Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

18.–19. oktoobril toimub Eesti Kunstiakadeemias Baltimaade arhitektuurikoolide 2018. aasta parimate diplomitööde ülevaatus. Kahe päeva jooksul esitletakse magistri-, rakendusarhitektuuri-bakalaureuse taseme lõputöid, valitakse välja parimad, avatakse diplomitöödest koosnev näitus ning tutvustatakse veebikataloogi.

Võistlustöödega saab juba eelnevalt tutvuda näitusel, mis avatakse pidulikult neljapäeval, 18. oktoobril kell 16.00 EKA II korruse galeriis (Põhja pst 7, Tallinn), kus see jääb avatuks kuni 2. novembrini.

Bakalaureuse- ja magistritööde presentatsioonid toimuvad reedel, 19. oktoobril algusega kell 10.00 EKA suures saalis. Igale osalejale on ette nähtud 15 minutit oma töö presenteerimiseks. Päeva lõpuks selgitab rahvusvaheline žürii välja parimad.

Võistlusel osalevad kokku seitsme Balti arhitektuurikooli BA ja MA tudengid ning võistlustulle astub 17 projekti: 10 Leedust, 4 Eestist ja 3 Lätist.

Sündmused on avalikud, tasuta ning kõik huvilised on oodatud osalema!

Võistlust korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Leedu ja Läti Arhitektide Liitudega (BAUA).

Lisaks toetavad: Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituut, Riia Tehnikaülikool ja Knauf.

Rohkem infot 18.–19. oktoobril EKAs toimuvate sündmuste kohta ning täpsema ajakava leiate kirjaga kaasas olevast dokumendist.

Neljapäeval, 18. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A501 (Põhja pst 7) avaliku ruumi nõuniku Levente Polyaki avatud loeng. Polyak pühendub oma töös eelkõige linnakeskondade taastamisele, kultuurilistele arengutele ja kogukondlikule kaasamisele. Polyak tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames ning ta on väljavalitud Tuleviku Arhitektuuri Foorumi finalistidest (FAP)– loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Levente Polyak on linnaplaneerija, uurija ning sotsiaal-poliitilise agendaga avaliku ruumi nõunik. Pühendudes linnakeskondade taastamisele, kultuurilistele arengutele, kogukondlikule kaasamisele ja innovatsioonile, keskendub tema uurimustöö hoone ehituslikele probleemidele, juhindudes kohalikest materjalidest. Polyak õppis arhitektuuri Budapesti Tehnoloogiaülikoolis, urbanistikat Pariisi Linnaplaneerimise Instituudis ning sotsioloogiat Eötvös Loránd’i Ülikoolis Budapestis ja EHESSis Pariisis. Ta on töötanud külalislektorina Moholy-Nagy Disaini- ja Kunstiülikoolis, Budapesti Tehnoloogiaülikoolis ja Viini Tehnikaülikoolis. Doktorikraadi sotsioloogias kaitses ta Kesk-Euroopa Ülikoolis. Ta on tegelenud linnaosade taaselustamisega New Yorgi linnaplaneerimise ametis ning Pariisis ja Roomas. Aastatel 2012-13 töötas ta Budapesti linnaplaneerimise direktori nõunikuna, olles Budapesti linnaarengu strateegia 2030 kaastoimetaja.

Polyak on kohalikke omavalitsusi linnaplaneerimise ja kogukondade kaasamisel konsulteeriva büroo Eutropian Research & Action kaasasutaja. Hetkel töötab ta Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Regioonide Komitee kodanikedialoogi konsultandina.

Oma loengus pealkirjaga “Rahastades ühistulisi linnu: kogukonnarahandus ja avaliku ruumi ökonoomika” räägib Polyak sellest, kuidas viimastel aastatel on kultuuriline, sotsiaalne, ühiskondlik ja hariduslik ruum muutunud uute elamise, töötamise, õppimise ja kollektiivse läbikäimise viiside laboratooriumiteks. Sellise avaliku ruumi puhul on aga tihti keeruline leida stabiilseid majandusstruktuure või piisavalt finantsvahendeid pikaajalise, jätkusuutliku ja sõltumatu tegutsemise tagamiseks. Uurimusprojekt “Ühistuliste linnade rahastamine” on püüdnud välja selgitada, kuidas kodanikeinitsiatiivid, ühistud, MTÜd, ühisrahastusplatformid, eetilised pangad ja spekuleerimise vastased sihtasutused suudavad toimida väljaspool tavapärase kinnisvaraarenduse dünaamikat ning luua uusi mehhanisme saamaks ligipääsu, osta, renoveerida või ehitada hooneid kogukondadele. “Ühistuliste linnade rahastamine” üritab kogemuste toel aidata ja inspireerida kodanikuühiskonna initsiatiive, aidates neil koguda ühist kapitali, luues stabiilseid finantsmudeleid, tugevdades lokaalset majandust, hoides kasumid naabruskondades ning tagades avalikku ruumi, mis takistab avalikkuse mahasurumist ja kasumi väljaviimise majandusmudelit.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Levente Polyaki loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner

E-post: arhitektuur@artun.ee

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Hollandis ja Hong Kongis tegutseva urbanist-arhitekti Jason Hilgeforti avalik loeng. Hilgefort keskendub oma töös eelkõige tuleviku kübermaailmale ja sellele, kuidas nüüdistehnoloogiad võiksid muuta linnaplaneerimist. Hilgefort tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Jason Hilgefort on FUTURE+ ja Aformal Academy asutajaliige ning Land+Civilization Compositions kaasasutaja. Tema projektide fookus on võimalikel tulevikustsenaariumidel, mida nüüdistehnoloogia, rahvusvahelised suhted ja kliimamuutused võivad meie linnaplaneerimises esile kutsuda. Hilgeforti juhitud mõttekojad tegutsevad nõuandjatena sellistes suurlinnades nagu Hong Kong ja Shenzhen Hiinas ning kiirelt arenevates Euroopa pealinnades. Hilgefort õppis linnaplaneerimist ja disaini Cincinnati Ülikoolis (USA) ja arhitektuuri Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada). Tal on töökogemus maailma erinevatest nurkadest alustades New Yorgist (Ehrenkrantz Eckstut and Kuhn) ja Los Angelesest (Behnisch Architekten) ja lõpetades Mumbaiga (Rahul Mehrotra). Aastatel 2000 kuni 2004 töötas ta linnaplaneerija ja innovaatori Peter Calthorpe’i juures.

Oma loengus pealkirjaga “Hajusad infrastruktuurid uuetele ühiselt loodud linnadele” räägib Hilgefort sellest, kuidas linnad olid alguses lihtsalt indiviidide kogumid, kes jagasid ühiseid elemente, aga pikkamööda on need arenenud ja endasse hõlmanud megageopoliitilisi võrgustikke. Võrgustikke, mida iseloomustavad suured ja kõikehõlmavad riigi ja erasektori poolt ehitatud keskkonnad. Hajutatud ja liikuvate infrastruktuursete elementide (mobiiltelefonid, droonid jmt) esiletõus ja levik, on meid aga viinud murrangulise hetkeni – olukorrani, kus inimeste eluolu sõltuvus ülevalt alla juhitud elukorraldusest on muutunud küsitavaks. Hilgefort leiab, et uuel kujul, vastastikku sõltuv individuaalsus on muutunud võimalikuks.

Töötades alates 2007. aastast rahvusvahelises linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri büroos Maxwan A+U, oli ta seotud selliste projektidega nagu A101 Moskvas, Rotterdami kesklinna planeering ja Barking Riverside Londonis. Hilgeforti juhtimisel võitis büroo mitmeid arhitektuurivõistlusi – Helsingis, Baselis, Kiievis, Hannoveris, Ostravas, Magdeburgis ja Kaunases. Samasse aega langes ka üle-euroopalise linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistluse Europan 11 võit Viinis.

Hilgeforti kaasasutatud büroo Land+Civilization Compositions tegeleb ehitatud vormidega seotud teemadega alates teadusuuringutest kuni lõpliku disainini. Büroo hinnangul elame me ajal, mil (linna)ehituslike valdkondade omavahelised suhted üha tihenevad, samal ajal kui nende erinevused üha rohkem hägustuvad. Glokaalne majandus ning järjest rohkem teemaks muutuvad sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid tingivad uute prioriteetide esiletõusu. Tekkimas on uus generatsioon linnaruumist mõtlejaid, kelle jaoks ‘protsess’ on muutumas tähtsamaks kui ‘lõpptoode’.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Jason Hilgeforti loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.

Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Pop-up toolinäitus “Teine pool”, Helsinki Design Week

Teisipäeval, 11. septembril avatakse Helsingi disaininädala raames Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite pop-up näitus, kus pannakse välja esimese kursuse tudengite disainitud istemööbel, mis loodi äärmiselt piiratud materjalivalikut – tükk vineeri, puupulgad ja liim – kasutades. Tudengite juhendajaks on tunnustatud Soome disainer ja arhitekt, Harvardi Ülikooli disainiõppejõud Ilkka Suppanen, kes juhendab EKAs toolide erialaainet, mille idee seisneb tooli kavandamises praktiliselt võimatust materjalist.

Näituse pidulik avamine toimub teisipäeval, 11. septembril kell 17:00 Piiroineni (1949. aastal Soomes asutatud avaliku ruumi mööbli tootja) showroomis (Pohjoisesplanadi 21, 00100 Helsingi). Näitus on külastajatele tasuta ning jääb avatuks vaid 13. septembri õhtuni. Täpsem info: https://www.helsinkidesignweek.com/events/teine-pool-new-estonian-design-light-wooden-chairs/.

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/311030799661893/

Osalevad arhitektuuritudengid Markus Maasing, Sume Elisabeth Värv, Ra Martin Puhkan, Mia Martina Peil, Mari Poom, Katariina Mustasaar, Anna Riin Velner, Kertu Johanna Jõeste, Siim Tanel Tõnisson, Margaretha Aus, Mark Aleksander Fischer, Pamela Kristin Kajakas, Patrick Barbo ja sisearhitektuuritudengid Karmen Eller, Semele Kari, Päär Keedus, Evelin Kruus, Karolin Kull, Eeros Lees, Monica Mustjõgi, Kadi Pihlak, Kelli Puusepp, Marlene Kirt, Kadri Kallaste.

Juhendajad: Ilkka Suppanen, Martin Relander (Aalto Ülikool), Avo Tragel, Hannes Praks

Projektijuht: Marlene Kirt
Fotograaf: Päär Keedus
Graafiline disainer: Karolin Kull

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond kutsub Melbourne’i Kuningliku Tehnoloogia Instituudi (RMIT) õppejõu ja kuraatori Kate Rhodese kahepäevasele seminarile disainist ja disainipraktikatest.

Seminari eesmärgiks on arutleda disaini loomise ja sellest mõtlemise viiside – sealhulgas disaini kureerimise – omavaheliste alusseoste üle.

Registreerimine ja seminari alustekstid: tootedisain@artun.ee.

Kate Rhodes on RMIT arhitektuuri- ja disainiteaduskonda ühendava platvormi Design Hub kuraator. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad: New Agency: Owning Your Future (koostöös arhitektuuribürooga Sibling Architecture); Workaround: Women Design Action (kaaskuraatorid Fleur Watson ja Naomi Stead); ja graafilise disaini stuudio Experimental Jetset ülevaatenäitus Superstructure (kaaskuraator Fleur Watson).

RMIT Design Hub väljapanekud resoneeruvad enamasti disaini ja arhitektuuri õpetamisel ja praktiseerimisel esilekerkivate küsimustega.

Rohkem infot:
Anna-Liisa Laarits
Tootedisaini osakonna projektide koordinaator
anna-liisa.laarits@artun.ee

Laupäeval, 25. augustil kell 18.50 avatakse Aegviidus RMK suure matkapeo käigus EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengite õppetöö käigus projekteeritud matkaobjekt SILD, mis pakub vihma eest varju ja võimalust jalgu puhata.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul spetsiaalselt Nikerjärve puhkeplatsile projekteeritud SILD on maamärk, mis jääb kohapeale tähistama ja meenutama seda, et objekti avamise eel matkasid sajad loodusesõbrad aastapäeva puhul riigi erinevatest nurkadest Eesti matkapealinna Aegviidu suunas, et 25. augustil Nikerjärve telkimisplatsil kokku saada. SILD on selle autorite – EKA sisearhitektuuri osakonna tudengite ja nende juhendajate, arhitektuuribüroo b210 ning RMK kingitus Eestile ja matkajatele meie sajanda sünnipäeva puhul.

Üks ettevõtmise juhendajatest, arhitekt Mari Hunt ütleb, et SILD on praktiline maamärk ja võiks seetõttu matkajatele meele järele olla: “Ehitise alla ja peale saab koguneda, matkavarustust kuivatada, kaasavõetud võrkkiiges pikutada, silla peal saab päikest võtta, pinkidel puhata ja einestada.” Lisaks moodustab sild ka omamoodi lava, millel toimuvat saab jälgida platsi igast servast, pakkudes nii võimalust väikesteks metsakontsertideks või muuks meelelahutuseks.

Õppeprotsessi kohta ütles Hunt: “Igal kevadel tegeleme koos tudengitega pool aastat kestva õppetöö raames ühes Eestimaa paigas RMK matkaraja äärde uue puhkekoha loomisega. Sel aastal pakkusid 12 tudengit välja oma ideid Nikerjärve platsi kui suure kokkusaamiskoha mõtestamise ja disainimisega. Kogu protsess erines eelnevate aastate ülesannetest, sest nüüd pidime tegelema terve platsiga, nii et lisaks juubelimatka kohtumispunkti tähistavale maamärgile disainisime ja ehitasime ka rea muid vajalikke elemente, sh pingid, infotahvli, prügikasti. Oleneb, kust poolt Sillale läheneda, see on kui sissejuhatus või lõpetus kõrvalasuvale Nelijärve mägedele.”

SILD on juba neljas õpiülesanne, mille käigus EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengid uurisid, milliseid võiksid olla Eesti loodusesse sobivad matkarajad, vaatetornid, varjualused ja lõkkeplatsid. Loodusmatkade taristu loomisele keskenduvat kursust korraldab EKA partnerluses RMK ja arhitektuuribürooga b210. Varem on koostöös valminud vaatetorn TREPP Tuhu soos Läänemaal, jõemajakas VARI Emajõe Suursoos ning metsakõlakojad RUUP Pähnis Võrumaal. Õppetöö eesmärk on väärtustada Eesti loodusmaastikke kohaspetsiifiliste matkajale mõeldud objektidega, mis toovad esile iga asukoha eripära.

Maamärk SILD

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210). Tudengid: Karmen Eller, Semele Kari, Päär-Joosep Keedus, Marlene Kirt, Evelin Kruus, Karolin Kull, Eeros Lees, Monica Mustjõgi, Merly Mändla, Kadi Pihlak, Kelli Puusepp, Vivien Sibrits. SILD sündis Eesti Kunstiakadeemia, RMK ja Eesti Kultuurkapitali toel.

Ehitisealune pind: 37.6 m2
Kõrgus: 3.8 m
Laius: 4.5 m
Pikkus: 21 m
Planeeritav kasutusiga: 10 aastat

Fotod (Päär Keedus, Eesti Kunstiakadeemia): http://bit.ly/aeviidusild (Dropbox)

Lisainfo: 
Hannes Praks
EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja
hannes.praks@artun.ee
+372 527 3626

TULE AVAMISELE! Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad 18. juunil kell 16 RMK peakontoris Tallinnas (Toompuiestee 24) näituse, kus saab vaadata, mis juhtus, kui 2017. aasta sügisel õpinguid alustanud 12 tudengit said ülesandeks anda Aegviidus asuvale Nikerjärve telkimisplatsile uus nägu. Ja tegu. Mida kujutab endast sotsiaalne ruum metsas? Millised on vajadused? Millised on ootused? Mis võiks üllatada? Mis võiks tähendada? Mis võiks lugeda? Semestrijagu tööd ja valmis 12 nägemust. Näitus RMK peakontoris jääb kõigile avatuks augusti lõpuni.

Aegviidu objekt on järjekorras juba neljas õppeülesanne, mis suunab EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengid uurima seda, millised võiksid olla Eesti loodusesse sobivad matkarajad, vaatetornid, varjualused.

Loodusmatkade taristu loomisele keskenduvat väikeehitise-kursust on osakond korraldanud tihedas partnerluses Riigimetsa Majandamise Keskuse ja arhitektuuribürooga b210 alates 2014. aastast. Varem on koostööst valminud vaatetornid TREPP (Tuhu soos Läänemaal) ja jõemajakas VARI (Emajõe Suursoos) ning metsakõlakojad RUUP Pähnis, Võrumaal.

Õppetöö eesmärk on väärtustada Eesti loodusmaastikke kohaspetsiifiliste matkajale mõeldud objektidega, mis toovad esile iga asukoha eripära.

Tudengid: Karmen Eller, Semele Kari, Päär-Joonap Keedus, Marlene Kirt, Evelin Kruus, Kelli Puusepp, Karolin Kull, Eeros Lees , Monica Mustjõgi, Merly Mändla, Kadi Pihlak

Kursust juhendavad Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210.

Sündmus Facebookis.

Olete oodatud ruumiuurimusliku ajakirja SISU–LINE #4 esitlusele kolmapäeval, 13. juunil kell 15.30 ESLis.

Värskelt trükist saabunud ajakiri põhineb SISU sümpoosionil Naked Space / ‘Alasti ruum’(Luzern / Tallinn), arutledes muutuva ruumi ja arhitektuuri kui elava organismi võimalikkuse üle. Hoonete erinevad kasutus-, vahekasutus- ja konserveerimisviisid ning juurdeehitused intrigeerivad ja inspireerivad inimesi huvituma eksperimentidest linnaruumis ning suhestuma reaalse koha ja hoone emotsionaalselt.

Oma ruumist, poliitilisest ruumist ja alasti ruumist räägib Eva Franch Londoni Architectural Association School of Architecture verivärske juht, kes kriitilise praktikuna on aktiveerinud arhitektuuri- ja kunstiskeenet New Yorgi Storefront for Art and Architecture galeriis.

SISU–LINE uurib metamorfooside kogemusi, ruumi aktiveerimise ja ruumilise sekkumise taktikaid ja võimalusi praktiliste näidete varal, keskendudes mahajäetud hoonete ümbermõtestamisel ruumi mitmekihilisusele. Arhitekt Juhan Rohtla ja sisearhitekt Tarmo Piirmets kirjutavad hüljatud tööstushoone transformeerumisest Eesti Kunstiakadeemia uueks õpikeskkonnaks. Haaravaid uuskasutusprojekte mujal maailmas analüüsivad Pascal Angehrn, Pinkcloud.dk ehk Leon Lai ja Nicolai Schlapps ning Tom Bosschaert. Visuaalesseed käsitlevad aja ja ruumi suhteid filmitegijate Ülo Pikkovi, Ella Raideli ja Sander Saarmetsa pilgu läbi. Hoonete transformeerumist süstematiseerib akadeemilises võtmes filosoof Eik Hermann.

Eestis on sisearhitektuuri õppimisel ja õpetamisel pikk traditsioon, ruumiharidust on käinud siin omandamas lätlased, leedukad ja kaugemadki naabrid. Võib uhkusega öelda, et Eestis on omanäoline sisearhitektuuri koolkond. Ajakirja kaante vahele mahuvad 2017. aastal valminud Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistriprojektid – Oksana Hetman, Alina Nurmist, Kätlin Pesur ja Andrea Tamm – juhendajate kommentaaridega. Kuidas uuenevad õpetamise meetodid ja suunad erialal, sel teemal arutleb professor Graeme Brooker Londoni Royal College of Artist.

SISU–LINE on ruumivaldkonna praktikuid ja teoreetikuid ühendav väljaanne, et luua ruumiga tegelevate erialade vahelisi praktikapõhiseid ja uurimuslikke seoseid. Ajakirja teadusartiklid on eelretsenseeritud, publikatsioon kuulub Eesti Teadusinfo klassifikaatorite süsteemi (1.2).
SISU–LINE kolleegiumiga on ühinenud prof Markus Berger Rhode Islandi Disainiülikoolist, dr Liina Unt EKA doktorikoolist ja Kees Spanjers Euroopa Sisearhitektide Nõukogust ECIA.

SISU sümpoosion ‘Alasti ruum’ / Naked Space sündis Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia ja Luzerni Rakendusteaduste ja Kunsti Ülikooli koostöös.

Suur tänu kaasautoritele ja toetajatele, tänu kelle entusiasmile ‘Alasti ruumi’ uurimus sündis: Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital ning Borg, Deltalight, Elke Mööbel, Floorin, Interstudio, Hals Interiors, Vivarec, Moodne Valgustus, Fagerhult.

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Sisearhitektide Liit
Toimetus: Tüüne-Kristin Vaikla, Eva Näripea
Kolleegium: Markus Berger, Jüri Kermik, Edina Dufala-Pärn, Martin Melioranski, Triin Ojari, Liina Unt, Kees Spanjers
Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!

Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Sündmus Facebookis.

Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824