AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuuriteaduskond
19.10.2016
Kunstiakadeemia avab Mektorys materjalikatsetuste projektiruumi, kus saab näha kohvijäätmetest valminud biomaterjale
Sisearhitektuur
Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 16.00 avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory projektiruumi, kus esitletakse õppetöö käigus valminud uudseid materjale. Esimesel näitusel on eksponeeritud materjalid, mis töötati välja EKA sisearhitektuuri osakonnas, kasutades üht igapäevast jäätmeliiki – kohvipaksu.
Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.
Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.
Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.
Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub TTÜ linnakus Mustamäel (Raja 15). Huvilised on oodatud!
Rohkem infot materjalilabori töö kohta:
Annika Kaldoja
+372 522 0001
Ekspositsioone Mektory EKA projektiruumis koordineerib EKA Galerii:
Keiu Krikmann, galerist
keiu.krimann@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiakadeemia avab Mektorys materjalikatsetuste projektiruumi, kus saab näha kohvijäätmetest valminud biomaterjale
Kolmapäev 19 oktoober, 2016
Sisearhitektuur
Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 16.00 avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory projektiruumi, kus esitletakse õppetöö käigus valminud uudseid materjale. Esimesel näitusel on eksponeeritud materjalid, mis töötati välja EKA sisearhitektuuri osakonnas, kasutades üht igapäevast jäätmeliiki – kohvipaksu.
Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.
Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.
Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.
Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub TTÜ linnakus Mustamäel (Raja 15). Huvilised on oodatud!
Rohkem infot materjalilabori töö kohta:
Annika Kaldoja
+372 522 0001
Ekspositsioone Mektory EKA projektiruumis koordineerib EKA Galerii:
Keiu Krikmann, galerist
keiu.krimann@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.10.2016 — 01.11.2016
Call for Papers █ Architectures, Natures and Data: The Politics of Environments
Urbanistika
ARCHITECTURES, NATURES AND DATA:
THE POLITICS OF ENVIRONMENTS
Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts
Tallinn, Estonia
April 20-23, 2017
CALL FOR PAPERS
Two themes stand out prominently in discussions, projects and strategies that are at the forefront of contemporary urbanisation. It is, on the one hand, the question of ecology, where the city and architecture are reconceptualised in “green” terms, such as sustainability, resilience, metabolic optimisation and energy efficiency. On the other hand, there is the cybernetic question, where the futures of architecture and urbanisation are staked upon the pervasive use of digital communication, interactive technologies, ubiquitous computing, and the “big data”. Moreover, these two questions have become increasingly intertwined as two facets of a single environmental question: while real-time adjustments, behaviour optimisation and “smart” solutions are central to urban environmental agenda, the omnipresent network of perpetually interacting digital objects constitutes itself as a qualitatively new environment within which urban citizens are enfolded. But, as digital networks become our “second nature,” we also hark back to the models derived from the “first nature.”
There is growing pressure on architects, urbanists and planners to deliver ecological and techno-informational solutions, with (self-)monitoring of citizens “behaviour”, optimisation of the buildings “performance” and smoothing of urban “flows”, along with the respective substitution of democratic politics by automated governance models. As such, it is ever more important to interrogate the historical, theoretical, methodological and epistemological assumptions beneath the above set of processes that can be described, following Michel Foucault, as environmental governmentality. These questions will be explored under three thematic tracks.
———Optimised urban ecosystems
While urbanisation had for centuries relied on nature as its constitutive outside—as a resource and as a fantasy—it is only during the 1970s that the urban-nature dichotomy was subjected to the paradigm of limits and risks. Protection, conservation and sustainability had been institutionalised as regulative planning ideas in the following decades and the city itself was thereby reconceptualised as an ecosystem. More recently, however, urban “ecosystems” are being subjected to the criteria of resilience, and the ideals of harmony and balance replaced with emergence and complexity. Urban planning and development are transformed into variants of metabolic governance, the objective of which is to optimise energy flows, smooth eco-infrastructures, and stimulate ecosystemic self-organisation, even at the price of insulating the optimised, smooth and self-organised from the labour on which it essentially rests.
What are the histories and futures of sustainability, resilience and ecological optimisation and how can they be addressed as epistemic categories beyond their implied “solutionist” imperative? What roles have architectures and urbanisms played in these epistemic transformations? What are the broader political consequences of thinking the city as an ecosystem and urbanisation as a metabolic flow? To what extent is the widely analysed shift from planning and government to management and governance (or from Fordism to post-Fordism more generally) itself rooted in the urban ecological imperative of the last 40 years?
———Architectural turn to nature?
In terms of their relationship with nature, urbanisms and architectures today are caught in a peculiar paradox. On one side these disciplines recognise that there is no pure nature, that nature has been “planetary urbanised”. On the other hand, they are drawn to the idea of pure nature as a blueprint for spatial action. The morphology and morphogenesis of biological organisms inspire ostensibly resourceful tectonic solutions and efficient material performance. The evolutionary model and the ecological cycling of nutrients inspire ostensibly non-deterministic, open-ended models of urbanisation.
But why and how have biomimesis and ecomimesis come to constitute an unquestioned ideal for architecture and urbanism in the first place? What is a more fundamental historical and epistemological stake underneath their biomimetic and ecomimetic impulses? Why has nature, as described by natural sciences, been appropriated as a model and a teacher? Why is nature viewed as inherently efficient and intelligent and how does current architectures’ “turn to nature” differ from earlier such turns? What are the social costs of urbanisms’ green, “clean-tech” imaginations?
———”Big data” and urban subjectification
Similar questions can be directed at the notions of human nature and subjectivity. As the proliferation of data de-stabilises human subjectivity, rendering individuals into profiles and substituting individuation with algorithmic personalisation, the idea of a human-friendly city continues to inform urban design. While we expect that “big data” will help us to better design “for people” and make cities more “liveable”, we tend to ignore how these data simultaneously undo the very meaning of people and life. The ultimate embodiment of this paradox is the “smart city,” wherein puerile idea of a desirable urbanity correlates with the transformation of life into a data stream.
How have the environmental powers of architectures and urbanisms mutated since these disciplines started to unfold subjects in cybernetic environments? Who are the past, present and future subjects of digital governmentality-through-environments? Who is the “smart”, optimised, efficiently behaving and algorithmically desiring citizen? And, in what sense, if any, can they be called a democratic citizen? Have social classes and political parties been replaced by de-territorialised swarms? Has government been replaced by environmental modulation?
——————————————
Authors are welcome to submit analytical papers, theoretically well-grounded case studies, or architectural counter-projects for presentations while indicating their preference for one of the above tracks. At the same time, we ask that their contributions consider specifically how natures and data are intertwined in architectural and urban politics today, how the politics of environments is simultaneously ecological and cybernetic.
Please submit your proposal (max 400 words) and a short bio (max 50 words) to architecturesnaturesdata@gmail.com by November 1, 2016.
Conference keynotes will be given by Matthew Gandy, Antoinette Rouvroy and Douglas Spencer.
For further information, please visit www.architecturesnaturesdata.com .
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Call for Papers █ Architectures, Natures and Data: The Politics of Environments
Reede 14 oktoober, 2016 — Teisipäev 01 november, 2016
Urbanistika
ARCHITECTURES, NATURES AND DATA:
THE POLITICS OF ENVIRONMENTS
Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts
Tallinn, Estonia
April 20-23, 2017
CALL FOR PAPERS
Two themes stand out prominently in discussions, projects and strategies that are at the forefront of contemporary urbanisation. It is, on the one hand, the question of ecology, where the city and architecture are reconceptualised in “green” terms, such as sustainability, resilience, metabolic optimisation and energy efficiency. On the other hand, there is the cybernetic question, where the futures of architecture and urbanisation are staked upon the pervasive use of digital communication, interactive technologies, ubiquitous computing, and the “big data”. Moreover, these two questions have become increasingly intertwined as two facets of a single environmental question: while real-time adjustments, behaviour optimisation and “smart” solutions are central to urban environmental agenda, the omnipresent network of perpetually interacting digital objects constitutes itself as a qualitatively new environment within which urban citizens are enfolded. But, as digital networks become our “second nature,” we also hark back to the models derived from the “first nature.”
There is growing pressure on architects, urbanists and planners to deliver ecological and techno-informational solutions, with (self-)monitoring of citizens “behaviour”, optimisation of the buildings “performance” and smoothing of urban “flows”, along with the respective substitution of democratic politics by automated governance models. As such, it is ever more important to interrogate the historical, theoretical, methodological and epistemological assumptions beneath the above set of processes that can be described, following Michel Foucault, as environmental governmentality. These questions will be explored under three thematic tracks.
———Optimised urban ecosystems
While urbanisation had for centuries relied on nature as its constitutive outside—as a resource and as a fantasy—it is only during the 1970s that the urban-nature dichotomy was subjected to the paradigm of limits and risks. Protection, conservation and sustainability had been institutionalised as regulative planning ideas in the following decades and the city itself was thereby reconceptualised as an ecosystem. More recently, however, urban “ecosystems” are being subjected to the criteria of resilience, and the ideals of harmony and balance replaced with emergence and complexity. Urban planning and development are transformed into variants of metabolic governance, the objective of which is to optimise energy flows, smooth eco-infrastructures, and stimulate ecosystemic self-organisation, even at the price of insulating the optimised, smooth and self-organised from the labour on which it essentially rests.
What are the histories and futures of sustainability, resilience and ecological optimisation and how can they be addressed as epistemic categories beyond their implied “solutionist” imperative? What roles have architectures and urbanisms played in these epistemic transformations? What are the broader political consequences of thinking the city as an ecosystem and urbanisation as a metabolic flow? To what extent is the widely analysed shift from planning and government to management and governance (or from Fordism to post-Fordism more generally) itself rooted in the urban ecological imperative of the last 40 years?
———Architectural turn to nature?
In terms of their relationship with nature, urbanisms and architectures today are caught in a peculiar paradox. On one side these disciplines recognise that there is no pure nature, that nature has been “planetary urbanised”. On the other hand, they are drawn to the idea of pure nature as a blueprint for spatial action. The morphology and morphogenesis of biological organisms inspire ostensibly resourceful tectonic solutions and efficient material performance. The evolutionary model and the ecological cycling of nutrients inspire ostensibly non-deterministic, open-ended models of urbanisation.
But why and how have biomimesis and ecomimesis come to constitute an unquestioned ideal for architecture and urbanism in the first place? What is a more fundamental historical and epistemological stake underneath their biomimetic and ecomimetic impulses? Why has nature, as described by natural sciences, been appropriated as a model and a teacher? Why is nature viewed as inherently efficient and intelligent and how does current architectures’ “turn to nature” differ from earlier such turns? What are the social costs of urbanisms’ green, “clean-tech” imaginations?
———”Big data” and urban subjectification
Similar questions can be directed at the notions of human nature and subjectivity. As the proliferation of data de-stabilises human subjectivity, rendering individuals into profiles and substituting individuation with algorithmic personalisation, the idea of a human-friendly city continues to inform urban design. While we expect that “big data” will help us to better design “for people” and make cities more “liveable”, we tend to ignore how these data simultaneously undo the very meaning of people and life. The ultimate embodiment of this paradox is the “smart city,” wherein puerile idea of a desirable urbanity correlates with the transformation of life into a data stream.
How have the environmental powers of architectures and urbanisms mutated since these disciplines started to unfold subjects in cybernetic environments? Who are the past, present and future subjects of digital governmentality-through-environments? Who is the “smart”, optimised, efficiently behaving and algorithmically desiring citizen? And, in what sense, if any, can they be called a democratic citizen? Have social classes and political parties been replaced by de-territorialised swarms? Has government been replaced by environmental modulation?
——————————————
Authors are welcome to submit analytical papers, theoretically well-grounded case studies, or architectural counter-projects for presentations while indicating their preference for one of the above tracks. At the same time, we ask that their contributions consider specifically how natures and data are intertwined in architectural and urban politics today, how the politics of environments is simultaneously ecological and cybernetic.
Please submit your proposal (max 400 words) and a short bio (max 50 words) to architecturesnaturesdata@gmail.com by November 1, 2016.
Conference keynotes will be given by Matthew Gandy, Antoinette Rouvroy and Douglas Spencer.
For further information, please visit www.architecturesnaturesdata.com .
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.10.2016
Avatud loeng: Jakob Lange (BIG) 20.10 kell 18
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ehitamata raekoja lugu: Tallinnas esineb raehoone projekti juhtinud taani arhitekt Jakob Lange / BIG
20. oktoobril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Jakob Lange, kes igapäevaselt töötab üle maailma tuntud arhitektuuribüroos BIG (Bjarke Ingels Group). Lange on olnud algusest peale seotud Tallinna uue raehoone projektiga, mille konkursi BIG 2009. aastal võitis ning mis on siiani ehitamata. Tallinnas räägib Lange BIGis loodud raekoja “küla” tüpoloogiast – sellest kas ja kuidas arhitektuur saab kaasa aidata linnakodanike ja linnavalitsuse vahelisele avatud ja demokraatlikule suhtlemisele. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Jakob Lange on BIG arhitektuurbüroo partner ja arhitekt alates 2003. aastast. Projektijuhina on ta kogunud tuntust ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, mille hulgas on BIG arhitektuuribüroo suurimad projektid. Jakob juhtis arhitektina korterhoone The Mountain ehitust Kopenhaagenis, mis valmis aastal 2008 ning samuti Tallinna uue raekoja projekti, mis pälvis MIPIM Future Awardi aastal 2011. Hetkel on tal käsil 20 000 m2 loodussäästlik kortermaja Stockholmis.
Jakob on uudistehnoloogiaga tegeleva osakonna BIG IDEAS üks juhtidest, mis teostab uurimustöid informatsiooni ja uudisdisaini vallas. Tema tegevusala hulka kuuluvad mh rohelise aknaaia projekt, kohandatav mööbel, innovatiivsed ehitussüsteemid jne – tema fookus ulatub pisikestest detailidest suure (BIG) pildini.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Tallinna raehoone projekti kohta lähemalt: http://big.dk/#projects-tat
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/655578361288110/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Jakob Lange (BIG) 20.10 kell 18
Neljapäev 20 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ehitamata raekoja lugu: Tallinnas esineb raehoone projekti juhtinud taani arhitekt Jakob Lange / BIG
20. oktoobril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Jakob Lange, kes igapäevaselt töötab üle maailma tuntud arhitektuuribüroos BIG (Bjarke Ingels Group). Lange on olnud algusest peale seotud Tallinna uue raehoone projektiga, mille konkursi BIG 2009. aastal võitis ning mis on siiani ehitamata. Tallinnas räägib Lange BIGis loodud raekoja “küla” tüpoloogiast – sellest kas ja kuidas arhitektuur saab kaasa aidata linnakodanike ja linnavalitsuse vahelisele avatud ja demokraatlikule suhtlemisele. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Jakob Lange on BIG arhitektuurbüroo partner ja arhitekt alates 2003. aastast. Projektijuhina on ta kogunud tuntust ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, mille hulgas on BIG arhitektuuribüroo suurimad projektid. Jakob juhtis arhitektina korterhoone The Mountain ehitust Kopenhaagenis, mis valmis aastal 2008 ning samuti Tallinna uue raekoja projekti, mis pälvis MIPIM Future Awardi aastal 2011. Hetkel on tal käsil 20 000 m2 loodussäästlik kortermaja Stockholmis.
Jakob on uudistehnoloogiaga tegeleva osakonna BIG IDEAS üks juhtidest, mis teostab uurimustöid informatsiooni ja uudisdisaini vallas. Tema tegevusala hulka kuuluvad mh rohelise aknaaia projekt, kohandatav mööbel, innovatiivsed ehitussüsteemid jne – tema fookus ulatub pisikestest detailidest suure (BIG) pildini.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Tallinna raehoone projekti kohta lähemalt: http://big.dk/#projects-tat
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/655578361288110/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
13.10.2016
Ago-Livius Kerge raamatu “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” esitlus Eesti Kunstiakadeemias 13.10.16. kl 16.00
Arhitektuuriteaduskond
| Neljapäeval, 13. oktoobril kell 16.00 esitleb arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) vilistlane Ago-Livius Kerge (s. 1933) EKA raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) oma vastvalminud memuaari “Tudulinnast Tallinna arhitektiks”.
Raamat räägib autori tudengipõlvest eelmise sajandi 50.-ndate aastate Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonnas, värvikatest õppejõududest, aga ka töötamisest juhtiva arhitektina erinevates projekteerimisinstituutides, nagu Tööstusprojekt, Maaehitusprojekt, Eesti Projekt ja lõpuks Plaanikomitee kuni pöördeliste 1990ndate aastateni. Väärib märkimist, et diplomitööna koostas ja kaitses autor Eesti Rahva Muuseumi projekti (juhendajaks dots. Edgar Velbri), seda aastal 1960! “On väga tore, et EKA vilistlased üha rohkem oma mälestusi avaldavad. Ago Kerge lood arhitektiõppe algusaastaist, praktikaist Venemaal, õppejõdudest ja tudengielust heidavad tohutult väärtusliku valgusvihu seni üsna tundmata tahkudele meie kooli ajaloos. Kutsun üles kõiki vilistlasi, kel sulg vähegi kannab, oma mälestusi kirja panema,” ütleb EKA rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Raamat on järg 2015. aastal ilmunud “Tudulinna – siit ma tulen” meenutuste raamatule lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas Virumaal ning keskkooliajast Tartus praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille autor lõpetas 1952. a. Pealkiri: “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” Kasutatud allikad: Rahva Raamat |
| Teate koostas Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ago-Livius Kerge raamatu “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” esitlus Eesti Kunstiakadeemias 13.10.16. kl 16.00
Neljapäev 13 oktoober, 2016
Arhitektuuriteaduskond
| Neljapäeval, 13. oktoobril kell 16.00 esitleb arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) vilistlane Ago-Livius Kerge (s. 1933) EKA raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) oma vastvalminud memuaari “Tudulinnast Tallinna arhitektiks”.
Raamat räägib autori tudengipõlvest eelmise sajandi 50.-ndate aastate Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonnas, värvikatest õppejõududest, aga ka töötamisest juhtiva arhitektina erinevates projekteerimisinstituutides, nagu Tööstusprojekt, Maaehitusprojekt, Eesti Projekt ja lõpuks Plaanikomitee kuni pöördeliste 1990ndate aastateni. Väärib märkimist, et diplomitööna koostas ja kaitses autor Eesti Rahva Muuseumi projekti (juhendajaks dots. Edgar Velbri), seda aastal 1960! “On väga tore, et EKA vilistlased üha rohkem oma mälestusi avaldavad. Ago Kerge lood arhitektiõppe algusaastaist, praktikaist Venemaal, õppejõdudest ja tudengielust heidavad tohutult väärtusliku valgusvihu seni üsna tundmata tahkudele meie kooli ajaloos. Kutsun üles kõiki vilistlasi, kel sulg vähegi kannab, oma mälestusi kirja panema,” ütleb EKA rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Raamat on järg 2015. aastal ilmunud “Tudulinna – siit ma tulen” meenutuste raamatule lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas Virumaal ning keskkooliajast Tartus praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille autor lõpetas 1952. a. Pealkiri: “Tudulinnast Tallinna arhitektiks” Kasutatud allikad: Rahva Raamat |
| Teate koostas Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.10.2016
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Teisipäev 04 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
06.10.2016
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
Neljapäev 06 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
Postitas Pille Epner — Püsilink
23.09.2016 — 06.10.2016
Kunstiakadeemia tudengite polaarvisioonid jõuavad Kukruse Polaarmõisa Ida-Virumaal
Arhitektuuriteaduskond
Reedel, 23. septembril kell 18.00 avatakse Kukruse Polaarmõisas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Tegemist on sama näitusega, mis oli märtsis-aprillis avatud Tallinna Lennusadamas ning mille koostamisse panustasid tudengite kõrval arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Avamisele on oodatud kõik polaarhuvilised, lastel on võimalus meisterdada oma polaarjaam.
Näituse kuraatori, arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. Näitus sündiski soovist mõelda koos tudengitega, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ja kuidas meie arhitektid ja disainerid maailma kõige külmematesse paikadesse hoonestuse planeerimises kaasa saaksid lüüa. “Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas Eestil oleks vaja päris oma polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika ka turistidele lihtsamini ligipääsetav, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.
Kukruse Polaarmõisas tuuakse Ida-Virumaa publiku ette erinevate meeskondade välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämeres triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jt. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini, sealt edasi liigub näitus Kuressaarde.
Eesti Kunstiakadeemiast osalesid peamiselt arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid, samuti lõid kursusel kaasa paar tudengit TKTK rakendusarhitektuuri erialalt ja TTÜst.
Näitusel osalejad: Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova
Töötoa juhendajad: Mari Hunt, Timo Palo
Töötoa konsultandid: Henri Laupmaa, Hindrek Lootus, Aare Toomist (Polarsol), Ljudmilla Georgijeva
Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210, Kukruse Polaarmõis.
Rohkem polaarinfot ja fotosid näitusest: https://www.
Makettide fotoalbum, fotod Tõnu Tunnel: http://bit.ly/polaarruumpress
Lisainfo:
Gerli Romanovitš
Kukruse Polaarmõisa perenaine
+372 5305 9902
gerli@kukrusemois.eehttps://
Mari Hunt
Näituse kuraator
+372 556 55 330
mari@b210.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiakadeemia tudengite polaarvisioonid jõuavad Kukruse Polaarmõisa Ida-Virumaal
Reede 23 september, 2016 — Neljapäev 06 oktoober, 2016
Arhitektuuriteaduskond
Reedel, 23. septembril kell 18.00 avatakse Kukruse Polaarmõisas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Tegemist on sama näitusega, mis oli märtsis-aprillis avatud Tallinna Lennusadamas ning mille koostamisse panustasid tudengite kõrval arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Avamisele on oodatud kõik polaarhuvilised, lastel on võimalus meisterdada oma polaarjaam.
Näituse kuraatori, arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. Näitus sündiski soovist mõelda koos tudengitega, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ja kuidas meie arhitektid ja disainerid maailma kõige külmematesse paikadesse hoonestuse planeerimises kaasa saaksid lüüa. “Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas Eestil oleks vaja päris oma polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika ka turistidele lihtsamini ligipääsetav, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.
Kukruse Polaarmõisas tuuakse Ida-Virumaa publiku ette erinevate meeskondade välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämeres triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jt. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini, sealt edasi liigub näitus Kuressaarde.
Eesti Kunstiakadeemiast osalesid peamiselt arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid, samuti lõid kursusel kaasa paar tudengit TKTK rakendusarhitektuuri erialalt ja TTÜst.
Näitusel osalejad: Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova
Töötoa juhendajad: Mari Hunt, Timo Palo
Töötoa konsultandid: Henri Laupmaa, Hindrek Lootus, Aare Toomist (Polarsol), Ljudmilla Georgijeva
Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210, Kukruse Polaarmõis.
Rohkem polaarinfot ja fotosid näitusest: https://www.
Makettide fotoalbum, fotod Tõnu Tunnel: http://bit.ly/polaarruumpress
Lisainfo:
Gerli Romanovitš
Kukruse Polaarmõisa perenaine
+372 5305 9902
gerli@kukrusemois.eehttps://
Mari Hunt
Näituse kuraator
+372 556 55 330
mari@b210.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
25.08.2016 — 23.09.2016
Arhitektuuritudengite eksperimentaalne ehitis pakub võimalust end keset linna ära peita
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuritudengite poolt Harju tänava haljasalale ehitatud varjualune SILUETT jääb tallinlastele ja linnakülalistele katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini. Koos terve kursusega ühe varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Septembri lõpus transporditakse eksperimentaalne ehitus Pedaspeale Lahemaal, kus paiknevad ka eelmise kümne aasta jooksul ehitatud varjualused.
Varjualuse projektiga tegelevad tudengid alati terve aasta, ning sageli pole protsessi alguses päris selge, millega eksperiment lõpeb. Tänavuse varjualuse idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Algset ideed välja töötades püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oli, siis väljast vaadates tekkis efekt, mil vaataja sai aru, et seal on küll keegi, kuid ei saanud tuvastada, kes täpselt: näha oli siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa materjali nagu kumminöör kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav. Inimesed, kellelt pidime ehitusloa saama, põhimõtteliselt naersid meid välja,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Inimesi oma sisemusse pugema kutsuv objekt püstitati mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse arhitektuuri vastu võtavad – ja teisest küljest: kuidas objekt inimeste huvile ja katsetamisele vastu peab. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja arhitekt ning osakonna õppejõud Indrek Rünkla. Ehituspraktika ja tööjooniste koostamise juhendaja oli arhitekt Jaan Tiidemann.
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Fotod: https://www.dropbox.com/sh/b5q5wq3skahr0fj/AADVmP7IXDCRFpjerSPmFVkqa?dl=0
Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
Arhitektuuritudengite eksperimentaalne ehitis pakub võimalust end keset linna ära peita
Neljapäev 25 august, 2016 — Reede 23 september, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuritudengite poolt Harju tänava haljasalale ehitatud varjualune SILUETT jääb tallinlastele ja linnakülalistele katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini. Koos terve kursusega ühe varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Septembri lõpus transporditakse eksperimentaalne ehitus Pedaspeale Lahemaal, kus paiknevad ka eelmise kümne aasta jooksul ehitatud varjualused.
Varjualuse projektiga tegelevad tudengid alati terve aasta, ning sageli pole protsessi alguses päris selge, millega eksperiment lõpeb. Tänavuse varjualuse idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Algset ideed välja töötades püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oli, siis väljast vaadates tekkis efekt, mil vaataja sai aru, et seal on küll keegi, kuid ei saanud tuvastada, kes täpselt: näha oli siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa materjali nagu kumminöör kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav. Inimesed, kellelt pidime ehitusloa saama, põhimõtteliselt naersid meid välja,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Inimesi oma sisemusse pugema kutsuv objekt püstitati mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse arhitektuuri vastu võtavad – ja teisest küljest: kuidas objekt inimeste huvile ja katsetamisele vastu peab. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja arhitekt ning osakonna õppejõud Indrek Rünkla. Ehituspraktika ja tööjooniste koostamise juhendaja oli arhitekt Jaan Tiidemann.
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Fotod: https://www.dropbox.com/sh/b5q5wq3skahr0fj/AADVmP7IXDCRFpjerSPmFVkqa?dl=0
Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
25.08.2016 — 30.09.2016
EKA viib populaarse varjualuste näituse septembrikuuks Võrru
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Esimest korda Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäitus 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist jõuab kooliaasta alguses Lõuna-Eestisse. Näitus on avatud Võru Gümnaasiumi ruumides aadressil Seminari 1 ning jääb lahti kuni 30. septembrini. Näitust on teretulnud vaatama kõik – eriti aga need, kes peavad plaani tulla õppima arhitektuuri või sisearhitektuuri.
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul võiksid tulevased üliõpilased eriala valides mõelda, kas soovitakse maailma sekkuda ja seda omade mõtete ja veendumuste järgi muuta. “Üks väheseid erialasid, mis seda pakub, täpsemalt ongi sellele suunatud, on arhitektuur. EKAs arhitektuuri õppides on võimalik juba esimesel kursusel saada oma esimene kogemus kavandamisest ja ehitamisest reaalses kohas ja päris materjalidega, katsetada ja proovida seda, mis tundub endale oluline ja mis võiks kõnetada ka paljusid teisi,” selgitab Tammis EKA arhitektuuriõppe olemust.
EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese kooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis ühe suure puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui Eestile ajalooliselt omase ehitusmaterjali võimalusi. Valdav osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest pole oma füüsilisest asukohast tulenevalt huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast 2015. aastani sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.
Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused – väikesed arhitektuursed vormid – on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks.
Näituse külastamiseks võtke ühendust Võru Gümnaasiumiga telefonil 5898 5106 või aadressil helen.korol@voru.edu.ee.
Näituse pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations
Näituse kuraator-koostaja: Sille Pihlak
Näituse kujundus: Stella Skulatšjova
Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel. +372 555 42 824
E-post: pille.epner@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
EKA viib populaarse varjualuste näituse septembrikuuks Võrru
Neljapäev 25 august, 2016 — Reede 30 september, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Esimest korda Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäitus 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist jõuab kooliaasta alguses Lõuna-Eestisse. Näitus on avatud Võru Gümnaasiumi ruumides aadressil Seminari 1 ning jääb lahti kuni 30. septembrini. Näitust on teretulnud vaatama kõik – eriti aga need, kes peavad plaani tulla õppima arhitektuuri või sisearhitektuuri.
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul võiksid tulevased üliõpilased eriala valides mõelda, kas soovitakse maailma sekkuda ja seda omade mõtete ja veendumuste järgi muuta. “Üks väheseid erialasid, mis seda pakub, täpsemalt ongi sellele suunatud, on arhitektuur. EKAs arhitektuuri õppides on võimalik juba esimesel kursusel saada oma esimene kogemus kavandamisest ja ehitamisest reaalses kohas ja päris materjalidega, katsetada ja proovida seda, mis tundub endale oluline ja mis võiks kõnetada ka paljusid teisi,” selgitab Tammis EKA arhitektuuriõppe olemust.
EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese kooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis ühe suure puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui Eestile ajalooliselt omase ehitusmaterjali võimalusi. Valdav osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest pole oma füüsilisest asukohast tulenevalt huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast 2015. aastani sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.
Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused – väikesed arhitektuursed vormid – on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks.
Näituse külastamiseks võtke ühendust Võru Gümnaasiumiga telefonil 5898 5106 või aadressil helen.korol@voru.edu.ee.
Näituse pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations
Näituse kuraator-koostaja: Sille Pihlak
Näituse kujundus: Stella Skulatšjova
Lisainfo:
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel. +372 555 42 824
E-post: pille.epner@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
16.08.2016 — 23.09.2016
Arhitektuuritudengid ehitavad Harju tänaval varjualust
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.
Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.
Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.
Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Teate koostas Triin Männik
Postitas Pille Epner — Püsilink
Arhitektuuritudengid ehitavad Harju tänaval varjualust
Teisipäev 16 august, 2016 — Reede 23 september, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.
Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.
Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.
Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725
Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee
Teate koostas Triin Männik
Postitas Pille Epner — Püsilink