Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööde kaitsmine

4. juunil kl 9.00-18.30
5. juunil kl 9.00-12.30

Koht: Kanuti Gildi SAAL, Pikk 20

2018. aasta suvel tuleb arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas kaitsmisele 14 magistritööd. Kaitsmised toimuvad Kanuti Gildi SAALis ning kuulama on teretulnud kõik, kel teemade vastu huvi. Sissepääs on vaba.

4. JUUNIL

9.00
Paulina Pähn, “Otsides intensiivset tihedust. Strateegiate rakendamine Keldrimäe asumi näitel”
Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

9.50
Joonas Tanne, “Paldiski linnaplaneering. Visioon tulevikust”. Juhendaja Andres Alver

10.40
Jüri Nigulas, “Kiirlinn. Za’atari põgenike laagri retrospektiivne planeering”. Juhendaja Andres Alver

11.30
Liisa Valdmann, “Koriluskoridor. Linna aineringluse ruumiline kujundamine Tallinna näitel”. Juhendajad Katrin Koov ja Aet Ader

12.20
Kersti Nigols, “Põlvkondadeülene linnaruum – elanike aktiivne vananemine Mustamäe näitel” Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

Lõuna: 13.10 – 14.10

14.10
Johannes Aasmäe, “Jalakäijate linn Tallinna keskuses”. Juhendajad Renee Puusepp ja Martin Melioranski

15.00
Anne Vingisar, “Tartu ja Mitte-Tartu sümbioos, Emajõe luhaala ja modernistliku tankisilla sõlmpunktis”. Juhendajad Katrin Koov ja Aet Ader

15.50
Marianna Zvereva, “Lasnamäe klindi avamine: maastik kui võrgustik”. Juhendajad Martin Melioranski ja Renee Puusepp

16.40
Arvi Anderson, “Argine Kesk-Eesti”. Juhendajad Martin Melioranski ja Renee Puusepp

17.30
Liis Juuse, “Religioon kui rännak ja otsing. Püha ruumi võimalikud väljendused Pirita-Vastseliina palverännuteel”. Juhendajad Aet Ader ja Katrin Koov

5. JUUNIL

9.00
Kristian Taaksalu, “Thermae Linnahall”. Juhendajad Renee Puusepp ja Martin Melioranski

9.50
Sander Paljak, “Linnasisese matmis- ja mälestamisruumi võimalikkus alternatiivse praktika kaudu”. Juhendad Aet Ader ja Katrin Koov

10.40
Tarmo Kübard, “Tallinna jalgratastumine – jalgrattakultuur ühiskondlike muutuste katalüsaatorina”. Juhendaja Andres Alver

11.30
Veiko Vahtrik, “Taskukohane eluase”. Juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis

Milline on Lasnamäe tulevik? Millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus kannab sel korral pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus võtab kokku arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näitus avatakse Tallinnas Draakoni Galeriis teisipäeval, 29. mail kell 18 ning see jääb avatuks 9. juunini.

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Lõppmängu näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine. NB! Laupäeval, 2. juunil kell 11 toimub näitusel kuraatorituur!

Näituse teeb pea igale tallinlasele põnevaks see, et paneelelamurajoonides elab ca pool Tallinna elanikkonnast: Lasnamäe probleemid on tuttavad nii mustamäekatele, õismäekatele, Pelgulinna ja ka palju pisemate asumite, näiteks Keldrimäe asukatele.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

“Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuulub EKA igakevadise festivali TASE programmi, mille raames toimuvad magistri- ja bakalaureusetaseme lõpetajate näitused, lõputööde avalikud kaitsmised ning mitmed üliõpilaste isiku- ja ühisnäitused. 2018. aastal toimub TASE’18 peanäitus Lembitu 10 ja 12 hoonetes 30. maist 13. juunini.

Lõpetamata linn on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega

Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Kasutatud visuaalid: EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengite Ulla Alla, Nina Steiner ja Madli Kaljuste stuudioprojekt.

Rohkem infot:

Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee

Animatsiooni rahvusvahelisel ingliskeelsel magistriõppekaval koolitatakse animafilmide režissööre – neid, kes annavad filmile selle lõpliku olemuse, stiili, rütmi, hingamise ja heal juhul ka selle raskesti kirjeldatava kihistuse, mis teeb filmist hea filmi. Vahel ka väga hea filmi. Peamised õppejõud: prof Priit Pärn ja dots Olga Pärn.

Urbanistika on rahvusvaheline ingliskeelne õppekava, mis tegeleb uurimustööga. Uuritakse moodsa linna toimimist selle erinevate kasutajate, oluliste osalejate, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist, luuakse strateegiaid tulevikuks ning otsitakse võimalusi nende rakendamiseks. Peamine õppejõud: prof Maroš Krivy

Interaktsioonidisaini rahvusvaheline ingliskeelne õppekava on tõukunud nutitehnoloogia arengust, mis on tekitanud kasvava nõudluse hästi disainitud intuitiivsete kasutajakogemuste järele. Mobiiliäpp, kodumasina juhtpaneel, veebiteenus või digitaalset ja füüsilist kogemust hõlmav kompleksne terviksüsteem – interaktsioonidisain on nende lahutamatu koostisosa. Interaktsioonidisaineri eesmärgiks on muuta kasutaja kokkupuude tehismaailmaga võimalikult lihtsaks ning meeldivaks. Kasutajauuringud, -analüüs ja -testimine moodustavad õppetöö vundamendi. Peamised õppejõud: dots Amid Moradganjeh, külalisdots Tanel Kärp.

Avalduste esitamine õppekavadele toimub 01.03. – 03.05.2018 SAISis.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja tegeleb uute tehnoloogiate rakendmisega arhitektuuris. 3. mail kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale disainiuuringute büroo Certain Measures kaasasutaja Tobias Nolte. Oodatud on kõik, keda paeluvad masinnägemise rakendused, andmetöötlus ja nende rakendamine arhitektuuris nutikama ja säästlikuma tuleviku nimel.

Oma loengus pealkirjaga “Masinnägemine ja disain” (“Machine Vision and Design”) räägib Nolte oma büroo erinevatest projektidest, mis kasutavad masinnägemist erinevate rakenduste jaoks arhitektuuris. Üks põnevaim on ehk Mine the Scrap, mis tegeleb ehitusjäätmete taaskasutusega, sorteerides erineva kujuga jäätmetest välja tükke, millest tarkvara abil genereeritakse uusi vorme ja pinnalaotusi. Enne oma büroo asutamist oli Nolte Gehry Techonolgies New Yorgi harukontori direktor, kus ta juhtis arhitektide ja inseneride meeskonda parameetriliste ja arvutuslike tehnikate juurutamisel disainis ja ehituses. Varasemalt oli ta Gehry Techonolgies Euroopa kontori juhataja Pariisis, kus ta töötas koos tunnustatud rahvusvaheliste disainibüroodega nagu Gehry Partners, Zaha Hadid Architects, Snohetta, UNStudio, Coop Himmelb(l)au ja paljud teised.

Certain Meaures on disainiuuringute büroo, mis kasutab kogemuste, süsteemide ja ruumide loomiseks matemaatikat ja uusi tehnoloogiaid. Büroo loob projektidele uusi tarkvara ja riistvara lahendusi, kasutades vabavaralisi tööriistu ja tuginedes süvaõppele ja eriteadmistele arhitektuuri, matemaatika, robootika ja arvutiteaduse valdkondades, eesmärgiga mõista, rikastada ning muuta inimeste ruumikogemust.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinna põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Mida hakata peale ehitusplatsi-varemetega – hoonetega, mis ei saanudki kunagi valmis, sest ehitustegevus katkes ühel või teisel põhjusel? Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on Sloveenia hinnatud ja auhinnatud arhitektuuribüroo SADAR+VUGA asutaja Boštjan Vuga, kes astub Kanuti Gildi SAALi lavale 22. märtsil kell 18.

SADAR+VUGA kavandatud Stožice spordipargi ehitus Ljubljanas jäi pooleli viimase suure majanduskriisi ajal – Tallinnas räägib Vuga lähemalt sellest, kuidas arhitektuuribüroo koos tudengitega hiiglaslikule lagunevale ehitusplatsile uut, post-kapitalistlikule ühiskonnale sobivamat tulevikku otsis. Sarnane, ent vanem ja tuntum juhtum on ka suurejoonelise nimega Revolutsiooni Kodu (arhitekt Marko Mušič) projekt Montenegros. See massiivne hoone Nikšići südames pidi tähistama Jugoslaavia ühtsust, ent hoone ei valminud kunagi – ehitus seiskus juba 1980. aastatel. Võites koos HHF Arhitektide ja Dijana Vučinićiga konkursi ohtlikuks muutunud alale lahenduse leidmiseks, algatas SADAR+VUGA Revolutsiooni Kodu teisendamist linnavaremetest avalikuks ruumiks.

Boštjan Vuga lõpetas 1992. aastal Ljubljanas arhitektuuriõpingud ning täiendas end AA ülikoolis 1993-1995 postgraduate programmis. Koos Juriji Sadariga asutas ta 1996 büroo SADAR+VUGA (S+V), mis on tegutsenud juba üle kahe kümnendi, pakkudes välja lahendusi avatud ja uuenduslikele tootmis- ja loomisprotsessidele hoonetes. Nende tuntumad tööd on Sloveenia Kaubandus ja Tööstuskoja hoone (1996), Rahvusgalerii Ljubljananas (1996), Stožice staadium ja vabaajakeskus (2010) ning Ljubljana õhuliikluse kontrollkeskus (2013). Sadar ja Vuga on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu (Bauwelt Prize, Iconic Award, Archmaraton Award, Piranesi award, Plečnik Prize), neid on nomineeritud kaheksal korral Mies van der Rohe auhinnale. Lisaks on Vuga õppejõud tunnustatud arhitetuuriülikoolides ning 2014. aasta oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali Montenegro paviljoni “Treasures in Disguise” kaaskuraator.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

3. aprillil kl 15:00-16:00
Estonia pst 7, ruum 440A

EKAs valmib igapäevaselt palju erinevaid teoseid: fotod, kursuse- ja lõputööd, raamatud, maalid, skulptuurid, tellimustööd koostöös ettevõtete ja organisatsioonidega jne. Iga loometegevuse alguses on osapooltel võimalik kirjalikult kokku leppida kuidas jagunevad teose autorid ja õigused ning milline saab olema teosega “kauplemise” viis.

Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?

Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.

Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja

Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.

Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.

Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.

Välkloengud on tasuta.

FB sündmuse leiad siit.

Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist