisest esseest kuni video, joonistuste ja kollaažideni, et uurida kontseptualiseeringuid, arhitektuuri ja looduse säilitamise arutelusid ja tavasid ning esitada järgmised küsimused: kes otsustab, mida säilitada ja mida unarusse jätta?; kes suudab selle vastutuse enda kanda võtta?; säilitamine on poliitiline, sest nagu puuviljahoidises, muudab säilitus ka säilinud objekti hoopis teistsuguseks.

Külaliskriitikud: Ewa Effiom (Manchesteri arhitektuurikool, Suurbritannia) ja Jonas Žukauskas (Neringa metsa residentuur, Leedu)

Õpilased: Petra Ďurišková, Johannes Growe, Þórhildur B. Guðmundsdóttir, Janosh Heydorn, Malin Hilding, Daria Khrystych, Oleksandr Nenenko, Mathilde Olivier, Dalma Pszota, Mira Samonig, Fernanda Torres

Juhendajad: Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik, Sean Tyler

See virtuaalne esitlus toimub üksikute esitluste vormis koos veebisaidi koostööl käivitamisega ja on avalikkusele avatud.

Liituge ZOOMIS SIIN 

3. mail kell 15-17 toimub järgmine Euroopa Horisondi seminar:
Osaluse laiendamise meetmed ja MSCA

Registreeri seminarile SIIN

Seminaril tutvustab Kristin Kraav (ETAg) valikut meetmeid Euroopa Horisondi valdkondadest „Tipptaseme levik ja osaluse laiendamine“ ning „Marie Sklodowska-Curie tegevused“.

Twinning meetme eesmärgiks on tugevdada teadusasutuse mingit valdkonda koostöös vähemalt kahe tipptasemel partneriga mujalt Euroopast.

ERA Chair meetme eesmärgiks on tuua teadusasutusse tippteadlasi mujalt maailmast, kes siin looksid uurimisrühma ning oma kogemuste abil aitaksid teadusasutusel tõusta tipptasemele selles valdkonnas.

Excellence Hubs eesmärgiks on mitme riigi innovatsiooni ökosüsteemide koostöö arendamine, kuhu oleksid kaasatud nii teadlased, ettevõtjad, avalik sektor kui kodanikuühiskond.

Hop-on meede rakendub järgmisest aastast ja võimaldab Euroopa Horisondi II samba projektidesse lisada partnereid „osaluse laiendamise“ riikidest (sh Eesti).

MSCA järeldoktori meede sobib järeldoktorite sissetoomiseks ja Eesti teadlaste siirdumiseks mujale järeldoktorantuuri. Sissetulijatel on teine võimalus saada rahastust ERA Fellowships meetmest.

MSCA teadlasvahetus soodustab rahvusvahelist ja sektorite vahelist koostööd.

Kõigi nende meetmete taotlusvoorud avanevad lähikuude jooksul ning taotlustähtajad on septembrist järgmise aasta kevadeni.

Ootame kõiki huvilisi osalema!

Neljapäeval, 22. aprillil kl 15-17 toimub EKA liikmetele suunatud Euroopa Horisondi programmi tutvustava veebiseminaride sarja esimene osa.

Seminaril tutvustavad ETAgi konsultandid Katrin Kello ja Kerli Reintamm EUH programmi üldisemalt, New Bauhausi algatust ning loomevaldkonda puudutavaid konkursiteemasid IKT-le ja kultuurile pühendatud tööprogrammides.

Üritusele registreerimise link

Seminari programm

Ootame kõiki huvilisi osalema!

15. aprillil 2021 toimub väljaande Ehituskunst #60 erinumbri: Jan Verwijnen esitlus ja mälestuskonverents.

Konverentsist saab osa Zoomi kanalil kl 14–18 kohaliku aja järgi. Eelregistreerimine pole vajalik. Konverents toimub inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

EKA Arhitektuuriteaduskonna väljaande Ehituskunst erinumber keskendub varalahkunud arhitekti ja õppejõu Jan Verwijneni pärandile linnaruumi mõtestamisel. Väljaande autorid ning endised kolleegid vahetavad mõtteid urbanistika, arhitektuurimõtte ja -hariduse arengu üle ning Jan Verwijneni panusest sellesse.

On April 15, a special issue of Ehituskunst #60: Jan Verwijnen will be presented and a memorial conference will be held.

The access to the conference will be on the Zoom channel from 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia). Pre-registration is not required.

All are welcome!

The special issue of Ehituskunst focuses on the legacy of the deceased architect and lecturer Jan Verwijnen (1949–2005) in interpreting urban space. The authors of the publication and former colleagues exchange views on the development of urban planning, architectural thought and education, and Jan Verwijnen’s contribution to it.

EHITUSKUNST #60: JAN VERWIJNEN. CREATIVE THOUGHT AND URBAN CHANGE

Link to the event April 15, 2 to 6 pm (Times CET+1, Estonia):

https://zoom.us/j/99727563770

PROGRAM

14:00 Opening

            Andres Ojari, Dean Faculty of Architecture EKA Tallinn

14:10 Introduction to Ehituskunst journal

            Eik Hermann, Editor-in-chief Ehituskunst, EKA Tallinn

14:20 Ehituskunst #60 Jan Verwijnen: Creative Thought and Urban Change

Introduction by the editors of the issue

            Panu Lehtovuori, Professor of Urban Theory Tampere University

            Klaske Havik, Professor Methods of Analysis and Imagination, TU Delft

14:45 Session 1 Creative thought

Talks by authors of the issue and discussion

            Toni Kauppilla, Professor and  Head of the Interior Architecture and Furniture Design at Oslo National Academy of the Arts in Norway.

            Verena von Beckerath, Heide&Von Beckerath architects Berlin, professor Design and Housing, Bauhaus-University, Weimar.

15:45 break

16:00 Session 2 Urban Change

Talks by authors of the issue and discussion

            Pia Ilonen, architect, ILO architects, Helsinki

            Steve McAdam & Christina Norton, Fluid architecture, urbanism, participation, London / Soundings, London

17:00 About the Urban Studies program at EKA

            Maros Krivy, Professor of Urban Studies, EKA

17:30 Discussion and celebration

JAN VERWIJNEN (1949–2005) omandas arhitektihariduse ETH koolis Zürichis 1976. aastal. Pärast töötamist Šveitsis ja Hollandis, s.h Rem Koolhaasi büroo OMA Rotterdami harus, kolis ta 1990. aastate algul Helsingisse. Kiiresti arenevas Põhja- ja Baltimaade kontekstis võttis Verwijnen aktiivselt osa akadeemilisest ja ühiskondlikust elust. Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis (UIAH), mis nüüdseks on Aalto Ülikooli osa, andis ta uue vormi sisearhitektuuri osakonnas toimuvale õpetamis- ja uurimistööle. Samuti lõi ta 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava.

ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub 4. veebruaril 2021 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub  magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele interaktsioonidisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

REGISTREERU SIIN

Lisainfot urbanistika õppekava kohta: https://www.artun.ee/erialad/urbanistika/, https://www.artun.ee/en/curricula/urban-studies/ ja Facebookis.

Juba neljandat aastat toimuv EKA Design Showcase toob taas avalikkuse ette EKA tudengite viimase aasta parimad koostööprojektid ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega. Koostööprojektide tulemusena sündinud neljateist uuenduslikku disainilahendust tutvustav sündmus toimub 14. jaanuaril otseülekandena EKA TV-s ja Facebookis.

Esitlusele tulevad EKA disaini- ja arhitektuuriteaduskonna ning Design & Technology Futures (TalTechi ja EKA ühisõppekava) tudengite poolt viimase aasta jooksul loodud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused ettevõtetele ja organisatsioonidele nagu PERH, Tuul, Naturewear, Harmet, moomoo jt. Kokku tutvustatakse neljateist värsket koostööprojekti meditsiinist moodulmajadeni ja jalatsitest jalgrattariieteni.

Sündmuse jooksul kuulutatakse välja ka Viru x EKA Young Design Export Program auhinnaraha võitja.

Ootame kuulama kõiki EKA praegusi ja tulevasi koostööpartnerid ning tulevikudisaini huvilisi!

PROGRAMM

1. PERH ja EKA interaktsioonidisain — Inimliku verevõtukeskuse disain (eng);
2. Naturewear OÜ ja EKA aksessuaaridisain – Tootearendus ja materjaliuuring brändile KIRA;
3. Comodule OÜ ja EKA tootedisain koos aksessuaaridisainiga – Lisavarustuse ideed elektrilisele tõukerattale Tuul;
4. Disaintekstiil OÜ ja EKA graafiline disain – Rattariiete kujundused kohalikule rattarõivaste brändile moomoo;
5. Rasman OÜ, Harmet OÜ ning EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine – Muutmoodulmajad: Etnika moodulbangalo, modulaarne Eesti maamaja ja modulaarne kortermaja;
6. Lingvist ja EKA Interaktsioonidisain — kaugõppijate motiveerimine keeleõpperakenduses (eng).

1. PERH, Bariaatria – Ülekaaluga võitlevate patsientide teenuseplatvorm BAST (eng);
2. PERH, Ortopeedia – Artriidihaigete võrgustik KOOS (eng);
3. PERH, Pulmonoloogia – Astma ja KOKi patsientide liikumist toetav digitaalne platvorm BRIIS (eng).
4. PERH, Kardioloogia – Kardioloogia patsientidele mõeldud kaasahaarav digitaalne mäng VÄGI (eng).

1. Unoloop: süsteem, mis propageerib pakendivaba tarbimist (eng).
2. Peridot: Ettevõtted tagavad oma töötajatele mitmeid vajalikke asju nagu tualettpaber või kohv. Miks mitte naiste hügieenitarbeid? (eng);
3. Andmise ja saamise harjumuse õpetamine: Koolidele mõeldud mäng, mis õpetab lapsi oma individuaalsust tugevdama ja ebakindlustega võitlema (eng);
4. Team Hub: Meeskonnatöö toetamine kontoris, kus töötajad vajavad ruumide suuremat paindlikkust ja kiiremat kohanemist töövoogudega (eng)

Olete oodatud kuulama Juss Heinsalu kunstnikuvestlust isikunäitusel “AL₂SI₂O₅(OH)₄” 27. novembril, kell 12.

Vestlust viib läbi ehte-ja sepakunsti osakonnajuhataja Piret Hirv. Räägitakse loomeprotsessist ja laiemalt materjalipõhisest kunstist. 

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Näitus “Al₂Si₂O₅(OH)₄” on avatud kuni 28. novembrini.

Rohkem infot SIIT.

22. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Siim Tuksam doktoritööd „Modulated Modularity – from mass customisation to custom mass production“ („Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EET (UTC +2)
Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Antoine Picon (Harvard University)
Eelretsensendid: Andrew Witt (Harvard University) ja dr John Harding (University of Reading)
Oponent: Andrew Witt

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, seistes silmitsi ulatusliku standardiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellektiga?

Digitaalne arhitektuur kui kriitiline diskursus on suuresti üles ehitatud Gilles Deleuze’i voltimise ideele, mis kirjeldab mateeria kujunemist pideva, intensiivsuspõhise protsessina. Arhitektuuris väljendub voltimine topoloogia ja tektoonika kombineerimises, kus tervik koosneb sujuvalt moonduvatest adaptiivsetest detailidest. Käesolev väitekiri seab kahtluse alla sellise sujuva kohanemise produktiivsuse. Töös välja pakutud modulatsiooni tuleks mõista pigem aktiivse sekkumise kui vastupanuta optimeerimisena ehk valitseva ideoloogia õõnestamisena seestpoolt – suhtudes süsteemi tõsisemalt kui süsteem ise, parafraseerides Slavoj Žižekit.

Ajaloolisest perspektiivist on vaatluse all modulaarse arhitektuuri kujunemine: 19. sajandi alguse arhitektuuriprofessor Jean-Nicolas-Louis Durand ja tema analüütiline meetod ning 20. sajandi keskpaiga süsteemiteooriast inspireeritud moodulstruktuurid, millest joonistub välja arhitektuuri digiteerimise lugu. Modulaarsuse sissetoomine digitaalsesse arhitektuuri tekitab sisemise pinge, mis seab aine kujunemisele piirangud. 1960. aastatel uuris saksa arhitekt Eckhard Schulze-Fielitz seda tüüpi esilekerkivaid moodustisi ruumistruktuuri termini kaudu, mida ta nimetas modulatsioonivõimeliseks makromaterjaliks. Tingivate asjaolude moduleerimisel ruumistruktuuri mudeliks luuakse kujundusruum, mis piirab kujunemist – mitte šabloon, vaid esilekerkiv ruumistruktuur.

Need sisemised pinged avalduvad makromaterjali formaalsetes omadustes ruumistruktuuri  väljendusena. Selle väljenduse kaudu on töös vaatluse all modulatsiooni kommunikatiivne ja poliitiline mõõde, mis viitab projektide ornamentaalsele kvaliteedile ja selle kaudu eristab neid pelgalt ehitusest.

See uurimus on samaaegselt tulevikku vaatav ja reflektiivne – eksperimentaalne disainiuurimus, mis muundub nii praktikapõhiseks kui teoreetiliseks uurimuseks. Mimeetilistel algoritmidel ja adaptiivsel tektoonikal põhinevate projektide katsetamisest Eesti puitmajatööstuses on välja kasvanud eelratsionaliseeritud disainimeetod – moduleeritud modulaarsus –, mis võimaldab luua variatsiooni standardsetest elementidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel