Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Kolmapäeval, 30. septembril kell 18 Rotermanni soolalaos toimuva loengu teema on puhkus ja arhitektuur.

Loengusarja ELAV RUUM kolmanda hooaja avakülaline on arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.

Lankotsa loeng keskendub riigi rollile, ideedele jt mõjutajatele, mille tulemusel kujunes Eestis välja iseäralik puhkeehitiste nomenklatuur ja arhitektuur, ning asetab siin kavandatu võrdlusesse teistes sotsialismimaades ehitatu, aga ka mujal maailmas tiirelnud ideedega.

Epp Lankots on koos Triin Ojariga näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” kuraatorid. Näitus annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil kättesaadavaks suurele osale inimestest.

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna traditsioon püstitada 1. kursuse varjualuse stuudio parim töö (tudengite esimene arhitektuurne projekt) linnaruumi on jõudnud 15. avamiseni.

Tänavu Rumbi tn koha leidnud varjualune “Paradiis” sümboliseerib muusika ja ruumi vahelist dialoogi. Lähtudes helikõrguste ajalisest muutusest muusikas, liigub meloodia ruumis mööda varjualuse vahelduvaid kõrguseid. Varjualune on inspireeritud Pärt Uusbergi heliteosest „Paradiis“, mille põhimeloodia liigub mööda puitdetailide kõrguseid. Lihtne, kuid samas mõjuvõimas vorm pakub rahunemispaika keset linnamelu.

Autorid Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Joosep Pärn ja AL19

16. juunil, kell 13.00 – 15.30 toimub WDBE 2020 raames veebiseminar „Integreeritud disain“.

Kolmas rahvusvaheline tippkonverents World Summit On Digital Built Environment 2020 ehk WDBE 2020 toimub sel sügisel Tallinnas ja Helsingis. Konverentsil kajastatav viib osalejad tulevikuradadele ning annab võimaluse unistada suurelt ning avastada elukeskkonda, kus elame 10–30 aasta pärast. Sügisesele suursündmusele eelnevad 2020. aasta jooksul mitu üritust, mille sekka kuulub ka 16. juunil toimuv seminar.

Eesti Kunstiakadeemias toimuval veebiseminaril tutvustatakse erinevaid interdistsiplinaarseid praktikaid, näiteid arhitektide ja inseneride koostööst ning disaini ja ehitustööstuse omavahelistest suhetest.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna dekaan Andres Ojari: “Käimasolev tervisekriis on reljeefselt muutnud meie tööharjumusi ja koostöövorme. Uueks normiks on kujunenud kaugtöö, kus tehnoloogia abil saame me reaalajas vahetada teadmisi, kogemusi, eksperthinnanguid ning analüüse. Lineaarse, järk-järgulise töökorralduse asemel tehakse koostööd paralleelselt kulgevates protsessides. Nii võib insener lahendada konstruktsioone enne hoone lõplikku kavandamist ja tootjapoolsed raamistused olla lähtekohaks ruumilistele ideedele. Hästi kavandatud integreeritud disaini mudel võimaldab koheselt näha iga joonetõmbe tagajärgi konstruktsioonile, tootmisele, energiatõhususele ja kõigele muule, mida arvutuslikult on võimalik välja selgitada.”

Seminaril esinevad mainekad arhitektuuri, inseneeria ja linnaplaneerimise valdkonna eestkõnelejad nii Eestist kui välismaalt.

Seminari päevakava:

13.00 sissejuhatus, modereerib Jaan Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist;
13.05 „Seitsmes transformatsioon. Uus mandaat linnadele, uus mudel arendajatele“. Damiano Cerrone, DEMOS Helsinki
13.30 “Uued loomemeetodid arhitektuuris: arhitektuuri ja inseneeria integreeritud mudeli rakendused praktikas ja akadeemilises tegevuses”. Adam Orlisnki / Bollinger und Grohmann Enginering, Sille Pihlak ja Siim Tuksam / EKA, PART
14.15 “Tööstusliku ehituse digitaalsed tööriistad ja platvormid”. Phil Langely / Bryden Wood ja Renee Puusepp / Creatomus Solutions, EKA
15.00 “Linn ja andmed”. Prof Thomas Auer / TRANSSOLAR Energietechnik
15.15-15.30 Küsimused ja lõpudiskussioon kõigi osalejate vahel.

WDBE Tallinna programmi eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Digitaalehituse klaster, mille liige on ka Eesti Kunstiakadeemia. Tallinna programmi toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. WDBE 2020 peakorraldaja on KiraHUB Soomest.

Seminar on jälgitav veebis, kuid vastavalt eriolukorra reeglitele on 20 osalejal võimalik jälgida seminari ka EKAs.

Loe lisa ja registreeri end seminarile:  https://kirahub.org/en/wdbe2020/wdbe2020-integrated-design

Lisainfo:

Andres Ojari
EKA arhitektuuri osakonna dekaan ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige
andres.ojari@artun.ee
tel. 5099350

Ingrid Piirsalu
Digitaalehituse klastri kommunikatsioonijuht
ingrid@digitaalehitus.ee
tel. 56464035

Kutse Apaatia residentuuri.
Juuli – august 2020

Sellel suvel avab uksed Eesti – Läti kaksiklinnas Valgas kõikidele ruumi huvilistele suunatud residentuur, mille eesmärk on viljeleda radikaalsemat haridus- ja ruumipraktikat Baltikumis ning lahata residentuuri keskset teemat – “Apaatia”

Residentuuri jooksul süvenetakse apaatia fenomeni. Millised on selle ruumilised tagajärjed, milline ühiskond seda soodustab ning kuidas kultuur saab olla apaatia alge? Selmet võtta negatiivne või positiivne hoiak apaatia suhtes, püüame pigem leida viise, kuidas sellega elada.

Residentuuri on oodatud kõik kunsti, arhitektuuri ja sotsiaalvaldkonna inimesed – eriti arhitektuuri, disaini ja muinsuskaitse tudengid!

Oma idee/ projektiga ootame kaasa lööma 2-nädalases suvekoolis, mis toimub 1.-16. augustil. Suvekoolis juhendavad erinevaid arhitektuurseid eksperimentaalseid töötubasid noored arhitektid Eestist ja naaberriikidest. 

Kui soovid mõnda käimasolevat projekti või mõttes mõlkuvat töötuba Apaatia residentuuriga ühendada – kirjuta meile info@easaestonia.ee või kirjelda seda allolevas Google formis.

Kõik soovijad on oodatud kaasa lööma ka ilma enda projektideta, osaleda saab kõikides aktsioonides, mis selle perioodi jooksul Valga linnas toimuvad. Töötubade seast võib leida väikeseid linnaruumi sekkumisi, linnaaiandust, installatsioonide ehitamist või võid kaasa mõelda kaksiklinna identiteedi otsinguil ja avalikus programmis. 

Residentuuri perioodi jooksul on tagatud majutus, ning muud elamiseks ja töötamiseks vajalikud tingimused vanas koolimajas Valga äärelinnas. Külastatava perioodi jooksul vajame osalejatelt rahalist vastutulekut 10 eurot ööpäeva kohta, mille abil ka kõik kolm korda päevas söönuks saavad.

Projekt algeks on Euroopa arhitektuuritudengite* võrgustik, mis on isehaldava, keskse organisatsioonita, anarhiline, ennasthariv liikumine, mis otsib eneseharimise vorme väljaspool akadeemiaid.

* EASA (European Architecture Student Assembly) on iga-aastane suvekool, mis sellel aastal pidi 40-dat kora toimuma juuli lõpus Valgas, kuid ilmselgetel põhjustel muutis enda vormi.

Lisainfot leiad www.easaestonia.ee
EASA-st rohkem: www.easanetwork.org

Apaatiast veel:
https://drive.google.com/file/d/1ZUrKI1KR8H2P4pOAmCg4XL34MC7vJCXz/view?usp=sharing

Oma osalemissoovist anna teada siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScgRO0rmnrjtam86nLpZgSyA7hmyo_oIK-JOHs7dmnFZeGN4w/viewform

Lisainfo:
ullakatariina.alla@artun.ee
EKA arhitektuuritudeng

NB! Loengut ei toimu. / Lecture is cancelled. 

HIMMELB(L)AU 68: Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada. Tallinnas peab avaliku loengu Coop Himmelb(l)au asutaja Wolf D. Prix

Neljapäeval, 12. märtsil kell 18 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu arhitektuuribüroo Coop Himmelb(l)au asutajaliige ning praegune juht, rohkelt pärjatud arhitekt Wolf D. Prix, kelle sõnul Coop Himmelb(l)au projektid mitte ei võitle gravitatsiooniga, vaid püüavad maa külgetõmbejõudu lihtsalt ignoreerida. Me ei luba kunsti arhitektuurist eemale peletada, ütleb Prix, kes esineb EKAs arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning on Tallinnas Eesti Betooniühingu kutsel seoses Betoonipäevaga.

Wolf D. Prix õppis arhitektuuri Viini tehnoloogiaülikoolis, AA arhitektuurikoolis Londonis ja lisaks ka Lõuna-California arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) Los Angeleses. Prix on pälvinud arvukalt auhindu, teiste seas Austria suure riigipreemia ja Austria teaduse ja kunsti aumärgi. Prix on töötanud õppejõuna paljudes maailma parimates ülikoolides – Viini rakenduskunsti ülikoolis, Lõuna-California arhitektuuriinstituudis, Harvardi ülikoolis, Columbia ülikoolis, California ülikoolis (UCLA) ja Yale’i arhitektuurikoolis. Prixi peetakse üheks dekonstruktivistliku arhitektuuriliikumise algatajaks. COOP HIMMELB(L)AU rahvusvaheline läbimurre leidis aset 1988. aastal kutsega osaleda New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi (MoMA) näitusel “Deconstructivist Architecture”, kus büroo eesotsas Prixiga seati kõrvuti selliste 20. sajandi kõige mõjukamate arhitektidega nagu Peter Eisenman, Frank Gehry, Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Bernard Tschumi.

COOP HIMMELB(L)AU asutati Viinis aastal 1968 ning on sellest ajast alates tegutsenud kunsti, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja disaini valdkonnas. Ettevõtte teine filiaal avati 1988. aastal Los Angeleses. Büroo kavandatud hooneid, mille seas on nii muuseume, kontserdisaale, teadusasutusi, kontorihooneid kui ka elamuid, leiab paljudest riikidest üle terve maailma. Hetkel töötab COOP HIMMELB(L)AU mitmete projektidega Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas.

Arhitektuuribüroo kõige tuntumate rahvusvaheliste projektide hulka kuuluvad Viini Falkestraße hoone katusekorruse rekonstrueerimine, Dresdeni multifunktsionaalne kinokeskus, Münchenis asuv BMW maailm, Akroni kunstimuuseum Ohios, Busani kinokeskus Koreas, Daliani rahvusvaheline konverentsikeskus Hiinas ning muusikamaja Aalborgis, Taanis.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Halbade arhitektide kiituseks: Tallinnas peab avaliku loengu arhitektuurikuraator professor Pippo Ciorra

Neljapäeval, 5. märtsil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Roomas paikneva kunsti- ja arhitektuurimuuseumi MAXXI arhitektuuriosakonna peakuraator ja kriitik Pippo Ciorra. Ciorra keskendub oma loengus nendele arhitektidele, kelle tugevuseks ei olnud niivõrd joonistamisprotsess ja ehitusekspertiis, vaid kelle panus kaasaegsesse arhitektuuri tugineb tugevale kontseptualiseerimisvõimele ning oskusele mõtestada ja suunata arhitektuuri uute dimensioonide ja uute ühiskondlike suhete poole. Ciorra esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ciorra on tunnustatud arhitektuurimõtestaja, arhitekt, arhitektuurikriitik ja õppejõud ning pikaaegne Itaalia autoriteetse arhitektuuriajakirja “Casabella” peatoimetaja. Ciorra võtab tihti sõna arhitektuuriajakirjanduses ning on kirjutanud raamatuid muuseumidest, linnadest, fotograafiast ja kaasaegsest Itaalia arhitektuurist, sealhulgas monograafiad Itaalia arhitekti, urbanisti ja esseisti Ludovico Quaroni ja USA arhitekti Peter Eisenmani loomingust. Ciorra on Camerino ülikooli disaini ja teooria õppejõud ning juhib Veneetsia IUAV ülikooli rahvusvahelise Villard d’Honnecourt doktoriprogrammi. Ta on rahvusvahelise arhitektuurikriitikute komitee CICA liige ning 2003. aastast välja antava Itaalia arhitektuuri kuldmedali Medaglia d’oro all’architettura italiana nõuandja. Ciorra on juhtinud või osalenud paljudel riiklikel ja rahvusvahelistel disainivõistlustel ning kureerinud ja kujundanud mitmeid näitusi Itaalias ja väljaspool Itaaliat.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: 

E-post: arhitektuur@artun.ee 
Tel. +372 642 0071

Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.

“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.

Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.

Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.

Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?

Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.

Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.

Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.

Sipelgate sõda: MTV-põlvkonna arhitektuur

Neljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 peavad Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Stockholmis tegutseva arhitektuuribüroo Secretary arhitektid Karin Matz ja Rutger Sjögrim ning linnaplaneerija ja arhitektuuriteoreetik dr Helen Runting. Secretary esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning juttu tuleb Secretary enda loomingu näitel sellest, milline on arhitektide nn MTV-põlvkond, millised on nende kinnisideed, hirmud ja ambitsioonid ning millist ruumi nad loovad.

Arhitektuuripraksis Secretary tegeleb nii praktika kui arhitektuurianalüüsi ja -teooriaga – nende porfooliosse mahuvad elamud ja siseruumid, samuti avalik ruum ning uurimustööd. Eriti pööravad nad tähelepanu sellele, milline arhitektuur sünnib – Rootsi näitel – heaoluühiskonna ja demokraatia tingimustes. Secretary on rajatud ühisele huvile selle vastu, mil moel ja määral suudab arhitektuur elanikkonna skaalal luua võimalusi väärikaks eluks. Viimase kahe aasta vältel analüüsis Secretary põhjalikult 2017. aastal Stockholmis ehitatud kortereid, küsides, millisesse ruumilist tegelikkust ehitusbuumi-aastal kerkinud kortermajad loovad. Matz, Sjögrim ja Runting nimetavad oma töömeetodit kvantitatiivseks arhitektuurikriitikaks, sest teevad järeldusi tol aastal Stockholmis väljastatud kortermajade ehituslubade põhjal.

Tallinna-loengus võtavad arhitektuuripraksise Secretary kolm liiget aluseks oma praksise sisekujunduslahendused, video- ja ruumiinstallatsioonid, uurimis- ja linnakujundusprojektid, et enesekriitiliselt rääkida digiajastu eelõhtul tööpõllule asunud arhitektide põlvkonnast. Kas ja kuidas saavad arhitektuur ja arhitektuuriteooria aidata meil mõista ja visualiseerida andmetest läbiimbunud tänapäeva? Kuidas saaksime vaadata andmete valgest mürast läbi, selle taha?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071