Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

2015. aasta Coachella festivaliks projekteeritud Pulp Pavilion, mis ehitati taaskasutatud paberimassist. / Pulp Pavilion, built for the 2015 Coachella Valley Music and Arts Festival in the California desert, using reclaimed paper.

Neljapäeval, 30. novembril saabub Avatud Loengute sarja sügishooaja eelviimase esinejana Tallinnasse Londonis tegutsev Manja van de Worp, kes astub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn) publiku ette kell 18.
Van de Worp on YIP Structural Engineering juhataja Londonis, tal on magistrikraad arhitektuuris, ehitusinseneerias ning tärkavates tehnoloogiates ja disainis. Insenerina on tal ehituses kümme aastat kogemust konstruktsioonide, geomeetria ja tootmise vallas. Tallinna-loengus keskendub van de Worp inseneriteaduse uutele tüpoloogiatele.

Van de Worpi viimaste aastate suuremate projektide hulka kuulub 2014. aastal valminud Leadenhall Building (projektiinsener, AT&R Arup, arhitektid: Rogers Stirk Harbour + Partners) Londonis. “Juusturiiviks” kutsutud 48-korruselisel kõrghoonel on on terasest hiigelraam, mis annab tervele konstruktsioonile stabiilsuse, olles omasuguste seas maailma kõrgeim. Ülikergete põrandakonstruktsioonide tõttu on hoonel tavapärasest õhemad põrandad ja kergem vundament.

Hetkel on Manja van de Worpil pooleli Joseph Limi kavandatud Singapuri sotsiaalelamute fassaadi projekt: origamimustrist lähtuv fassaad voldib end kokku ja lahti, pakkudes hoonele vajadusel lisavarju.

Paralleelselt õpetab van de Worp ka Londonis kuninglikus kunstiakadeemias, AA koolis ja IaaCis. 2013. aastal asutas van de Worp inseneriteaduse nõustamisbüroo NOUS Engineering London (tänaseks uue nimega YIP), mille pädevusse kuuluvad kõrgemad konstruktsiooni analüüsimise tööriistad, keerukad kandekonstruktsioonid, materjalid ja tootmistehnoloogiad. Käsilolevate projektide seas on näiteks kiudtugevdatud polumeerist (FRP) koorik ja modulaarne terasest katusekonstruktsioon. YIPi fookuses on ka konstruktiivne tootedisain ja uurimisprojektid puidu, betooni 3D-printimise ja ehitusinseneerias ebatavaliste materjalide vallas.

Rohkem esineja kohta: http://www.nousengineering.com/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, robootika, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital, sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitel on siiralt hea meel teatada, et RMK ja osakonna koostöös on valminud uus väikeehitis Tuhu rabas: vaatetorn TREPP. Avame TREPI Tuhu rabas laupäeval, 9. detsembril kl 14-16: kohale saab tulla nii oma transpordiga kui tellitud bussiga (BUSSI KOHAD ON NÜÜD TÄIS).

Palun tule.
Me ootame.

Kõikide küsimustega võib kirjutada Kirkele teiselt kursuselt: kirke.kalamats@artun.ee

Neljapäeval, 23. novembril kell 17.30 peab EKA arhitektuuriosakonna ruumides (Pikk 20, III k) loengu “Linna biotoobid: Stockholmi sotsiaalse looduse analüüs” arhitekt ja maastikuarhitekt Johan Paju.

Eelmise sajandi jooksul oleme linnades kaotanud sideme loodusega. Johan Paju analüüsib, kuidas võiks biotoobikeskse* mõtlemise linnamaastikesse tagasi tuua, mõistes paremini looduslikke süvastruktuure ja maastikuökoloogiat. Loeng keskendub põhjamaisele kliimale, Stockholmis Sveavägenil asuva Taklandskapeti (“katusemaastik”) analüüsimisele ja biotoobikesksele disainile ning praktikale URBANGREEN büroos, kus Johan Paju tegutseb. Loeng on ingliskeeles ning kõigile tasuta.

Johan Paju on üks Rootsi tähtsamaid maastikuarhitekte. Paju on viimase 15 aasta jooksul pidanud loenguid Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis, olnud 1998. aastal üks maastikuarhitektuuribüroo Nature Oriented Design (NOD) kaasasutajatest, ning on täna ühe Rootsi suurima arhitektuuribüroo Fojab kaasomanik ja loovjuht. Paju on tegtusenud kõikjal üle maailma, kuid keskendunud peamiselt Põhjamaade arhitektuurile ja protsessikesksetele lahendustele. 2015. aastal võitis Johan Paju Siena auhinna parima maastikuarhitektuuriprojekti eest Rootsis. Paju on olnud Stockholmi arhitektuuriühingu ning Rootsi arhitektide liidu maastikuarhitektuuri akadeemia esimees.

*biotoop (< kreeka bios ‘elu’ + topos ‘paik’) on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed.

Neljapäeval, 2. novembril jätkame kohvihommikute traditsiooniga: sel korral on kohviliste ees laval Andrea Lilian Zuniga Lozano KOLUMBIAST ja Seyedeh Sarina Masoumi IRAANIST, kes räägivad meile endast ja oma kultuurist, sealhulgas ruumikultuurist. Eestisse tõi nad mõlemad meie osakonna magistriprogramm, mistõttu võib ilmneda ka vaatenurki välistudengite kohtumisest Eesti ruumiharidusega.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada. NB! Sel korral toimub kohvihommik inglise keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

​
RC8 – Large City Architecture 2017.
Team Wa(o)nderyards:  Chen Chen, Genmao Li, Zixuan Wang.
Mereology, scale 1:250

19. oktoobril kell 18 peab Kanuti Gildi Saalis (Pikk 20) hooaja teise Avatud Loengu Londonis tegutsev arhitekt Daniel Köhler, kes oma doktoritöös “Mereoloogiline linn” on keskendunud sellele, kuidas osadest tekib tervik, kuidas tubadest saavad korterid, korteritest majad, majadest linn.

Daniel Köhler on arhitekt, urbanist, teadur ja õppejõud, kes tegutseb Londonis. Köhler juhatab Bartletti arhitektuurikoolis linnadisaini uurimisklastrit ning koordineerib sealse arhitektuurse disaini magistriprogrammi teooria ja ajaloo õppemoodulit. Lisaks on Köhler järeldoktor Innsbrucki ülikoolis ja Lab for Environmental Design Strategies kaasasutaja. Köhler on õpetanud Aalto ülikoolis, Vilniuse kunstiakadeemias, SCI-Arcis, Frankfurti Städelschules ja Ida-Londoni ülikoolis. 2016. aastal andis Köhler välja arhitektuuri ja linna osa-terviku suhteid uuriva raamatu “The Mereological City” ja tema viimase aja teadustegevus keskendub digitaalse logistika mõjudele linnaruumis: kvantitatiivselt kujundatud linnad ja nende arhitektuur.

Mereoloogia on ontoloogia haru, mis lahkab osa ja terviku suhteid. Kui ütleme, et tervik on midagi enamat kui osakeste summa, on tegemist mereoloogilise tehtega. Köhler kirjeldab linna arhitektuuri kompositsioonilise pingena, mida loovad erinevad ehitised linnas eneses.

http://www.lab-eds.org/The-Mereological-City

Lähemalt Daniel Köhleri kohta: http://www.lab-eds.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, robootika, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

www.avatudloengud.ee 

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator Tel: +372 642 0071
E-post: pille.epner@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avas aasta tagasi koostöös Merko Ehitusega energiatõhususe professuuri, mille raames juhendavad EKA tudengeid ka sel aastal energiatõhususe ekspert, professor Bernhard Sommer ja arhitekt ning energiadisaini lektor Galo Moncayo. Et energiatõhususe puhul on tegu tulevikuvaldkonnaga, mille kohta Eestis ikka veel teadmisi napib, on kolm prof Sommer ja Moncayo loengutest avatud ka kõikidele huvilistele nii teistest osakondadest kui väljaspoolt EKAt – tudengitele, õppejõududele ja valdkonna praktikutele. Avatud loengud on tasuta, inglise keeles (ilma tõlketa) ning toimuvad arhitektuuriosakonnas (Pikk 20, III korrus).

13. oktoobril kell 12 toimuv loeng kannab pealkirja “Climate and Architecture – Tradition and Engineering” ning vaatleb ehituskunsti traditsioone ja inseneriteaduse edusamme kliima vaatepunktist.

3. novembril kell 10:15 toimuva loengu “Respiration Exacte vs. Mur Neutralisant – from Corbusier to Coop Himmelblau” käigus kõrvutatakse suletud konditsioneeritud süsteemi ja aktiivsete fassaadidega hooneid, jõudes arhitektuuri tänasesse päeva.

10. novembri kell 10:15 avatud loeng “Data Driven Design – towards a new intuition” räägib andmetepõhisest energiatõhususe kavandamisest.

Professor Bernhard Sommer on Austria arhitekt, kes igapäevaselt töötab arhitektuuribüroos Exikon ning õpetab energiadisaini ühes maailma eksperimentaalseimas arhitektuurikoolis – Universität für angewandte Kunst Wien. Exikon tegeleb keeruliste ruumide energiatõhusus-probleemide lahendamisega, kasutades kõige moodsamat digitaalset tehnikat. Alates eelmisest õppeaastast õpetab Sommer energiatõhusat planeerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas ning avatud loengute sarjas räägib ta sellest, kuidas energiadisain muudab juba lähitulevikus kardinaalselt seda, kuidas me oma linnu ja hooneid kavandame ja ehitame.

Galo Moncayo õpetab Viini rakenduskunsti ülikooli energiadisaini osakonnas ning Innsbrucki ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri osakonnas. Ta on osalenud näitustel USAs, Saksamaal, Mehhikos, Austrias, Hispaanias ning olnud külalislektor mitmetes ülikoolides.

Energiatõhususega tegeletakse kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas 3. kursusel. Sügissemestril omandavad tudengid professor Sommeri juhendamisel digitaalsete töövahendite põhioskused ja teadmised teoreetilisest taustsüsteemist; kevadsemestril rakendavad tudengid omandatud teadmisi ja oskusi, tegeledes avaliku hoone energiatõhususe planeerimisega.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ja Norras Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Lisainfo:

Pille Epner 
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Tel. +372 642 0071
E-post: pille.epner@artun.ee  

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, sedapuhku on külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm.

Oma loengus keskendub Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?

Mart Kalm (s 1961) on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja õppejõud. 1979–84 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, 1991. aastal kaitses kandidaadiväitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis, 1998. aastal omandas aga Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuuri teemalise tööga doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Arhitektuuriajaloolasena on Mart Kalm peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001). Samuti on ta kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994); koos näitusega valmis raamat arhitekt Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900–1940).

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast, olles professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi, 2007–12 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. 2015. jaanuarist alates on ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Esimese kunstiteadlasena valiti Mart Kalm 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, 2014 ka Akadeemia asepresidendiks. 2002. aastal omistas Vabariigi President talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

ELAV RUUM. Mart Kalm
4. oktoobril 2017 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Sissepääs tasuta
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55 688 395

5. oktoobril kell 18 peab Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20) hooaja esimese Avatud Loengu “It’s all about particles” hispaania arhitekt Enric Ruiz-Geli, kelle innovaatilisus hoone energiatõhususes, kliimamuutustest tulenevatest muutustest ehituskunstis, ja ka arusaam hoonest molekulaarsel tasemel on inspireerinud maailma juba pea veerand sajandit.

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital