Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”

Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.

“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“

“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre

Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu

Näitusel TASE on Rauaniidi hoone 4. korrusel väljas kõik arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2016. a. kevadel kaitstud magistritööd:

Ats Buddell: Puine puitstruktuur

Gert Guriev: Pagulaste integreerimine

Juhan Kangilaski: Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Sven Luik: Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Taavi Lõoke: Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Karina Niinepuu: Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Liina-Liis Pihu: Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Andres Ristov: Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Tanel Trepp: Startup kogukond

Liis Uustal: Ruum ja mäng

Samal näitusekorrusel on esitletud ka urbanistika ja sisearhitektuuri magistritööd.

Näitus on avatud 2.-16. juuni, aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas esmaspäeval kaitstud magistritöödes tegeleti Eesti ühiskonna oluliste tulevikku suunatud küsimustega. Tööde teemad ulatusid Eesti haiglatevõrgu struktuurist, pea poole Tallinna elamufondist moodustavate paneelelamute kaasaegseks elukeskkonnaks kohaldamise ning pagulaste ühiskonda integreerimiseni. Siia vahele mahtusid kaitseväe uus väljaõppekeskus, mahajäetud hoonete ja materjalide taaskasutuse programm, massiivpuidu ja komposiitkonstruktsioonide kasutusvõimaluste uurimine ja palju muud kaasaegses ühiskonnas olulist, muuhulgas ka kohaspetsiifiline koloonia Marsil. Pea kõik need on rohkem või vähem põletavad teemad, mis vajavad nii täpsemat ja sügavamat analüüsi lahus päevapoliitika survest kui ka vähemalt osalist lahendamist kohe siin ja praegu.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!

Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:

Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald

Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng

Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi

Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai

Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond

Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim

Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur

Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen

Paus kell 13.45-14.30

Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae

Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine

Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba

Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman

Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader

Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus

Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo

Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.

EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.

EKA arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

642 0071

Neljapäeval, 19. mail kell 19.00 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8) järjekorras 51. Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga “Kui suur on suur?”, kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes vaatavad palju poleemikat ja vastuolu tekitanud projektile mitme erineva nurga alt, üritades vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsides kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.

Moderaator Veronika Valgu sõnul arutatakse välkloengul, kuidas suur, kaugtuledega tulevikku vaatav linnamõte sündida võiks: “Üks päriselt suur linna arendamise ja merele avamise mõte peaks rääkima ka avalikust ruumist ja selle kvaliteedist, elu- ja ettevõtluskeskkonna väärtustest, tänapäevasest ühistranspordist, mida vääriksid tallinnlased – ühtviisi nii kesklinna kui ka äärelinna elanikud – ja samamoodi ka näiteks viimsikad.”

Välkloengul saavad sõna arhitekt Villem Tomiste, transpordiplaneerija ja tehnikaülikooli õppejõud, liiklusohutuse ja liikluskorralduse ekspert Dago Antov, arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, kunstiteadlane ja kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ja arhitekt Oliver Alver.

Arhitektuuri välkloengute sarja eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Välkloengud on tasuta, nende korraldamist toetab Kultuurkapital.

Lisainfo:

Triin Männik

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute kommunikatsioonijuht

Tel: +372 56201104

E-post: triin@arhitektuurikeskus.ee 

Igakevadine Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” kolib sellel korral galeriiseinte vahelt välja paikadesse, millega tudengid on tegelenud oma projektide ja töötubade raames lõppeva õppeaasta jooksul. Üle Eesti toimuva sündmusteprogrammi esimene ettevõtmine toimub Tallinnas Võrgu tänaval, kus on 20.-22. maini avatud pop-up näitus-aktsioon “Linnapaus”.

“Soovime erinevate aktsioonidega suunata tähelepanu huvitavatele ruumiolukordadele meie ümber ning õhutada inimesi märkama neid ümbritseva igapäevase ruumi alternatiivseid kasutusviise. Aktsioonidega katsetame otse sündmuskohal koos publikuga läbi mõned nendest kasutusviisidest, kasvõi hetkeks,” selgitas EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Esimene aktsioon kannab pealkirja “Linnapaus” ja toimub 20.-22. maini Tallinnas mereäärsel tänaval Kalarannas, aadressil Võrgu 8. “Linnapaus” äratab näituse ajaks uuele elule kahe hoone vahelise unustusse jäänud tillukese krundi Võrgu tänaval. Üheks nädalalõpuks täitub ruum uue eluga – lavastatakse arhitektuuri ja sisearhitektuuri eriala 2. kursuse eramu projekt, mida juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid ja sisearhitekt Edina Dufala-Pärn. Publiku ette tuuakse kodu intiimsem pool, mis muidu meie kõigi silme eest peaks varjatuks jääma.

Näitus avatakse 20. mail kell 18 ning lülitatuna Kalamaja päevade programmi, ootab näitus külastajaid ka 21. ja 22. mail. Laupäeva õhtul kell 20 räägib kohapeal linnapausidest arhitekt Eve Komp.

“Linnapausile” järgnevad ruumiaktsioonid Rummus, Tootsis, Kopli liinidel ja mujalgi.

“Lõppmängu” sündmustesarja korraldab ArhiAbi nime all tegutsev grupp EKA 2. kursuse arhitektuuritudengeid, kes lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. ArhiAbi meeskonda juhendab arhitekt Andres Ojari.

Näitus “Linnapaus” on avatud
20. mail kell 18-22
21. mail kell 12-22
22. mail kell 12-16

You are cordially invited to the final presentation of the Urban Studies research studio The Zone.

The presentation will take place on May 10 (Tuesday), 17.00-19.00.

The venue is Faculty of Architecture (EKA), Pikk 20, Tallinn, 3rd floor, r. 304.

The Special Economic Zone, writes Keller Easterling, has not always been a global urban addiction and a world-city template. Yet, she contends, “the wild mutation of the form over the last thirty years only make it seem penetrable to further mutations.”

How might the Zone mutate in the coming thirty years? How would the special become the generic? How would it reshape the conditions of production and labour, globally and locally? How could the Zone be resisted and how could it fail? Will the Special Economic Zone converge to the Zone of Tarkovsky’s Stalker?

The semester project speculates about these question on the case of a production and logistics zone in Jüri, situated 15 km southeast from Tallinn.

Supervisors: Maroš Krivý, Kaie Kuldkepp

Students: Seth Amofah, Kasparas Lucinskas, Charlotte Niedenhoff, Nina Riewe, Juhan Teppart

The presentation and discussion is public. Everyone is welcome.

Maroš Krivý

Professor of Urban Studies

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

Kaie Kuldkepp

guest lecturer

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

urban designer, landscape architect @ NÜÜD architects

Arhitektuuriteaduskonnas professori kohale kandideeriv Andres Alver peab avaliku loengu 2. mail kell 16, EKA arhitektuuri osakonnas (Pikk 20, 3. korrus).

Loengu teemaks on „Mis juhtub täna ruumiga” ehk modernismist läbi postmodernismi tänavakaklusteni.

Kell 17 järgneb sisearhitektuuri osakonna dotsendi ametikohale kandideerija Edina Dufala-Pärna loeng „Inimmõõtu ruum“.

Äsja ilmus Eesti Sisearhitektide Liidu egiidi all Karin Pauluse „Sajand sisearhitektuuri“. Teosega visandatakse ülevaade enam kui saja aasta vältel sündinud sisearhitektuurist ehk siis perioodist, kui professionaalide seas hakkasid järjest enam domineerima Eesti spetsialistid.Võrreldes ajas püsiva arhitektuuriga on sisekujundus olnud õrn ja kaduv. Interjööre on üpris hõlbus muuta, ruume saab teha enesele veelgi sobilikumaks, mööblit saab ümber tõsta või ringi vahetada, lähenemist muutes annab olla veelgi moekam ja päevakohasem. Meisterlikud sisekujundused tasuvad säilitamist, ent ometi võiks ideaalis olla seda tahet inimestel endal, sest on raske sundida kedagi toimetama vastumeelses keskkonnas. Kas hea disain on seega ühtaegu paeluvalt kaasaegne ja vastupidavalt ajatu? Selle raamatuga tahetaksegi väärtustada sisearhitektuuri, õpetada nii vana kui ka uut interjööri kujundust nägema ja hindama, samuti mõtisklema, milline on õieti sisearhitekti roll.Kogumiku esimene peatükk keskendub sisearhitektuurimaastiku kirjeldamisele. Valdava osa raamatust moodustavad enam kui sajandi vältel valminud interjööride näited. Kokku on koondatud kohalike autorite põnevad interjöörid ehk siis nende majade sisemused, millel on selge kontseptsioon, mis on õnnestunult sisustatud ning mille omapära on võimalik olnud ka pildiliselt esitada. Assortiisse on mahtunud teater Endla ja Riigikogu hoone, kohvikuid-restorane, pühamuid ja büroolahendusi, koole, haigla, kaubandus- ja kultuurikeskusi, muuseume, sportimispaiku, näitusekujundusi ja klubisid. On tahetud teha võimalikult mitmekesine valik, näidata eri stiile ning lähenemisi. Raamatu autor Karin Paulus (sündinud 1975) on tunnustatud sisearhitektuurist, disainist ja ehituskunstist kirjutaja, kes õpetab nende valdkondade ajalugu nii Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis ning on kureerinud mitmeid näitusi.„Tänapäeval veedame meie kliimas väga palju aega siseruumides. Seda enam väärib meid ümbritsev enam tähelepanu! Tahtsin näidata nii suurepärase harmoonilise keskkonnana toimimist kui röögatult eripäraseid sisemusi, aga ka ülimalt delikaatset lähenemisviisi olemasolevale ehitisele. Laialt tuntud teoste kõrval on püütud väärtustada ka väiksemaid ja tänaseks juba hävinud või olulisel määral muudetud objekte,“ leiab Paulus. „Raamat kutsub üles sisearhitektuurseid õnnestumisi märkama ning võimaluse korral väärtuslikke kujundusi ka pikemalt säilitama.“Raamatu hõrgu kujunduse autoriks on Maarja Roosi Disainijaamast. Teos sisaldab hulgaliselt uusi pilte, aga ka haruldasi ajaloolisi fotosid ning jooniseid erakogudest ja muuseumitest. Raamatu andmed:Karin Paulus Sajand sisearhitektuuriVäljaandja: Eesti Sisearhitektide LiitKujundus: Maarja Roosi (Disainijaam) Trükikoda: Greif2016, TallinnTäpsem info: Eesti Sisearhitektide Liit, Rüütli 4, Tallinn 10130+372 646 4056, info@esl.eeKarin Paulus, +372 56486961, karinpaulus@gmail.comRaamatu esitlus:27. aprillil 2016 kell 17.30Tartus, hotellis Pallas